Kriisidest, mõõtmistest, pressiteadetest ja sellest, mis juhtub reede õhtuti, räägivad Hannes Hamburg ja Kristi Jõesaar aasta kommunikatsiooniagentuurist Hamburg ja Partnerid.

Hamburg ja Partnerid lahkus Estonia kontserdisaalis toimunud Kuldmuna peolt kulla, hõbeda ja pronksiga. Lisaks oli neil PR-kategooriates nomineeritud veel viis tööd. Kõik see kokku tõigi maineka tiitli.

“Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, see on kogu meie tiimile suur tunnustus, mis annab kahtlemata tubli annuse uut energiat ja palju motivatsiooni,” kommenteerib üks partneritest ja ettevõtte tegevjuht Kristi Jõesaar. “Õnnitlejaid on arvukalt ning huvi meie tegemiste vastu on kindlasti kasvanud! PR-auhinnad on Kuldmuna väga oluline element, seda enam ajal, mil PR-i ja turunduse piirid pole väga selged.”

Jah, eks tihti räägitakse, et turundus on kogu aeg muutuses, aga vähem räägitakse sellest, et sama toimub ka teie valdkonnas. 

Kristi: Kuldmuna saamise lähtepunktid on loovus ja eristuvus. See on kommunikatsioonis täpselt sama oluline ning tegeleme iga päev loovtööga. Meie valdkond ei ole turundusmaailmast väga kaugel. 

Enam ei ole nii, et kommunikatsioonibüroo tegeleb peamiselt korporatiivkommunikatsiooniga, vaid kogu spektriga – sisekommunikatsioon, üritused, sotsiaalmeedia jne. See peegeldus ka Kuldmunale esitatud töödes, näiteks sotsiaalmeedia kommunikatsioonis ja influencer marketing kategooriates oli väga palju ülitugevaid töid. Ka meie viimased personalivärbamised on olnud selge fookusega, et leida häid sotsiaal- ja digimeedia tegijaid. 

Hannes: Meie vastas istub tavaliselt turundus- ja kommunikatsioonijuht. Kaks ametit ühes isikus. Ta ootab ka turundusnõu, mida me tegelikult üha rohkem pakume. Viimase kümne aasta jooksul on PR-i ja kommunikatsiooni osa kogu turunduses oluliselt kasvanud. 

Tunneme end praegu turundusmaailmas oluliselt paremini kui varem. Usaldust on juurde tulnud. Kui võrrelda kommunikatsiooni- ja reklaamiagentuuride tulusid, siis praegu on need suhteliselt võrdsed. 10-15 aastat tagasi oli PR väiksem. 

Teeme reklaamiagentuuridega koostööd, eriti suuremate kampaaniate raames. Püüame üksteist täiendada. Pigem on tööd juurde tulnud ja klient on hakanud PR-i rohkem väärtustama, kui et kelleltki oleks tööd ära võetud. 

Mulle tundus, et aasta kommunikatsiooniagentuuri tiitlile oli tihedam konkurents, kui mõnes teises aasta agentuuri kategoorias. Kas tunnete ise ka, et võrdsel tasemel tegijaid on palju?  

Hannes: Turg on väike ja kõik teevad suhteliselt üht ja sama asja. On lihtsalt erinevad temperamendid ja aktsendid. Mõni seab esikohale valitsussuhted, teine turunduskommunikatsiooni, kolmas midagi muud. Arvame, et väikesel turul peab pakkuma täisteenust ja seda ka teeme. 

Kui muutuste juurde tagasi tulla, siis digipööre on üks neist, aga kindlasti on tähtis ka rohesuund. Oleme sellesse palju investeerinud ning uusi inimesi leidnud. See on tänapäeval klientide ootus ning meie tahaks neist ootustest eespool olla. Ei ole nii nagu 10-15 aastat tagasi, et teeme ainult meediakommunikatsiooni. 

Kristi: Ammu ei tähenda kliendiga koostöö ainult pressiteateid ja artikleid. See ei oleks tänapäeval enam võimalik. Pigem paneme üheskoos paika esmalt eesmärgid ning siis leiame parima viisi nendeni jõudmiseks, olgu selleks sotsiaalmeedia kampaania, arvamuslood, pressiteated, üritused, mõjuisikute kasutamine või tihti kombinatsioon neist. Oluline on, et leiaksime kõige parema viisi oma loo jutustamiseks.  

Hannes: Minu arust võiks meid võrrelda arhitektidega. Siin töös on vaja loomingulisust ning ratsionaalsust, mis on üsna unikaalne kombinatsioon. Just seepärast on meie valdkonna inimesed kuldaväärt. Kui arhitekt ehitab maja, siis meie ehitame lugu. Mõlemad peavad koos püsima.

