Mis juhtub, kui Eesti Panga meenemündikarbi väljakutse satub disainitudengite kätte? EKA disainikiirendis LAETUS programmist sündisid lahendused, mis ei rahulda ainult esteetilisi ootusi, vaid vastavad ka kestlikkuse, funktsionaalsuse ja tootmisvalmiduse kriteeriumidele. See ei olnud lihtsalt harjutus või õppetund – see oli reaalne koostöö, mis tõi lauale prototüübid, millest mitmed jõuavad peagi kasutusse.

Eesti Panga esindaja Rait Roosve ning üks võidutöö autoritest, EKA tudeng ja disainer Erkki Pung avavad, kuidas disainiprotsess aitas tuua uue mõtteviisi konservatiivsesse valdkonda ning miks tasub disaini usaldada – isegi siis, kui tegemist on esmapilgul lihtsa tootega, nagu karp. Loe, kuidas tudengite ideed vormusid tootmisvalmis lahendusteks ning mida saavad teised organisatsioonid sellest õppida.

Millised olid Eesti Panga meenemündikarpide uute disainide loomise peamised eesmärgid ja millistele nõuetele pidid karbid vastama?

Rait: Meie senised meenemüntide karbid olid 90% naftakeemia tooted ning valmistatud Hiinas. Võtsime mõni aeg tagasi kasutusele unifitseeritud kartongist karbi, mis aga osutus ebafunktsionaalseks, kuna seda oli ebamugav avada ning seetõttu ei pälvinud need ka tarbija heakskiitu.  

Soovisime karpi, mis oleks esteetiline, looduslikust ja taaskasutatavast materjalist, valmistatud kodumaisest toorainest Eestis. Eesti Pank väärtustab rohemajandust – meil on rohelise kontori sertifikaat ja süsinikneutraalsuse programm. Naftakeemiast loobudes peab toode olema samal ajal funktsionaalne ja visuaalselt kvaliteetne. Olulised on ka omahind, mündi maksumus ja tarbija hinnataluvus.

Mille järgi valisite välja võidutööd, mis tootmisesse lähevad ning miks just nende kasuks otsustasite? Kas saate tuua mõned näited või kirjeldused konkreetsetest disainielementidest, mis eristusid ja vastasid kõige paremini seatud kriteeriumitele?

Rait: Valik oli väga raske, sest tegelikult meil oli laual üheksa ülimalt originaalset ning väga eripalgelist tööd, mis kõik väärinuks edasi arendamist. Meid hämmastas tudengite loovus ja selge ning jõuline ratsionaalsus. Kõikidel lahendustel oli väga huvitav põhjendus ja kaasav lugu. 

Lõpuks valisime välja neli tööd, millega proovime nüüd edasi liikuda. Valiku aluseks oli originaalsus, taaskasutatavus ning kodumaisuse kõrval „tootmisvalmidus“, sest otsime ikkagi masstiraažis valmistatavat toodet.

Üllatasid lahendused nagu kodumaise paekivi kasutus, originaalselt freesitud sulgur, tamme ja naturaalse parknaha kooslus ning suitsupääsukese muna vormimine eksklusiivseks karbiks. Huvitavaks ideeks oli ka ajaloolise mündi rahakott. Meelde jäi ka joogipudelikorkidest valmistatud karp – keskkonnateadlik ja kaasav lahendus, mis küll valikusse ei jõudnud, kuid väärib tunnustust.

Millised on tulevikuplaanid meenemündikarpide kujunduste osas? Millal võiksid need kasutusse jõuda? 

Rait: Proovime triibuvineeri karbi veel sellel aastal valmis saada ja äkki esimese mündigi sinna pakendatud saada. Edasi liigume tamme ja naturaalse parknaha kombinatsiooni ning paekivi ja suitsupääsukese munaga. Viimased kaks sobituks hästi nn eksklusiivse pakendi rolli, mille vajadus on meil selgelt olemas.

Mida andis disainikiirendis LAETUS osalemine, kas ja miks soovitada seda teistele organisatsioonidele?  

Rait: Disainikiirendi andis ülevaate võimalustest ja ideede rohkusest, aga ka kinnitust, et tegelikult teised ettevõtted ning organisatsioonid on rinnutsi samade probleemidega. Saime ülevaate imetabastest lahendustest ning kindluse, et võib küll mõelda ja katsetada, kui meeskonnas on nii originaalse mõttelaadiga tudengid, kelle taustal tegutseb üliprofessionaalne, pühendunud ja tulemustele orienteeritud õppejõudude, konsultantide ning projektijuhtide tiim.

Koos töötanud meeskond oli fantastiline, mis juba pärast esimest kohtumist tekitas kindluse, et saame hea tulemuse. Kuni EKA Design Showcase galani, kus lõpptulemeid esitleti, oli väike hirm, kas lõpptulemus saab ikka selline nagu lootsime, siis lõpptulemus ületas meie ootusi – eelkõige ratsionaalsuse ja eluterve pragmatismi suunal.

Oleme saanud täiesti uue lähenemise ja arvame, et selle kaudu suudame oma suhteliselt konservatiivset toodet, meenemünti, väärtustada seninägematul kombel.

Võidutöö autor, EKA disainiteaduskonna tudeng ja disainer Erkki Pung, kuidas sina disainerina lähenesid etteantud briifile, antud juhul Eesti Panga meenemündi karbi disainimisele? Kirjelda palun protsessi, millest alustasid ja millised olid peamised väljakutsed uute disainide väljatöötamisel?

Erkki: Kõik algas kohtumisest, kus tutvusime Eesti Pangas tehtud seniste meenemündikarpidega ja saime ülevaate, kuidas nad on ajas arenenud ning mis nõuetele aastate jooksul pidanud vastama. Kui mõelda, et karp on pelgalt pakend, siis meenemündi karp kannab endas pea sama olulist rolli kui münt ise – olles ühtaegu esmamulje looja ning mündi kaitsja, mis aitab hoida selle väärtust ajas relevantsena. 

Lisaks oli tellijale oluline toota karpe võimalikult väikese jalajäljega ning võimalusel taastuvast loodusvarast. Karp pidi olema erinevatele variatsioonidele kohandatav ning vajadusel mahutama ka mitut münti, kõnetades laia sihtgruppi nii vanuse kui soo poolest ning olles neile kergesti avatav ja presenteeritav.

Millist rolli mängis kasutajauuring või taustaanalüüs sinu tööprotsessis? Kuidas said aru, mida meenemündi karbi kasutajad vajavad?

Erkki: Tausta tundmine oli protsessi üks olulisemaid alustalasid ning Eesti Panga esindaja Rait Roosve panus sellesse oli asendamatu. Meie esimesel kohtumisel antud ülevaade tundus küll alguses ehk liigagi põhjalik, kuid nüansirikkus tasus end ära kogu tootearenduse vältel – materjalide valikust ja vormimisest, kuni viimistluse, käsitlemise ja presenteerimiseni.

Kuidas integreerisid jätkusuutlikkuse põhimõtteid oma loomingusse ja milliseid innovaatilisi lahendusi kasutasid?

Erkki: Minu loodud karpi toodab Triibuvineer – Hiiumaal tegutsev väikeettevõte, kes lähtub oma töös jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Kogu nende tootmine on üles ehitatud materjali säästlikkusele ning eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmisprotsess. Kuna koostöös valminud karp on mõõtmetelt küllaltki väike, andis see hea sisendi tootmisjääkide kasutamiseks.

Sisumaterjalina kasutasin kodumaise ettevõtte KIUD poolt toodetud materjali, mis on valmistatud riidejääkide mehaanilisel purustamisel tekkinud massist ning on tugev, samas pehme ja vilditaoliselt sooja olemusega. Seda kasutatakse peamiselt pakkematerjalina – näiteks Telia tagastustoodete pakendamisel ning mujal. Uue tuulena arendab KIUD koos Amazoniga neile sobivat pakkelahendust, andes oma panuse riidejääkide taaskasutusse.

Milliseid materjale ja miks ning milliseid tehnikaid kasutasid uute meenemündikarpide väljatöötamisel? Kuidas need otseselt aitavad kaasa keskkonnajälje vähendamisele ja vastavad kestlikkuse nõuetele?

Erkki: Lähteülesande üle mõeldes tekkis mul idee kasutada puitu – taastuvat loodusvara, mida leidub Eestis piisavalt ja mille töötlemisega tegelevad ka kohalikud ettevõtted. Lisaks soovisin paralleelselt anda võimaluse disainpaberile ja kartongile. Püüdsin küll mõnda aega anda disainpaberile tootekarbina eksklusiivsust, kuid jätsin selle siiski välja ning võtsin kasutusele hoopis lisana.

Õige pea jõudsin materjalivalikuga vineerini ning sealt sujuvalt Hiiumaa tootmisettevõtteni Triibuvineer, kellega sain hea kontakti. Nendega koostöös õnnestus töö viia edukalt prototüübini, mis hiljem ka Eesti Panga poolt väljavalituks osutus. Vineer on justkui karastatud puit, selle liimitud kihid annavad puidule jäikuse ning vastupidavuse. Triibuvineeri kihid on kõigele lisaks peitsidega toonitud, mis andis tootele soovitud variatsioonide võimekuse.

Kuigi idee vormus kiiresti prototüübiks, tekkisid suuremad väljakutsed lõppviimistluses. Otsustasime muuta karbi avamismehhanismi, lõigates vineeri nurga all, et tuua esile värvitud kihtide mustrid – visuaalselt efektne, aga tehniliselt keeruline. Samuti tuli karpi mahutada erineva paksusega sertifikaat, mis nõudis nutikat ja universaalset lahendust.

Disainpaberist sai karbile kaitsev sleeve, mis asendab varasema teibiga kinnitatud paberilehe. Lisaks funktsioonile toimib see reklaampinnana. Disainerina pean oluliseks nii visuaalset esitlust kui ka võimalust jagada lisainfot – just nagu veebipoodides upsellide puhul. Sleeve on kohandatav ja seeriapõhiselt kujundatav, võimaldades tutvustada ka teisi münte samast või teisest sarjast.

Mida õppisid sellest projektist disainerina? Kas see mõjutas sinu arusaama disainist või koostööst erinevate sektoritega?

Erkki: Olen graafilise disainerina töötanud enam kui viisteist aastat ning nüüd taas kooliteed jätkates on sellist huvipakkuvat ning teistmoodi õppimist igal nurgal. Arusaam disainist kui probleemi lahendajast ei ole minu jaoks muutunud ning koostöös erinevate toomistega praktiseerin seda laialdaselt ka oma igapäevatöös. 

Minu jaoks on koolis suur mõju just nendel projektidel või õppeainetel, millel on nii öelda päris väljund. See annab kõigile ja kõigele teise mastaabi ning vastutuse oma töö eest seista. Minu ja Eesti Panga koostööahelas oli kokku viis osapoolt, kes kõik pidid omavahel minu juhtimisel lõpptulemuseni tüürima (ja me tegime kõigest karpi!?). See paneb mõtlema, mida kõike võib tähendada veel suuremate projektide juhtimine. 

EKAs aitab ettevõtteid ja tudengeid kokku viia disainikiirendi LAETUS, kus ettevõtte väljakutsed saavad loovad ja nutikad lahendused tudengiprojektide kaudu. Kuigi tegu on õppetööga, on tulemused tihti üllatavalt rakendatavad.

Igal sügisel toimub EKA Design Showcase, kus esitletakse aasta jooksul valminud projekte. Ettevõtetele on see hea võimalus pildis olla ja oma tootele või teenusele tähelepanu võita. Näidatud tööde ampluaa ulatub visuaalsest identiteedist ja pakendist kuni teenusedisaini, moe ja arhitektuurini.

Tudengile annab disainikiirendi LAETUS võimaluse teha päris asju, mis võivad muuta ühiskonda ja miks mitte kogu maailma. See loob ja toob ühiskonda lisandväärtust ning aitab tudengil mõista vastutust, õppida oma töö eest seisma, tajuda koostöö- ja juriidika toimimist korporatiivses maailmas ning kogeda, kuidas luua midagi tõeliselt sisukat ja kaalukat.

EKA Design Showcase’i näitel annab see võimaluse oma nime, loomingut ja ka käekirja maailma ette tuua. Kõiki valminud projekte esitletakse auväärsele žüriile, kes valib välja parimad kahes kategoorias: Sotsiaalselt laetud disain ja Innovatsiooniga laetud disain. 

Uue hooaja disainikiirendisse LAETUS saab kandideerida SIIN.

Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised