REKORDSAAK! Eesti toob ADC Euroopa festivalilt koju lausa 11 autasu
Nii hästi pole eesti disaineritel Art Directors Club Euroopa (ADC*E) festivalil kunagi läinud, seekordseks saagiks jäi 3 hõbedat ja 8 pronksi. Saavutuse üle mõtisklevad ADC esindaja Eestis Piia Põldmaa ning disainikategooria žüriisse kuulunud Meelis Mikker.
Märkimisväärne on see, et auhinna noppis koguni 10 erinevat esitajat, mis näitab ilmekalt kohaliku disaini head taset. ADC esindaja Eestis Piia Põldmaa sõnas TULI-le, et tegemist on fantastilise tulemusega.
“Tavaliselt võidame iga aasta üks-kaks auhinda, vahel ei tule sedagi,” ütleb ta. “Ise olin hämmingus, aina lugesin, et veel üks pronks ja veel üks pronks ja veel üks pronks.”
ADC auhindu võrreldakse mainekuselt Cannes’i lõvidega ning seal on tõesti koos parimatest parimad ehk projektid, mis on varasemalt kohalikel võistlustel juba pärjatud. Kuidas sellist suurt edu seletada? Piia toob välja kaks punkti. Esiteks, on õpitud paremini töid esitama. Teiseks, ideed on originaalsemaks muutunud.
“On tekkinud bioloogiline mitmekesisus,” muigab ta. “Disaineritel on tekkinud oma nišid ja igaüks teeb oma asju ja teeb originaalselt. Ei kopeerita asju, mis laiast maailmast tulevad. Oluline on ka see, et kliendid on avatumad ja julgemad. Areng käib käsikäes, oleme oma klientidega kui yin ja yang.”
Võitleme võrdselt
Eestist kuulus žüriisse Katrina Sirelpuu ning Meelis Mikker. Uurisime disainikategoorias töid hinnanud Mikkeri muljeid.
“Edu valemit teavad kõik,” alustab ta. “Edu valem on arusaadav esitlus. See on see, kuhu tuleb panustada ja mis nõuab ressursi. See jääb alati viimasele minutile. Mitmel juhul – küll mitte eestlaste tööde puhul – ei tulnud üldse välja, kellele ja milleks see toode on.”
Kas eestlaste edu tuli teistele üllatusena? “Ütleme nii, et žüriiliikmed kergitasid kulmu, kui ma jälle ütlesin, et ma ei saa hääletada, sest töö on Eestist,” räägib Mikker. “Eesti disain pole kuidagi halvas kohas. Kui 1990ndatel ja 2000ndatel olime selgelt maha jäänud, siis enam nii ei ole, võitleme kui võrdne võrdsega. Ma annaks meile hindeks tubli nelja. Kui oleks kuld ka tulnud, räägiks teist juttu.”
Žürii tööga jäi ta igatahes väga rahule.
“Tegelesime žüriis palju sellega, et kas moodsus või trendi jälgimine annab automaatselt õiguse saada medali,” räägib ta. “Arutasime, et kui trendi küljest ära tõstame, kas näeme taga ideed. Vahel on nii, et surutakse trenditöö läbi ja ei vaadata, kas seal on mõte taga. Seekord nii ei olnud.
Mida veel välja tuua? Pakendikategoorias võitis kulla küpsisetootja Bahlsen. Kui suur osa pakendikategooriast on käsitöötooted, kreemid või henna kosmeetika, siis seekord võitis toode, mida näeb igas supermarketis. Kui tavaliselt suurtootjad kehitavad õlgu, et mis see meisse puutub, kui pakend disainivõistlusel auhinna saab, siis see oli hea näide sellest, et ilus disain võib olla müüv. See on hea sõnum, millega kliendi juurde tagasi minna.
Kindlasti tuleb mainida Ukraina teemat, nemad said vabalt töid esitada ning tingimuseks polnud see, et töö on juba pidanud kodumaal auhinna võitma. Palju oli sõjateemalisi asju ning lähtusime disaini headusest, mitte lihtsalt sellest, et Ukraina töö. Huvitavad tööd, sest disainile lisaks oli mõõde, kuidas bränd aitab sõjast arvamust kujundada.”
Eesti võidutööd
Auhind: Hõbe
Kategooria: Disain | 4.5 Illustratsioon
Auhind: Hõbe
Kategooria: Disain | 4.10 Tüpograafia
Auhind: Hõbe
Kategooria: Disain | 4.11 Muu
Auhind: Pronks
Kategooria: Disain | 4.7 Pakend
Auhind: Pronks
Kategooria: Disain | 4.7 Pakend
Auhind: Pronks
Kategooria: Disan | 4.8 Animatsioon
Auhind: Pronks
Kategooria: Disain | 4.9 Ruumidisain
Auhind: Pronks
Kategooria: Trükireklaam ja välimeedia | 2.6 Välimeedia
Auhind: Pronks
Kategooria: Mobiililahendus | 3.1 Interaktsioonidisain
Auhind: Pronks
Kategooria: Disain | 4.3 Ettevõtte brändi identiteet
Auhind: Pronks
Kategooria: Trükireklaam ja välimeedia | 2.8 Illustratsioon
ADC*Europe’ile kvalifitseeruvad kõik Kuldmuna võidutööd. Kullad pääsevad võistlustulle tasuta, hõbedad ja pronksid soodustusega.
Autor: Siim Kera, TULI
Toimetas: Kärt Tomp, TULI