Minul sai maikuus ses valdkonnas 28 aastat. Professionaalses mõttes on endiselt  põnev. On palju huvitavaid kliente ja projekte ning selle töö kõige ägedam osa ongi loomingulisuse ja ratsionaalsuse sidumine. 

Teine põnev asi on meedia toimimise mõistmine. Tähtis on toonitada, et teeme koostööd, mitte ei kasuta neid ära. Lähtepunktiks on austus meedia ja seal töötavate inimeste vastu. Ainult nii saame leida üles ühisosa kliendi, meedia ja avalikkuse vahel ning üritada seda ühisosa aina suuremaks kasvatada. 

Kristi: Mul sai vist 25 aastat täis. Õppisin esimese kõrgharidusena reklaami ja seepärast mulle sobib eriti hästi, et PR ja turundus on kokku sulandunud. Kunagi oli PR-is loomingulist poolt vähem, nüüd on ülipalju. 

Hannes: 28 aastat tagasi oli tehnika teine, saatsime pressiteated faksiga toimetusse, kus need ümber löödi, aga töö sisu on põhimõtteliselt sama. Põhiline on üles leida point ning seda luua või kasvatada. Kui tuleme minevikust tulevikku, siis järgmiseks arenguhüppeks võiks olla tulemuste täpsem mõõtmine. Usun, et siis hakkaks klient teenust veel rohkem väärtustama. Mõõtmine võiks olla täpsem ja numbripõhisem. 

Mis siin see murekoht on?

Hannes: Eestis on väga professionaalne meedia monitoorimise keskkond Station. Neil on väga korralik arhiiv ja saab analüütikat teha, aga mõõtmine ei sõltu ainult neist. Sõltub palju ka meediakanalitest – palju nad oma jälgitavust ja lugejaid jagavad. Teine asi on see, et kvalitatiivse analüüsi jaoks on vaja aega ja raha. Tuleb uurida, kuidas kampaania auditooriumile mõjus. See nõuab palju panustamist ja võib tihti olla kallim kui kommunikatsioon ise. 

Kristi: Ühtset mõõdikut, et kommunikatsioon oli efektiivne, on väga raske anda. Võime öelda, et saime parimal teleajal ja ajalehtede esikülgedel 20 kajastust, aga jääb küsimus, mida see ikkagi brändile või müügile tähendas. PR-is ei ole mõõtmised paika loksunud. 

Kristi, sa enne mainisid pressiteateid. Mulle on jäänud mulje, et vanasti inimesed mõtlesid, et PR-agentuur muud ei teegi, kui saadab pressiteateid laiali ja üritab inimesi telekasse saada. Kas selline müüt ringleb endiselt?

Kristi: Üliharva. Kui veel paar aastat tagasi saime kõnesid, et oleks vaja ühte pressiteadet levitada, siis nüüd on see erand. Enam ei mõelda, et PR on ühe tüki või teema pakkumine. See on loo jutustamine. See ei tähenda ühte ampsu, teadet või artiklit. See on lugu ja tegevuste kogum. 

Hannes: Samas ega pressiteadet ei saa ka kuidagi alavääristada. See on täiesti arvestatav ja tõhus kommunikatsioonivorm, aga PR loomulikult ei võrdu pressiteade. Meediumeid ja avalikkust tabada on praegu keerulisem, sest kanaleid on kordades juurde tekkinud. 

Kristi: Kui mõelda meie agentuuri peale, siis kahtlemata on meie üheks tugevuseks kriisikommunikatsioon ning valmisolek klienti 24/7 teenindada. Kunagi tähendas see telefoniga suhtlemist ja pressiteate või kommentaari saatmist. Praegu peame olema valmis suhtlema sotsiaalmeedias või kus iganes. Paljud kriisid sünnivad ja rulluvad lahti mitte suurtes uudisteportaalides, vaid sotsiaalmeedias. 

Hannes: Meedia on tegelikult ajaga veel väärtuslikumaks muutunud. Info on infoühiskonna peamine maavara, tootmisvahend ja produkt, olulisem väärtus. Ja infot on meil täna rohkem kui 10-20-30 aastat tagasi, kaugemast ajast rääkimata. Ühes päevalehe numbris on praegu sama palju infot kui inimene veel mõni aeg tagasi terve elu jooksul koges. Selle plahvatusega tuleb nii info pakkujal kui ka saajal hakkama saada. 

Hmm, olete 24/7 valmis teenindama. Mis on kõige kummalisem aeg, kui keegi on helistanud ja öelnud, et nüüd on kohe abi vaja! 

Kristi: Sellist kummalist aega pole, aga öeldakse, et kriisid juhtuvad tavaliselt reede hilisõhtuti ja kahjuks peab see paika (muigab – toim.). Või siis nädalavahetusel sellisel ajal, kui kõik on looduses, saunalaval või välismaal. Viimastel aastatel on seda vähem, aga reedeõhtust teema lahvatamist tuleb ikka ette. 

Nii et põhimõtteliselt ei saa end üldse tööst välja lülitada? Peate kogu aeg valmis olema?

Kristi: Meil on osade klientidega sõlmitud lepingud, kus on 24/7 valmisolek kirjas. Oleme valmis, aga see ei tähenda, et ei saaks üldse puhata või koju minna. Meil on suur kollektiiv ja kõik väga professionaalsed tegijad, seega oleme tiimitööna saanud kõik tehtud ning leidnud ka tasakaalu töö- ja eraelu vahel.

Hannes: Meie töö on väga paljuski kriisist kriisi elamine. Kriisikommunikatsioon on see, mis raputab ja toidab ning annab päevale jume.  

Räägitakse midagi sellist, et on mõned kirurgid, kellele meeldivad hästi põnevad juhtumid. Kas te olete ka rõõmsad, kui tuleb eriti keeruline kriis? 

Kristi: Pigem mitte, meie eesmärk on hoida ja toetada kliendi mainet ning tegemisi, vähe on kriise, mis sellele kaasa aitavad. Kriisi hetkel ma ei mõtle, et mul on nii huvitav. Mõtlen pigem, kuidas seda targasti lahendada. Tihti ei ole need lihtsasti lahendatavad küsimused ja vahel ei õnnestugi kriisile kiiresti piiri panna. Seega, jah, mulle meeldib mu töö väga ja võtan seda kirega, aga usun, et ka kirurg ei tunneks rõõmu, kui kellelgi pea lendaks või süda tõrguks.

Hannes: Sellistel hetkedel kuulatakse sind rohkem. See tähendab ja annab tegelikult päris palju. 

Kas saame kriisidega hästi hakkama? Vahepeal meediat jälgides tekib tunne, et eriti ei osata kriise lahendada.

Hannes: Inimene käitub kriisis hoopis teistmoodi. Tekivad vead, kriis on ongi seepärast kriis, et ta on ennustamatu. Teine asi on see, et kriisis jääb alati süüdi kommunikatsioon. Seda on kõige lihtsam süüdistada (muigab – toim.).

Kristi: Igas asjas saab kommunikatsiooni süüdistada, kuid sageli on põhjuseks ka muud probleemid, näiteks juhtimises, töökorralduses jne. Ka infopuudus või mõningate riskide alahindamine võib olla põhjuseks, miks kriisikommunikatsioon pealtnäha ei toimi. Oleme nagu arstid ja advokaadid – kui infot pole, ei saa me teha õigeid otsuseid. 

Hannes: Kui strateegilisi otsuseid tehakse, oleks kommunikatsiooni iinimest juurde vaja. Pooled kriisid oleksid olemata, kui kohe alguses avalikkuse ja kommunikatsiooni mõõdet arvestada. Tarku ja töökaid kommunikatsiooni inimesi on viimastel aastatel palju juurde tulnud, kutsuge nad laua juurde ja küsige nõu. 

Ma käisin teie kodulehel ja mulle meeldis, et olete juba kiiresti Kuldmuna võidupildi avalehele lisanud ning logo kõrval teavitasite aasta agentuuri tiitlist. Tahan jõuda sinnani, et ega valdkonna agentuurid tihti oma saavutusi liiga palju püünele ei tõsta.

Hannes: Peame arvestama, et meie turg on väike ja pole mõtet oma teenust üle turundada. Meie temperament ja käekiri on olnud ka teine. Meid tuntakse selle järgi, et meie näpud püsivad taskus, mitte pole kogu aeg püsti. Räägime vähem ja teeme rohkem. Tõsi on, et oleme Äripäeva agentuuride edetabelis olnud juba viimased kümme aastat käibe poolest stabiilselt kolme parima hulgas, võitnud mitmeid kordi Äripäeva TOPi ja saanud rahvusvahelistelt konkurssidelt Eesti agentuuridest vast kõige enam nominatsioone ja auhindu. Aga hoiame fookuse kliendil ja oma jalad kindlalt maas. Oleme vaoshoitud. 

Meie valdkonnas ootab klient kontakti tegelikkusega. PR-is on see oht, et hakkad kõigist asjadest midagi arvama ja ühel hetkel tunned, et oled kõigeks valmis ja suuteline, sky’s the only limit! Kui ühendus tegelikkusega ära kaob, võib aga kukkumine väga valus olla. 

Kristi: Aga tore, et märkasid. Liigume sinna suunas, et näpud vahepeal taskust välja võtta! 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised