Norstat Eesti avaldas oma I kvartali tarbijaraporti, mis heidab põhjaliku pilgu Eesti elanike väärtushinnangutele ja tarbimiskäitumisele. Uuring keskendub nii ostuotsuste edasilükkamisele kui ka veebikaubanduse trendidele, tuues esile olulised muutused tarbijate harjumustes, uurides millised väärtused juhivad eestimaalaste igapäevaelu ja tarbijavalikuid.

Suuremate ostude edasilükkamine

Selgelt on näha muutuseid tarbijate ostukäitumises. 36% vastanutest on viimase kuu jooksul edasi lükanud suuremate tarbekaupade, näiteks mööbli või elektroonika ostu. Veelgi enam, 38% eeldavad, et nad väldivad taolisi oste ka lähikuudel. Igapäevakaupade puhul on olukord veidi leebem, ent siiski märkimisväärne – 7% tunnistas, et on suures ulatuses loobunud toidu või majapidamiskaupade ostmisest. Sama palju inimesi eeldab seda ka lähitulevikus.

Automaksu taustal muutuvad autoostuotsused ettevaatlikumaks

Ka autoostu osas tuli välja mitmeid suundumusi. 13% elanikest on viimase aasta jooksul auto ostnud ja 8% liisinud. Ostetavatest autodest domineerivad diisel- ja bensiinimootoriga mudelid, samas kui liisitud autodest eelistatakse enim hübriide. Tulevikku vaadates plaanib vaid 3% eestimaalastest osta ja 5% liisida autot. Sarnaselt minevikule kaalutakse ostu puhul enim diislikütusel sõidukeid ning liisingu korral hübriide. 

Veebikaubandus on Eestis laialt levinud, kuid edasist kasvu prognoositakse pigem mõõdukalt

Veebiostude osakaal on Eestis jätkuvalt kõrge. Toidukaupu ostab veebi teel 40% elanikest, ent teised kaubagrupid on veelgi enam levinud – 89% inimestest ostab muid kaupu internetist. Huvitaval kombel ei ole selles valdkonnas oodata olulist kasvu – vaid 7% plaanib suurendada toidukaupade veebipõhist ostmist, samas 8% plaanib vähendada. 12% inimestest loodab teha internetist rohkem muid oste, 8% plaanib vähendada. 

Eesti elanike suhtumine tehisintellekti: mure desinformatsiooni pärast, vähene usk AI kasulikkusesse tööelus

Uuringu tulemused näitavad, et 73% Eesti inimestest tunnevad vähemalt mingil määral muret tehisintellekti võimaliku rolli osas valeinfo ja desinformatsiooni levitamisel ühiskonnas. Samal ajal ei näe 71% inimestest AI-d ohuna oma praegusele tööle ning 50% ei pea seda ka oluliseks tööalaseks eeliseks. See viitab ühiskonna pigem ettevaatlikule, kuid mitte hirmupõhisele suhtumisele AI arengusse – nähakse küll riske, ent mitte otsest isiklikku ohtu.

Maksukoormus, hinnatõus ja geopoliitilised pinged on Eesti elanike suurimad mureallikad

Eestimaalaste peamised ühiskondlikud mureallikad on seotud rahalise ja poliitilise ebastabiilsusega. Kolm suurimat muret on maksukoormuse kasv (38%), rahvusvahelised poliitilised konfliktid (36%) ning inflatsioon (34%). Neile järgnesid inimeste enda või nende pereliikmete tervis (30%) ning rahvusvahelised poliitilised arengud laiemalt (25%). Lisaks mainiti sageli ka perekondlikku rahalist seisu (24%), tervishoiusüsteemi kvaliteeti (18%) ning valeinfo levikut (17%).  Tulemused viitavad laiemale ebakindlusele. Sotsiaalne turvatunne, majanduslik kindlustunne ja usaldus info vastu on kõik samaaegselt surve all.

Uuringust

Norstat Eesti kvartali arvamusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna ootused tuleviku käitumisele ja tarbimisele. Pressiteade on koostatud koostöös Eesti Turundajate Liiduga, et jagada turundusprofessionaalidele kriitilisi teadmisi, mis aitavad kohandada strateegiaid vastavalt turu dünaamikale.
Norstati Q1 2025 tarbijauuring viidi läbi 13.–24. märtsini 2025, kaasates 500 vastajat Norstati veebipaneelist. Uuringu valim on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes (18+), arvestades sugu, vanust ja piirkonda.

Lisainformatsiooni saamiseks ja kvartaliandmete vaatamiseks registreeruge siin: Norstat Quarterly Data.

Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised