grit. podcasti saatejuhid Marelle Ellen ja Andreas Unt vestlesid AI eksperdi Annika Helendiga. Pikaajalise turundusjuhi kogemusega Helendi jagas soovitusi, kuidas AI abil igapäevaseid turundustoiminguid lihtsustada ja automatiseerida. Vestluses tuli juttu tööriistadest, mida sisu loomiseks ja analüüsimiseks kasutada, kuidas AI loodud sisu inimlikumaks muuta ning kuidas on muutumas SEO roll.

Alustame algusest. Mida saab üldse üks turundaja AI-ga teha? Kust pihta hakata? 

Kõigepealt ma vaataks üle, mis on need task’id, mida sa kogu aeg teed. Need võivad olla hästi lihtsad asjad: näiteks pakkumiste tegemine kliendikohtumiste või koosolekute põhjal. Sa saad laadida üles kohtumise transkriptsiooni ning AI koostab selle põhjal pakkumise ja paneb selle ilusa malli peale. 

See on asi, mida on võib-olla tüütu AI-ga ainult korra teha, aga kui sa sul on iga nädal vaja pakkumisi teha, saad sellest päris kiiresti kasu. AI võiks automatiseerida asju, mida sa juba teed ja kuhu sa paned üsna palju sarnast aega. 

Üks viga, mida ma alguses tegin ja mida paljud teevad: mõtlesin, et hakkan nüüd lühivideosid tegema nii, et ma ise ei oska neid teha, aga küll AI ütleb mulle, mis script on. Tegelikult võiks olla nii, et õpid selle ära, kirjutad need script’id valmis ning siis oskad AI-lt täpselt küsida, kuidas lühivideot hästi teha.

Mis tööriistu sa ise kõige rohkem kasutad?

Kasutan sellist tööriista nagu Airtable. See on turundustiimidele väga hea tööriist. Mina kasutan seda andmebaasina automaatika alustamiseks ja tekstide tegemiseks. Lisaks on seal veel palju võimalusi, kuidas sisuloomet, inimeste tegevusi ja muud korraldada. Ma soovitan selle kõigil turundusinimestel selgeks teha.

Kasutan seda nii, et panen sinna kirja erinevaid ideid, meediast huvitavaid mõtteid ja transkribeerin Youtube’i videosid. Mul on kirjas prompt’id, mida saan kasutada näiteks selleks, et lasta tehisintellektil teha foto, LinkedIni postitus, uudiskiri, blogi jne.

Lisaks saab teha lühivideosid TikToki, mis repost’itakse edasi Facebooki, Linkedini ja Youtube Shorts’i. Ühe klõpsuga käivitub süsteem, kus minu prompt’ist saab väljund. 

Mis tööriistu sa näiteks videote töötlemiseks kasutad? 

Kasutan päris mitut ja kogu aeg katsetan erinevaid. Näiteks kasutasin väga pikalt sellist tööriista nagu Tella. See on õpetusvideote jaoks hästi lihtne: lihtsalt filmid ja siis AI paneb juba kõik ise kokku. Ka kõik zoom’id saab videos automaatselt AI-ga teha. 

Viimasel ajal olen kasutanud sellist tööriista nagu Descript, kus on igasugune tekstipõhine videotöötlus päris lihtne. Seal saab ära kustutada kohad, kus ma ütlesin mitu korda sama asja. Kui ma oma häälega sisendi annan, saab seal ka juurde tekitada video koos häälega, aga seda ei ole ma veel kasutanud. 

Perplexity on minu jaoks põhiline tööriist, kui vaja teha mingile teemale research’i. Sealt saab valida, kas soovid kasutada akadeemilisi allikaid, sotsiaalmeediat või ka Redditit. Ma ise kasutan kõige rohkem viimast, kui tahan päriselt aru saada use case’idest või inimeste valukohtadest. Otsingu põhjal toob ta välja allikad ja kohad: näiteks millistest Redditi subreddit’itest ta info leidis.  

See on minu jaoks nagu uus Google, kus ma lihtsalt küsin igasugu küsimusi ja lasen internetist vastuseid otsida.

Kas sul on mingeid häid tööriistu selleks, et eestikeelset teksti transkribeerida? 

Esimesed tööriistad, mida proovisin, olid absoluutselt kohutavad. Aga ElevenLabs oli see, mis tegi päris hea transkriptsiooni. Seal tuleb üht-teist ikkagi muuta, aga päris lähedale jõuab. Seda tasub kindlasti proovida.

AI kipub teksti kirjutama nii, et on kohe aru saada, et see on AI-ga tehtud. Kuidas sa soovitad teksti toimetada, et see inimlikum tunduks?

Ma kindlasti ei teeks nii, et võtan geneerilise AI postituse ja hakkan seda muutma. Pigem tasub ise häid prompt’e välja mõelda ja kirja panna – see tegelikult ei võta rohkem aega kui see, et AI hakkab kohe ise kirjutama. Mul endal on näiteks üks content humanizing prompt, mida olen jaganud oma ”AI Marketing Masters” kogukonnas.

Näiteks olen ma kasutanud sellist asja nagu flash score. Põhimõtteliselt tähendab see seda, kui lihtne on mingit teksti lugeda. Kui pikad on laused või keerulised on sõnad. Üks hea nipp on AI-le öelda, et kirjuta tekst kuuenda klassi tasemel. Inglise keeles toimib see päris hästi. AI kirjutab üsna keerukat teksti ja kõik saavad aru, et see ei ole inimese kirjutatud. 

Teine asi on paluda kirjutada first person vaates. Ma tavaliselt ütlen, et ta teeks natuke vigu ka, mis inimesed muidu teevad. Palun kirjutada nii, et oleks inimlikku ebatäiuslikkust sees. Lisaks see, et ta teeks erineva pikkusega laused: lühikesed, pikemad, keskmised. Pigem sellised lühikesed ja lihtsad. 

Viimaks see, et tasub ära märkida sõnad ja väljendid, mida AI liiga palju kasutab. Mingite väljenditega saab kohe aru, et see on AI – näiteks inglise keeles industry-leading, cutting-edge, game-changing, transformative, forward-thinking approach, enable growth, facilitate change ja palju teised. See list on mul endal hästi pikk ja ma panen sinna kogu aeg sõnu juurde. 

Kas sul on veel mõni hea tööriistasoovitus? 

Graafikute tegemiseks on väga hea tööriist Napkin.ai. Saad sinna hästi lihtsalt sisestada mingi teksti või andmed ja see annab erinevaid variante igasugustest graafikutest, mida saab kasutada näiteks blogipostitustes. 

Disaini saad ka natuke kohandada, aga saad selle edasi laadida Canvasse ja seal muuta. 

Sinu taust on suuresti SEO-ga seotud. Kuidas sa näed, kas sellel on võrreldes AI-ga enam mingit rolli?

See oleneb sellest, kuidas SEO-d mõista. Vanasti oli see ikkagi Google’s: see tekstipõhine tulemus, et sinna tahame saada ja see on SEO. See on minu meelest nüüd välja suremas. Seda tasub teha nendel, kes juba saavad päris palju SEO liiklust.

Kui on mingisugune uus start-up, kes tõstis raha, tahab uusi kliente saada ja skaleerida, siis mina ei soovitaks enam SEO-ga alustada. Vanasti oli see selline go-to, aga sa ei saa enam nende suurte vastu. Neil on juba kõrge domeeni autoriteet ja bränd. On vaja väga suurt investeeringut, et neile järele jõuda.

Tänapäeval on sisu tootmine praktiliselt tasuta. Ma võin kuskile domeenile 20 000 blogipostitust välja lasta ja kui ma näen natuke rohkem vaeva, siis keegi isegi ei saa aru, et see on AI. Sisu tootmine on nii odav ja nii lihtne, et selle väärtus kaob täielikult ära. Inimesed ei usalda enam seda, mida Google näitab. See usaldus, mis oli kunagi blogipostitustel, on praeguseks täiesti kadunud.

Minu arust väga paljud juba ütlevad ka, et kui Google’is otsid midagi, pead uuesti ja uuesti edasi otsima. Ma arvan, et ma ei kasuta Google’it juba üle aasta, kasutan Perplexity Search’i.

Mis sa näed, mis selle asemel töötada võiks? 

See, mis täna usaldust tekitab, on videod ja kõneisikud. Päris inimesed, näiteks tegevjuht või turundusjuht oma persoonibrändiga. See, mis toimib, on autentsus ja päris inimestega loodud sisu. See, mis praegu tundub AI-le ikkagi keeruline, on video tootmine. AI ei suuda veel seda teha. 

Praegu on selline suurte muutuste aeg. Ma kuidagi tunnen, et ise peab ka back to basics minema. Kõik turunduse ja müügi alustalad on praegu muutumas. Ei saa nii ülbelt võtta, et ma tahan ainult neid hästi suuri skaleeritavaid asju teha. Tulebki vaadata, et mis inimestele päriselt korda läheb ja sellele keskenduda.

Autor: Elise-Maria Kiik, grit.

Taskuhäälingus jagas Annika Helendi ka oma enda sisuloome süsteemi, mis võimaldab tal ühe klikiga luua sisu mitmele kanalile korraga. Samuti rääkisime sellest, kuidas endale ise meediamonitooringu tööriist ehitada ja milline on tehisintellekti roll turundusanalüütikas.

Augustis astub ta üles Tallinnas grit. turunduskonverentsil, kus ta võtab ette osalejate suurimad turundusalased väljakutsed ja näitab live’is, kuidas ta neid lahendaks. TULI liikmed leiavad grit. konverentsi sooduskoodi liikmekeskkonnast. 

Kuula grit. podcasti meelepäraselt podcastide platvormilt (Spotify, Apple Podcasts vm), YouTube’is või www.grithub.ee/podcast.

Kõik uudised