Turundajate Liidu värske liige, digilahenduste agentuur Rethink on teinud töid nii Tšehhimaale, Armeeniasse kui ka Botswanasse. Istusin nendega maha, et rääkida ekspordist, noortest ja tehisintellektist.

Omalt poolt asetasid nad mulle vastu tegevjuhi Lars-Erik Hioni, turundusjuhi Elina Vilja, digiturundusjuhi Bert Reila ja brändistrateegi Anna Aroni. Kõik neli on ka ettevõtte partnerid.

Teie kodulehel on kirjas, et ehitate AI abiga inimsõbralikke lahendusi. Eeldan, et see on seal suhteliselt värske sõnastus. 

Lars-Erik: Jah, aga mitte verivärske. Tegelesime tehisintellektiga otsapidi juba enne seda, kui see oli cool. Inimsõbralike digilahenduste loomine on meie leib. Tegeleme väga põhjalikult kliendi vajaduste mõistmisega ning selle põhjal digikontseptsioonide disainimise ja arendamisega. Kriitiline ja tähtis roll on ka turundusel.

Üritame selle kõik üheks tervikuks kokku sõlmida. See on meie unikaalsus ja tugevus. On palju ettevõtteid, kes tegelevad ühe töölõiguga, meie tahame kõike terviklikult teha.

Minu põgus elukogemus on näidanud, et asjad peavad olema läbimõeldud. Digiprojekt ei saa olla taburet, mille üks jalg on pikem kui teised. Kui oled väga hea arendaja, aga kehv turundaja, ei seisa asi püsti. Ja vastupidi.

AI osas: me ei ole Eesti kõige suurem agentuur ja me ei tahagi olla Eesti kõige suurem agentuur. Loovade ja laiskade inimestena leiutame pidevalt viise, kuidas enda tööd võimalikult efektiivselt teha. Üritame tehisintellekti igal pool appi võtta, et olla efektiivsemad. Otsime selle abil kasvu kvantiteedis ja kvaliteedis. AI-st on väga palju abi, kui seda teadlikult ja targalt kasutada. Aga kuidas seda öeldagi, AI võimendab tarkade inimeste võimekust ja tal on oht võimendada ka lollust.

On teil häid näited, kuidas te tehisintellekti kasutate? Sellest teemast on palju räägitud, on teil midagi uut lisada? 

Bert: Ma võin vastata turunduse võtmes.  Oma töös oleme ju lisaks turundajatele ka arendajad, disainerid ja analüütikud. Ehk kui räägime näiteks AI-põhiste erilahenduste integreerimisest, oleme võimelised looma ja kohandama vastavalt kliendi vajadustele nutika assistendi või automaatika, mis teeb nende turunduse, müügi ja muud protsessid lihtsamaks.

Me ei räägi üldjuhul nö valmispaketist, vaid lahendustest, mida oleme võimelised ise arendama, integreerima ning nende kasutamises tiime välja koolitama.

Ei ole nii, et võtame valmis mudeli ja lükkame selle kliendi süsteemidesse ja asi valmis. Käsitleme iga projekti eraldiseisva ja unikaalse lahendusena, lähtudes projekti eripäradest.

Lars-Erik: Üks asi on toode või lahendus, mida kliendile pakume. Teine külg on see, et teeme AI abil endale paljud töölõigud efektiivsemaks. See on nagu olemasolevale mootorile turbo lisamine. AI aitab põhimõtteliselt sama koguse kütusega väga palju kaugemale sõita.

AI ei asenda tööd, mida teeme, aga see kiirendab väga palju tööd, mida oleme alati teinud. 

Anna, sa oled siin seltskonnas kõige noorem liige. Palju on juttu sellest, et juunioritel on raske tööturule siseneda, pigem antakse lihtsamad ülesanded AI-le. Naljaga pooleks: kuidas sul õnnestus tööle saada? 

Anna: Õppisin parasjagu välismaal ning tekkis mõte Eestisse praktikale tulla. Tänu soovitustele jõudsin Rethinkini. Mind tõmbas peamiselt nende digilahenduste pool, mis põhineb tugevalt teenusedisainil. Võtsin nendega ühendust ja mul avanes võimalus praktikakohale. Hakkas lausa nii meeldima, et pärast ülikooli lõpetamist oli kindel soov tagasi tulla.

Jah, mingis mõttes võib AI alguses juunioreid asendada, aga kui sa noori välja ei õpeta, ei jõua nad näiteks Elina tasemele, kus nad on võimelised projektides vastutust võtma ja lisandväärtust looma.

Lars-Erik: Mina kirjutan eriti rasvaselt alla mõttele, et turundus on noorte inimeste ala. Mida vanemaks saan, seda rohkem selles veendun. 

Elina: Oluline on, et noor peab suutma mõelda ja soovida töötada. Annal on mõlemad küljed olemas: ta suudab mõelda, pingutada ja teha – suudab agentuuri tempole vastu pidada. Kui mõni eelistab neljapäevast töönädalat, võib see viidata soovile lihtsamat teed minna. Aga mõni suudab pingutada esmaspäevast reedeni kaheksa tundi! 

Lars-Erik: See on hästi põnev teema. Ma võib-olla kipun latrama, aga kui küsida, kas tehisintellekt asendab Anna, siis ma arvan, et ei asenda. Oleme sellises hetkes, kus asendame haamri justkui akutrelliga. Sa saad tööriista, mis võimaldab teha väga palju rohkem tööd, aga meistrit on ikka vaja ja hea meistri käes on see tööriist veel parem. 

Noor peab oskama tööriista käsitleda ja seda kuhugi suunata. Ta peab aru saama, mida sellega teha. AI ei ole päris robotkäsi, mis teeb kõik sinu eest ära. See võimendab nii noort kui ka kogenud spetsialisti. 

Jah, ta aitab olla efektiivsem ja võib-olla tõesti kümne noore asemel teevad sama töö nüüd ära viis noort, aga tehisintellekt ei asenda talenti ja loodan, et ei hakkagi asendama, sest turundus on ikkagi tunnetuse, emotsioonide ja inimlikkuse kunst. 

Vaatasin kodulehelt teie kliente ja paljud tundusid pigem keerulised ja spetsiifilised. Eeldan, et teie põhiülesanne on seda keerulist keelt visuaalselt ja verbaalselt lihtsamaks tõlkida? 

Lars-Erik: Jah, nagu me ise naljaga pooleks ütleme – meie töö on lihtsuse loomine. Maailmas on väga palju keerukust ja seda tekib iga päevaga juurde. Pingutame selle nimel, et keerukusest tuum üles leida; et mürast signaali eristada. Mida keerulisem on väljakutse, seda suuremat rõõmu lahendus pakub. 

Iga projektiga liigume kaosest korra poole. Iga uue kliendiga alustame suure segaduse ja hämminguga – mida ja kuidas teha? Selle mängu ilu ja võlu ongi selles, et alati saab liikuda selguse poole. Teinekord on tuba päris sassis, aga kui lõpetame, on asjad puhtad ja selged. Nii pildis, sõnas kui ka tehnoloogiliselt.  

Teil on palju huvitavaid rahvusvahelisi kliente. Näiteks Armeenia Infosüsteemide amet, Tšehhi pank Komerčni banka, Dubais tegutsev Dhofar Global. Isegi Botswanasse teete tööd! Jagage nippe, kuidas see õnnestub. Jah, Tšehhi pangal on Eesti side, aga kuidas teised kliendid leidnud olete?  

Lars-Erik: Teenuste ekspordi puhul peab meeles pidama lihtsat asja: voldiku või brošüüriga oma teenust ei müü. Vaja on ikkagi võrgustamist ja inimlikku kontakti. Tuleb juhusele võimalus anda ja Eestist nina välja pista, käia üritustel ning teadlikult kontakte otsida. 

Elina: Jah, Anna ja Bert olid hiljuti kolm päeva Money20/20 konverentsil.

Lars-Erik: Minu meelest on hea ütlus, et meeleheide ei müü. Ei ole mõtet minna kohver käes välismaale mingeid asju müüma. Selle asemel tuleb leida sarnaselt mõtlevaid inimesi.

Oluline on ka lumepalliefekt. Kui kuskil teed head tööd, siis sõna levib ja tihti üle riigipiiride. Need kliendid, kelle sa üles lugesid, on tulnud kuidagi võrgus liikuvate impulsside tulemusena. Umbes nii, et keegi Tšehhis tunneb kedagi, kes teeb Dubais äri, kes omakorda tutvus Botswanas elava mehega. Nii see maailm töötab. Elame ikkagi globaalses külas. 

Ma ei usu seda, et torkad nööpnõela suvaliselt kaardile ja ütled, et lähen nüüd Saksa turule, teed saksakeelse voldiku ja ootad, et asjad juhtuma hakkaksid. Minu arvates on see natuke naiivne. Samas lugupidamine neile, kes niimoodi suudavad. Ma tean, et see on võimalik, aga meie pigem sellise müügiga ei tegele. Rohkem tegeleme oma võrgustikus nähtavad olemisega. 

Elina: See oleneb palju ka äri spetsiifikast. 

Elina, sa oled olnud EISi (toonane EAS) turundusjuht. Oled selle teemaga hästi kursis. 

Eks väga palju sõltubki tootest ja teenusest. Kui on lihtsam toode/teenus, on konkurents suurem ja võid protsessi teha algusest lõpuni. Mõtled ja analüüsid üht turgu ja teed kõik sammud läbi. Tegelikult on mängus ka väga palju õnne ja inimlikku komponenti. 

Väga tähtis on Eesti maine. Esimene asi, mida rahvusvaheliselt räägime, on see, et tuleme Eestist. Eesti peab olema piisavalt usaldusväärne, et klient soovib järgmise sammu ette võtta. Mida rohkem Eestit turundatakse, seda lihtsamaks läheb meil kõigil teenuse müümine. 

Lars-Erik: Pean EISi ja tagantjärele ka Elina kiituseks ütlema, et Eesti kui digiriigi maine on välismaal väga suur argument. See on meie jaoks väga palju uksi lahti teinud. Teinekord tundub, et meie tiiger natuke tukub, aga välismaal on maine hea ja see on aidanud meil kiiremini jutule saada. Julgen väita, et oleme saanud mitu klienti seetõttu, et oleme Eestist. Ma loodan, et meie riigi tehnoloogiline edulugu jätkub. 

Elina: See on ka üks põhjus, miks tahtsime Turundajate Liiduga liituda. Te tegelete koostöös agentuuridega ekspordiga. Ma arvan üha enam, et riik peab koostöös ettevõtjatega proovima uusi uksi vallutada. Me kõik soovime, et Eesti riik saaks rikkamaks ja see juhtub siis, kui saame oma teenuseid eksportida. Riiki on vaja rohkem raha ja see on selleks ideaalne võimalus.

Lars-Erik: Kirjutan sellele mõttele alla. See oli, kui ma ei eksi, Taavi Madiberk (Skeleton Technologies tegevjuht – toim.), kes ütles kuldsed sõnad, et Eestisse ei tule rikkust juurde, kui me ainult üksteise juukseid lõikame. Turunduses on Eestis üks kindel summa, mida üritame omavahel ümber jagada. Erialaliidu väärtus võiks olla just see, et paneme seljad kokku ja lähme Eestist välja. Meil on, mida eksportida. 

Anna: Nägime Bertiga messil, et paljud olid Eestist head kuulnud ja teadsid meie digiriiki.

Bert: Kogu selle jutu juures: kui sul on ekspordivõimekus olemas ja lood kontaktid, siis ei tohi oma digikanaleid ära unustada, muidu tagantjärgi ei selgu, kes sa ettevõttena oled. Digis pead pidevalt nähtav olema – see on elementaarne hügieen ja ettevõtte visiitkaart. 

Lars-Erik, alguses sa mainisid terviklikkust. Et tabureti jalad peavad ühepikkused olema. Kuidas te üldse Eesti disaini ja turundus näete? Kas see on piisavalt terviklik? Kas jalad on ühepikkused? Kas on murekohti? 

Lars-Erik: Ma üritan sellele küsimusele vastata tellija müts peas. Ma ei ole erapooletu, aga mulle tundub, et turundus on natuke killustatud. See on muutunud üsna spetsiifiliseks. Julgen väita, et varem oli turundus natuke lihtsam. Praegu on väga tehniline ja nüansirikas. Selle mõistmine eeldab väga põhjalikke teadmisi ja on palju ettevõtteid, kus seda teadmist ei ole.

Paljud ettevõtted tegelevad pigem müügi kui turundusega. Selleks, et head turundust sisse osta, pead olema väga teadlik. Killukestest ei sünni tervikut.  Nad ei haaku omavahel tihti kokku, keegi teeb analüütikat, keegi SEO-d, keegi arendab veebilehte, aga suur pilt ja efekt vallandub siis, kui need asjad kokku siduda. Töölõike tehakse väga hästi, aga suure pildi juhtimine on endiselt väljakutse. 

Elina: Ma arvan, et vähesed turundajad vaatavad asju nii nagu meie. Meie taustatööks on alati kliendi klientide intervjueerimine. Me tahame teada, mis on nende probleemid ja saame seda infot kasutada kogu kommunikatsioonis ja turunduses. 

Lars-Erik: Lõppkasutajate uuring on iga meie tegevuse absoluutne nurgakivi. Ilma selleta me liikuma ei lähe. Väga paljud organisatsioonid on 100% kindlad, et nad teavad oma kasutajate kohta kõike. Huvitav paradoks on, et mida veendunumad meie kliendid on, et nad kõike teavad, seda rohkem on nad tulemustest üllatunud. Mida kõvem spetsialist oled, seda tugevamalt võivad eeldused sind piirata. Me tahame välja selgitada tegeliku väärtuse, tahame aru saada, mida turg tahab ja nõuab.

Turunduses võiks üldse rohkem küsida “miks” küsimust. Turunduseelarve on alati piiratud. Seda enam võiks proovida vähem huupi tulistada. 

Veidi juba rääkisime sellest, aga miks TULI-ga liitusite?

Elina: Kui olin EAS-is, liitusime samuti Turundajate Liiduga. Ma mäletan, kui kogu TULI kontseptsioon muutus ja tekkisid kindlad teemad, millega tegelema hakati. Näiteks valmis hiljuti hangete juhend, mis oli väga mahukas töö. On näha, et TULI teeb järjepidevat tööd.

Teine asi ongi rahvusvaheline ambitsioon. Ma näen, et TULI toimetab neil teemadel. Samal ajal kuulub siia pea 140 liiget. On hea kuuluda sellisesse võrgustikku ja saada teadmisi. Mida rohkem päid, seda rohkem ideid ja lahendusi. 

Lars-Erik: Mõned ettevõtted on konkurentsiusku, meie oleme väga koostööusku. Igasugune võrgustumine ja ühise eesmärgi nimel tegutsemine on väga oluline, eriti Eesti-suguses konnatiigis.

Usun, et ekspordi osas on meil palju potentsiaali. Meid huvitab koostöö ja see, et saaksime olla koos sarnaselt mõtlevate ettevõtetega, kes võivad, aga ei pruugi olla meie konkurendid. 

Bert: Me mitte ei taha ainult teadmisi koguda, vaid tahame neid ka jagada. Meil on aastatega tekkinud eri valdkondades arvestatav kogemustepagas, millest soovime edasi anda oma parima.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised