Eesti agentuuridel on täiesti piisav tase, et Euroopas konkureerida, räägib Frans Joziasse. Tunnustatud disainijuhtimise ja juhtimise koolitaja viis aasta esimeses pooles Turundajate Liidu ja EISi ekspordiprojekti raames läbi koolituse “Kuidas eksportida loovteenuseid”. Rääkisime temaga veidi juttu, et ka teised saaksid teada, kuidas seda teha.

Veebruaris alanud ja juunis lõppenud koolitusest said osa 17 erineva ettevõtte esindajad – nende seas oli nii üritusturundus-, loov-, kui ka disainiagentuure, samuti digiplatvorme. Kõigil peas mõte: mida teha, et välismaised ettevõtted nende teenuseid ostaks? Või nagu Frans ütles: kuidas end positsioneerida, et BMW ostaks tööd Saksa agentuuri asemel Eesti agentuurilt? 

Robotid tänavatel

“Juhtkond peab ekspordiks vaimselt valmistuma, sest see võtab aega, see ei juhtu üleöö,” räägib Frans. “Oleks väga naiivne arvata, et asi käib nii, et saadan välismaale mõned meilid ja hakkan kohe tööle.”

Vaja on teha taustatööd, et selgitada, mida turg soovib. Saksamaal (kuna Frans elab ja töötab Hamburgis, kus ta veab PARKi disainijuhtimise konsultatsioonifirmat, toob ta mitmeid näiteid just sealt – toim.) ei pruugi olla vajadust sama teenuse järgi kui Eestis. Oluline on välja nuputada oma väärtuspakkumine. Frans toob välja mõned punktid, mis on tema arvates Eesti tugevused. 

“Kindlasti on üks oluline asi mõtteviis,” räägib ta. “Eesti loovagentuurid – ja üldse inimesed – on väga avatud mõtlemisega ja agiilsed. Te olete iseseisvuse üle uhked ja tahate maailmale näidata, et kuigi olete väikesed, olete maailmakaardil olemas. Mõned mu sõbrad näevad Eestit vanamoodsa riigina. Seepeale ütlen, et olite esimene digitaliseerunud riik, e-Estonia on suurepärane; olete esimene riik, kus näen tänaval roboteid, mis viivad inimestele kaupa; olete riik, kus loodi Bolt ja on mitmeid fintech ettevõtteid. See kirjeldab teie mentaalsust, tugevust ja loovust. Usun, et see on eestlaste ja Eesti agentuuride eelis.” 

Frans on näinud eri riikide agentuuride töid, Eesti taset hindab ta kõrgeks. Täiesti piisavaks selleks, et Euroopas konkureerida. 

“Eestlased pole ülbed, mis on hea, aga te peaksite olema rohkem enesekindlad selles, et teie tase on hea,” räägib mees. “Ei tohi olla häbelik ja mõelda, et oleme väikesest riigist ja seetõttu mitte piisavalt head. Näen palju vaeva sellega, et eestlastele enesekindlust sisendada.”

Haihtub õhku

Ta tunnetab, et Eesti loov- ja disainiagentuurid peavad end paremini müüma. Frans kutsub Turundajate Liitu, Eesti Disaini Keskust ja teisi kogukondi üles koostööd tegema. 

“Turg on igal pool väga tihe, vahet pole, kas lähed Suurbritanniasse, Saksamaale või Prantsusmaale,” räägib ta. “Tulge kõik kokku, tehke loovtööstuses koostööd, kasutage Kaubandus-Tööstuskoja ja välisriikide saatkondade abi, tehke kampaaniaid, reklaamige Eestit kui loovat riiki. Kirjutage artikleid, esinege konverentsidel, tutvustage tehtud töid. Te peate seda koos tegema, sest killustatuna haihtub teie väike turg õhku.”

Koostöö kõrval on oluline agentuuride enda vaev. Kõik on kinni võrgustikus, toonitab Frans. 

“Kui sa lähed Saksamaale ja sul pole võrgustikku või sa ei tunne inimesi, kel oleks, siis läheb su ülesanne väga raskeks,” nendib ta. “Siis mõeldakse, et mis see Eesti on ja kes kurat on see väike Eesti agentuur, kellest pole kunagi midagi kuulnud.”

Ja kuigi ekspordijuttudes tõstetakse tihti esile kohaliku kultuuri tundmist, ei saa unustada üht salarelva – keelt! Mõtteharjutus: kui Eesti ettevõtte juurde tuleb mõni välismaine agentuur (olgu see siis Moldovast või Prantsusmaalt või kust iganes) ja soovib koostööd vihtuda, siis eesti keele oskus lisaks ju kordades plusspunkte. 

“Sakslased ei räägi väga head inglise keelt,” ütleb Frans. “Keeleõpe on Saksamaal katastroofiline. Koolis õpitakse inglise keelt 12 aastat, aga õpilastel pole ikka piisavalt head keeleoskust. 

Sakslased armastavad äri saksa keeles ajada. Samas on oluline ka kultuuri ja äri tundmine. Põhja-, Lõuna-, Lääne- ja Ida-Saksamaal on äri ajamine väga erinevad. Nii et isegi kui keelt räägid, pead ärikultuuri õppima ja see võtab samuti aega.”

Elu pärast klouni

Ei pea vist üle kordama, et praegune aeg on majanduses pigem keeruline. Igas riigis käib klientide nimel tihe heitlus. Kuidas saab üks Eesti agentuur sealsest pirukast, mille ümber tiirleb juba tuhandeid kajakaid, üht tükki näpata? 

Frans ütleb, et kuigi olukord on keeruline ja majanduskasv toppab paljudes riikides, tuleb asju vaadata teise nurga alt. Kuna Eesti majandus on võtnud suuna alla, on parim aeg eksportida, sest Eestis pole võimalik kasvada. Eksport on üks põhilistest strateegiatest, kuidas elus püsida. 

“Saksamaal majandus veidi kahaneb, aga sealne majandus on ikkagi suur, rohkete firmade ja töökohtadega,” mõtiskleb ta. “BMW teeb ikka uusi autosid, kampaaniaid ja äppe. Küsimus on, miks peaks ettevõtted rasketel aegadel Eesti poole vaatama? Võib-olla seepärast, et hind on oluline.”

Frans tõdeb, et kui tema juhiks Eesti agentuuri, siis positsioneeriks ta end välisturu jaoks agiilse, kiire ja efektiivsemana. 

“Selle peale eeldab klient, et kuna su kulud on väiksemad, on ka su palgad ja tunnihinnad väiksemad,” ütleb ta. “Just odavam hind peaks olema konkurentsieelis. Samas peab olema ettevaatlik, et Eestist ei jääks mulje riigist, kes pakub ainult odavaid teenuseid. Samuti ei tasu unustada, et kliendid otsivad alati uusi impulsse ja lähenemisi, nad vajavad värskendusi. Siin saavad Eesti agentuurid appi tulla.”

Lõpetuseks sõnab ta, et tõesti, võib-olla ei ole parim aeg omada firmat ja seda kasvatada, aga kui tahad eksportida, tuleb kohe valmistuma hakata. 

“Kui sõjad saavad läbi, USA-st on kloun läinud ja majandus hakkab kasvama, oled sina juba valmis,” utsitab ta. “Ekspordiga alustamine võtab nagunii paar aastat aega. Sa võid oodata, aga siis võtavad majanduse taastudes teised su töö ära.”

LISALUGU: Tõnu Kõva: programm andis disainiga töötavale inimesele keele, tööriistad ja süsteemi, mille abil disaini mõju paremini juhtida ja mõõta

Palusime koolitust kommenteerida ühel osalejatest – Age strateegil ja partneril Tõnu Kõval:

“Frans Joziasse poolt läbiviidud programm koosnes kuuest moodulist – Design Leadership, Design Research, Design in CX, Design Value, Design Strategy ja Design Management. 

See andis nii kontseptuaalse raamistiku kui ka praktilisi tööriistu. Alates disainistrateegia kompassist kuni ROI arvutamise mudeliteni. Oluline ei olnud ainult sisu, vaid ka selle rakendamine: igat moodulit saatis kodutöö, mis suunas koheselt mõtlema, kuidas omandatut oma ettevõttes kasutusele võtta.

Disaini ei käsitletud siin mitte konkreetse distsipliinina, nt graafilise disainina, tootedisainina, moedisainina jms, mida sageli esimesena disainiga seostatakse. Disaini käsitleti kui probleemide lahendamise meetodit, mis loob uusi, kasulikke tooteid, keskkondi, kommunikatsiooni või kogemusi, et saavutada (äri)eesmärke. 

Minu jaoks olid siin selged paralleelid strateegilise turundusega, kus juba aastakümneid on tehtud tarbijauuringuid, kaardistatud tarbijateekondi, kujundatud tarbija kogemusi (hoiakuid ja käitumist). Aga oluline on, et disainijuhtimine, selle tööriistade ja raamistike kasutamine aitavad organisatsioonis kliendikeskse lähenemise viia äristrateegia tasandile. Disaini roll ei piirdu ainult kommunikatsiooniga, vaid ulatub tootearendusse, protsessidesse ja kultuuri. Selles oligi programmi suurim väärtus – see andis disainiga töötavale inimesele keele, tööriistad ja süsteemi, mille abil disaini mõju paremini juhtida ja mõõta.”

Projekti “Turundajate Liidu poolt oskuste ja teadmiste arendamiseks pakutavad tugiteenused 2024-2025” rahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) summas 148 541,00 eurot. Kolme majandusaasta peale on igal ettevõttel õigust taotleda kuni 300 000 eurot vähese tähtsusega abi. Käesolev programm jagab teenuseid kasusaaja kohta ligikaudu 7500 euro eest, mis arvestatakse 300 000 eurost maha. Loe rohkem. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised