Uuring: Eesti ettevõtted on asunud värbama rahvusvahelisi kaugtöötajaid
EASi tellitud uuringust selgus, et peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted rahvusvahelist kaugtööd koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu või ka siis, kui hea spetsialist ei ole valmis Eestisse kolima.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) programm Work in Estonia tellis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE-lt) uuringu, mille käigus uuriti Eesti ettevõtjate kogemust rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisel. Koroonaviiruse levikust tingitud reisipiirangute tõttu on Eesti ettevõtted tööjõupuuduse leevendamiseks asunud senisest enam värbama rahvusvahelisi kaugtöötajaid, ehk selliseid töötajaid, kes teevad Eesti ettevõtte heaks tööd oma elukohariigis väljastpoolt Eestit.
„Paindlikud lahendused seoses töökeskkonnaga muutuvad üha olulisemaks ning mitmed töökohad ei eelda ilmtingimata töötamist tööandja asukohas. Samuti soodustab kaugtöö kasutamist kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus teatud ametialadel, näiteks IT sektoris: kui spetsialist ei ole valmis teise riiki kolima, siis on kaugtöö üks võimalik lahendus,“ ütles EASi Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on Eesti ettevõtete kogemused rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisel ning milliseid väljakutseid on neil sellega seoses esinenud. Selleks vesteldi Eesti ettevõtete personalispetsialistidega, kellelt küsiti, missugused kogemused on ettevõtetel rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisel, milliste küsimuste, takistuste ja probleemidega on ettevõtjad seoses rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisega kokku puutunud ning kust tuge otsinud ja saanud.
Uuringust selgus, et peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted rahvusvahelist kaugtööd koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu või ka siis, kui hea spetsialist ei ole valmis Eestisse kolima. Sageli on rahvusvaheline kaugtöö osa pikemast töötaja Eestisse toomise protsessist ehk töötaja teeb seni oma koduriigist kaugtööd, kuni ümberasumine Eestisse on võimalik. Rahvusvahelise kaugtöö võimalusi on hõlpsam kasutada neil ettevõtetel, kellel on juba konkreetses välisriigis esindus olemas. Uuringus esines ka ettevõtteid, mis vajavad lühiajalist abitööjõudu ja pakuvad rahvusvahelist kaugtööd „tööampsudena“.
Ettevõtjate jaoks, kes kasutavad rahvusvahelist kaugtööd või kaaluvad selle kasutamist, tekitab palju küsimusi maksustamise ja maksudega seonduv: mis riiki/riikidesse tuleks rahvusvahelise kaugtöötaja tööjõumaksud tasuda, et mitte regulatsioonide vastu eksida. Samuti ei teata, kuhu pöörduda, et küsimustele vastused saada – see vähendab otseselt rahvusvahelise kaugtöö võimaluste kasutamist. Osa ettevõtetest värbab maksustamisega seonduva ebakindluse tõttu töötajateks ainult nende riikide residente, kus neil on juriidiline üksus ning seega jääb rahvusvahelise kaugtöö potentsiaal nende jaoks täiel määral kasutamata.
Uuringu läbiviijad soovitasid luua rahvusvahelise kaugtöö kontaktpunkt, kuhu ettevõtjad saaksid oma küsimustega pöörduda. Samuti tuleks ühele veebilehele koondada riikide kokkulepped rahvusvahelise kaugtöö maksustamise osas ning korduma kippuvad küsimused ja vastused neile. “Täna rahvusvahelise kaugtöö valdkonna eestvedaja puudub, aga teda oleks väga vaja, sest rahvusvaheline kaugtöö võib paljudele ettevõtetele olla hea vahend tööjõupuuduse leevendamiseks,” märkis Aab.
Uuringuga on võimalik täismahus tutvuda siin.
Work in Estonia korraldab koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Jobbaticaliga 16. veebruaril digiseminari “Välisvärbamine aastal 2021 – kuidas kriisis edu leida?”, mis on suunatud ettevõtete personalitöötajatele ja väiksemate ettevõtete juhtidele. Teemadeks on, kuidas meelitada talenti Eestisse, korraldada rahvusvahelist kaugtööd, asuda viiruse oludes ümber kolmandatest riikidest jne. Seminar on tasuta, kuid eelregistreerimisega.
Toimetaja: Silja Oja, TULI
EAS on Turundajate Liidu (TULI) liige.
