Elisa kordas jaanuaris enam kui 200-liikmelises tehnoloogiaüksuses möödunud suvel toimunud lühendatud töönädala pilootprojekti. Positiivsete tulemuste ajendil muutuvad nelja päeva pikkused töönädalad nüüdsest suvekuudel uueks normiks ning tehnoloogiaüksuse töötajad saavad reedeti keskenduda puhkamisele, õppimisele või keskendumist nõudvatele tööülesannetele.

“Teise pilootprojektiga soovisime testida, kas oleme suutnud esimese katsetuse käigus esile kerkinud murekohad lahendada. Tagasiside osutus üle ootuste positiivseks ning tunneme end nüüd piisavalt kindlalt, et suvistele lühendatud töönädalatele täielikult pühenduda,” ütles Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli. “Talvise piloodi käigus saime veelgi kasulikku tagasisidet, mille toel suvised neljapäevased töönädalad kõigi jaoks veelgi sujuvamaks muuta.” 

Neljapäevase töönädala eesmärgiks on pakkuda tehnoloogiaüksuse töötajatele suuremat paindlikkust ning rohkem puhkeaega. Oma tööaja täpne juhtimine antakse töötajate endi kätesse ning kõikidel meeskondadel on võimalik oma töökorraldust ise reguleerida. Polli sõnul tähendab see, et uuest töökorraldusest lõikavad kasu ka need töötajad, kes töötavad graafiku alusel või kes peavad mõnel reedel valves olema. 

Töö saab nelja päevaga tehtud küll 

Uute töökorralduspõhimõtete järgi hakkab Elisa tehnoloogiaüksuses olema suviti üks tööpäev nädalas vähem, kuid selle arvelt tehtava töö hulk ei lange. Pärast pilootprojekte töötajate seas läbiviidud tagasisideküsitluste andmetel on sama kogus tööd võimalik edukalt ka nelja päeva jooksul ära teha, kusjuures aja jooksul see oskus ka paraneb. 

“Jaanuaris läbi viidud pilootprojekti puhul märkis ligi 86% töötajatest, et nad said oma töö nelja päevaga tehtud, möödunud suvel oli see protsent 82. On selgelt näha, et mida harjumuspärasemaks uus töökorraldus muutub, seda hõlpsamini suudavad inimesed on ajakasutust planeerida,” rääkis Polli. “Teise testi raames kerkis ka töötajate rahuloluhinnang uuele töökorraldusele – suvel sai see seitsme palli skaalal hindeks 6,57, nüüd aga 6,71.”  

Kuna tehnoloogiaüksus on partneriks teistele Elisa üksustele, mõõdeti mõlema pilootprojekti raames ka seda, kui suurel määral mõjutasid vabad reeded nende töökorraldust. Möödunud suvel märkis kaks kolmandikku partneritest, et neljapäevane töönädal ei mõjutanud kuidagi nende tööd ning jaanuaris tõusis näitaja juba 79% juurde. Seejuures viitas vaid kaks protsenti teiste üksuste töötajatest, et lühem töönädal mõjutas nende tööd märkimisväärses mahus. 

Polli sõnul on heade tulemuste taga kõikide projektis osalevate töötajate ühtne arusaam, et vajalike tööülesannete täitmine on ka lühema töönädala puhul nende vastutada. “Kui mõnel nädalal ei õnnestu kõike nelja päevaga tehtud saada, siis saab mõningatel juhtudel kasutada reedet näiteks selleks, et tegeleda rohkem keskendumist vajavate ülesannetega – kuna vabadesse reedetesse koosolekuid ei planeerita, on need heaks võimaluseks rahulikumas tempos asjade ära tegemiseks,” selgitas ta. 

Jaanuaris kasutati vaba reedet keskmiselt 67 protsendil võimalikest kordadest, möödunud suvel 54 protsendil võimalikest kordadest. “Kasutamata jäänud reeded asendati osadel juhtudel ka mõne muu päevaga, näiteks esmaspäevaga, kui meeskonnas nii otsustati – seda peamiselt selleks, et kriitilised rollid oleks alati täidetud ja oleks keegi, kes riketele reageerida oskaks,” lisas tehnoloogiaüksuse juht, lisades, et neljapäevaseid töönädalaid saavad Elisas teha kõik tehnoloogiaüksuse töötajad sõltumata ametipositsioonist, alustades IT-tasandi juunior arendajast kuni valdkonnajuhini välja. 

Elisas on paindlikud tööviisid üle ettevõtte olnud laiemalt kasutusel juba 2015. aastast ning ettevõte on nende aastate jooksul õppinud kohanema nii erinevate tööperede vajaduste kui muutuva tööturuga üldisemalt. Elisas mõisteti juba enne pandeemia algust, et kaasaegne tööandja ei saa eeldada ühe töö tegemise vormi sobimist kõikide tööülesannete täitmiseks või kõikidele töötajatele. Seetõttu on ettevõttes eri ametikohtadel ning kõikidel tasanditel kasutusel lugematu hulk mitmesuguseid töövorme. Elisa julgustab kõiki ettevõtteid oma tööperede tegelikke vajadusi kaardistama ning sellest tulenevalt töökorraldust ka muutma.  

Elisa Eesti AS kuulub Elisa kontserni ning on Eestis mobiilside turuliider. Elisa edendab jätkusuutlikku tulevikku läbi digitaliseerimise, pakkudes meelelahutuse, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniteenuseid ning luues klientidele turvalisi võrgu- ja andmekeskuste lahendusi. Ligi 1000 töötajaga suurettevõtte siht on saada juhtivaks kommunikatsiooni-, infotehnoloogia- ja meelelahutusettevõtteks Eestis. Vastutustundliku ettevõttena kasutab Elisa oma tugijaamade töös 100% taastuvatest energiaallikatest ostetud elektrit, läbi mille pakume kõikidele klientidele mobiilside-, interneti püsiühenduse ja TV-teenuseid, koos eksklusiivselt toodetud telesisuga platvormil Elisa Huub. Ettevõtetel ja avalikul sektoril aitame kasvatada efektiivsust ja turvalisust võrgu- ja IT infrastruktuurilahenduste ning IT teenuste abil. Ettevõtte käive oli 2022. aastal 209 miljonit eurot.

Autor: Elisa
Toimetas: Siim Kera

Elisa on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 108 liiget.

Kõik uudised