Tallinna Ülikooli reklaami ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse tööd on selleks kevadeks kaitstud. Toome teieni silmapaistvamate lõputööde lühikokkuvõtted.

Lõputöö “Tootepaigutuse kontekst Eesti telesarjas “Padjaklubi”” eesmärk oli uurida sügavamalt tootepaigutuse kui reklaamivõtte kasutamist ning just seda, kuidas tooteid kohalikule vaatajale on otsustatud näidata. Tootepaigutus on turundajatele tuttav praktika, mis võib õige kasutamise korral osutuda brändile väga kasulikuks.

Uurimusest tuli välja, et Padjaklubi kuuendas hooajas on eelistatud esitleda brände ja nende tooteid visuaalselt, samal ajal kui verbaalselt ning kombineeritult (visuaalselt ja verbaalselt korraga) on brändide tooteid esitletud kordades vähem. Kuna paljudes eelnevates uuringutes on toodud efektiivsuse poolest välja visuaalse ja verbaalse esitlemise viisi kombineeritud kasutamine, oli huvitav näha seda kõige vähemkasutatud positsioonil. 

Ette võis ennustada, et brändi visuaalselt kaadrisse sättimine on populaarne, sest oma olemuselt on see kõige vähenõudvam viis – toode on tegevusest ja tegelastest eemal ning tihti ei mõjuta loojutustuse kulgu, olles passiivne. Näiteks ei mõjuta loo narratiivi see, millise brändi piim asetseb hommikusöögi ajal laua peal. Siiski esines ka nö mittepassiivset toote esitusviisi, kus tegelane tõepoolest seda toodet kasutab. 

Muuhulgas uurisin ka sarjas kasutatud tegelaste arhetüüpe ning seda, millistega seoti brände rohkem kui teistega. Enim oli reklaam seotud Süütu ja Naljahamba arhetüübiga, kuid vähem kasutati Naabritüdrukut ja Lindpriid. See muster annab alust spekuleerida, et tootepaigutuseks eelistati kasutada sümpaatsemaid ja üldpildis meeldivamate omadustega tegelaskujusid. 

Edasiseks uurimiseks oleks põnev teada seda, kas brändi enda arhetüübid kattuvad seda kasutava tegelase arhetüübiga ning kas arhetüüpide kasutamine on taotluslik või juhuslik. 

Olles sarja kuuenda hooaja läbi vaadanud, tekkis mul autorina ja vaatajana veel üks küsimus – kui palju tunnevad brändid huvi selle vastu, millises valguses nende tooteid vaatajale näidatakse? Selle hooaja näitel kerkis see mõte mu pähe nii mitmelgi korral, kui minu enda hinnangul ei olnud tootepaigutusel tegemist kuigi positiivse valgusega. Sinna alla lähevad näiteks stseenid, kus brändi toodet nuusutades hakkab tegelasel füüsiliselt halb või brändi logoga riideid kannab alkoholilembene tegelaskuju.

Laure Paldrok

Reklaami ja suhtekorralduse õppekava reklaami suuna lõpetaja 2021

NB! Kui ülal loetud töö pakub huvi ja soovid sellega lähemalt tutvuda, võta ühendust TLÜ reklaami ja suhtekorralduse õppekava kuraatori Tiina Hiobiga:

Loe ka: TLÜ reklaamitudengi bakalaureusetöö: Z – põlvkond ei halasta vigadele

Kõik uudised