Mis täna uudiskünnise ületab? Riigikaitse, maksud, poliitilised nääklused ja sotsiaalmeedia skandaalid. Turundajatena teame põhjuseid hästi – need teemad tekitavad emotsiooni, hoiavad tähelepanu ja toovad klikke. Palju raskem on võita sama tähelepanu teemadega, mis kohe ei karju, kuid mille mõju meie elule on kordades pikem. Üks selliseid “pehmemaid“, kuid kriitilisi valdkondi on tervis ja selle hoidmine, kirjutab Stebby kommunikatsioonijuht Ott Pluum.

Eestlase tervis on ok. Vist?

Tavaliselt kinnitab eestlane, et tervis on oluline ja sellega peab tegelema. Ometi ei jõua see hoiak alati tegudeni.

Seda kinnitab ka tervena elatud aastate näit. Euroopa Liidu statistika kohaselt on Eesti meeste tervena elatud aastate arv 56,5 aastat – see on vaid veidi kõrgem Läti näitajast ehk me oleme eelviimasel kohal. Meeste ja naiste keskmise tervelt elatud aastate kombineerimisel püsib Eesti endiselt Euroopa Liidus viimases kolmandikus.

Vaimse tervise vaatenurgast läheb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kohaselt erinevate vaimse tervise murede tõttu majanduses igal aastal kaduma ligi triljon dollarit. Hea Eesti uuringu (2026) kohaselt on aga 18–25-aastaste vanuserühmas vaimne heaolu elanikkonna madalaim ning depressiooniriskis on kolmandik selle vanuserühma inimestest. Need trendid ei räägi eestlaste tervise ega riikide majanduse helge tuleviku kasuks.

Kuskil on tühimik, mistõttu inimeste sõnad ja teod kokku ei lähe: on see teadmiste puudumine, ükskõiksus või abitus? 

Vähese ressursiga tuleb seljad kokku panna

Eesmärgipärase kommunikatsiooniga saame seda lõhet vähendada. Kui meie sõnumid muutuvad julgemaks ja kommunikatsioon intensiivsemaks, oleme nähtavamad ja aitame tervisevaldkonna eesmärkidele kaasa.

Kommunikatsioon üksi ei ravi ühiskonda terveks, aga ilma selleta ei jõua tõenduspõhised ja ennetavad teadmised inimesteni. Pikaajalise kommunikatsiooniga on suudetud muuta turvavöö kandmine normiks ning vähendada võikate piltide abil suitsetamist üle maailma. Järjepideval kommunikatsioonil on jõudu. 

Paljudes suurema turundusvõimekusega valdkondades on nähtavuse ostmiseks ja mõjutamiseks rohkem ressursse kui terviseennetusega tegelevatel organisatsioonidel. Just seepärast peaksid pehmemate valdkondade esindajad seljad kokku panema, et olulisest valjemalt rääkida.

Ühised kampaaniad, temaatilised algatused, seadusettepanekud ja pöördumised on vaid mõned võimalused, kuidas organisatsioonid saaksid rohkem koostööd teha, selle asemel et näha üksteist konkurentidena. Sama põhimõte kehtib ka väljaspool tervishoidu.

Eetrisse jõudnuna vastutame sisu eest kõik

Meediamajade ülesanne on kajastada ühiskondlikult olulisi teemasid sõltumatult ja tasakaalukalt ning aidata võimalusel inimestel neid paremini mõista. Tervisedendus on teema, mis vajab püsivate hoiakumuutuste tekitamiseks pidevat fookuses hoidmist, seega on see pika vinnaga teema, mida ei saa ühe korra eetrisse lastes unustada.

Samamoodi on turundajate ja ettevõtete vastutada, et ei müüdaks “kiireid imesid”, pseudoteadust ega haarataks lihtsat tulu inimestelt, kes tegelikult vajavad fakte ja teadmisi enda tervise hoidmiseks. Ühiskonnaliikmete vaimne tervis on sel kümnendil eriti habras – ärgem ehitagem turundust üles inimeste ebakindlusele ega lubagem asju, mis ei tööta. 

Mu eesmärk ei ole öelda, et tervise eest seisjad, meedia ja turundajad teevad kehva tööd. Vastupidi, kutsun neid üles rohkem koostööd tegema ja oma tegevusega eeskujuks olema.

Mõtle, kuidas saad oma turundusoskusi kasutada selleks, et toetada inimeste tervislikumaid valikuid. Isegi kui jagad oma positiivset sõnumit kümme korda, jaga seda vähemalt üks kord veel. Me ei müü turunduse ja kommunikatsiooniga lihtsalt head enesetunnet ja ägedat vaibi, vaid aitame inimestel teha valikuid, mis annavad neile ehk rohkem tervena elatud aastaid.

Autor: Ott Pluum, Stebby kommunikatsioonijuht

Kõik uudised