Tänavu esinevad Maarjamaal mitmed maailmastaarid. Live Nation Eesti peapromootor Eva Palm räägib, kuidas käib suurkontsertide turundus ning millised on selle valdkonna pakutavad võimalused ja kitsaskohad.

Live Nation Estonia on suure võrgustiku osa. Kas see, et teil on selline seljatagune, tähendab, et saate kergemini riske võtta? 

Me oleme tõepoolest Ameerika börsiettevõtte Eesti tütarettevõte, kuid kõik riskid võtame siiski ise. Tegelikkuses majandame end iseseisvalt – analüüsime ise oma võimalusi, võtame ise riske ja teeme otsused selle põhjal, mida ja kuidas korraldada.

Oleme oma tegevuses autonoomsed, sealhulgas ka artistide valikul. Kindlasti annab Live Nationi võrgustik meile eelise – see avab uksi ja võimaldab lihtsamini esinejatele oma pakkumisi teha. Samas konkureerime nende seas võrdselt teiste turgudega ning lõpliku otsuse teeb artist ise, arvestades tuuri mahuga ja sellega, kas siia tulek on talle mõistlik.

Live Nationi osaks olemine annab meile ka ligipääsu väärtuslikule informatsioonile, mida iseseisvalt tegutsedes kätte ei saaks. See võimaldab meil näha kontserdikorralduse suurt pilti ja mõista, mida see äri tegelikult globaalses mastaabis tähendab. Eestis ei pruugita alati tajuda, millises ulatuses ja keerukuses see tööstus tegelikult toimib.

Ja mida see äri tegelikult tähendab?

Live Nationi statistikat vaadates näeme, et sisuliselt iga päev toimub kusagil maailmas mõni suurkontsert. Tuurid toimuvad üle erinevate kontinentide, tootes tohutuid käibeid ja makstes artistidele märkimisväärseid honorare. See annab meile täiesti teistsuguse vaate sellele tööstusele ja selle mastaapidele.

Näiteks piletimüük – see pole enam ammu lihtsalt see, et kuskil on kassa, kust inimesed ostavad pileteid. See on terviklik teadus. Kuidas pileteid turundatakse, kuidas neid hinnastatakse, millal ja millise hinnaga müüki panna – kõik see on strateegiliselt läbimõeldud protsess. Maailmas kasutatakse erinevaid dünaamilise hinnastamise mudeleid ja müügitehnikaid, milleni meie turg veel jõudnud ei ole.

Eestis pole seda võimalik täielikult rakendada mitmel põhjusel. Esiteks on see osa suurtest tuuridest, mille siia toome, globaalses kontekstis äärmiselt väike. Selle tegelikku mõõdet ja mõju on tavainimesel raske hoomata. Samuti on Eesti kontserditurg väikese rahvaarvu tõttu stabiilsem ning nõudlus ei ole nii ettearvamatu kui suurematel turgudel. See teeb fikseeritud hinnastamise korraldajatele lihtsamaks ning tähendab, et dünaamiline hinnastamine ei annaks siin sama suurt lisaväärtust kui näiteks USA-s või Suurbritannias.

Samuti pole seni põhjalikult analüüsitud, milline on suurkontsertide majanduslik mõju riigile või linnale. Me töötame praegu erinevate meetodite ja analüüsivõtete kallal, et paremini mõista, mida üks suurkontsert Tallinnale või kogu Eestile tegelikult tähendab.

Kas see kuidagi muserdab ka, et siin ei saa teha selliseid suuri asju?

Kuigi Eestis ei ole võimalik konkureerida suurte turgudega samades mastaapides, on meil siiski olnud märkimisväärne areng. Kui varasemalt ei suutnud me rahaliselt teiste riikidega võistelda, siis nüüd oleme jõudnud tasemele, kus suudame teha tugevaid pakkumisi ning olla artistidele tõsiseltvõetav valik. Meie turu eripärad ja väiksus panevad meid küll proovile, kuid samas annavad ka võimaluse leida nutikaid lahendusi ja keskenduda kvaliteedile.

Eestis pole veel staadionit või areeni, mis suudaks võõrustada suurimaid produktsioone, kuid see annab võimaluse aruteluks ja arenguks. Ka Lätis ja Leedus võttis suurte kontserdipaikade loomine aega ning nende edulugu näitab, et õigete otsuste ja investeeringutega on ka meil võimalus sarnasteks edusammudeks.

Tõsi, meie asukoht on logistiliselt keeruline, kuid see ei ole ületamatu takistus. Juba täna suudame tuua siia maailmakuulsaid artiste ning iga edukas kontsert aitab meil oma positsiooni tugevdada. Iga samm edasi on võimalus tõestada, et Eesti on väärt sihtpunkt globaalsetele tuuridele.

Suured staarid ju ikkagi jõuavad Eestisse ka, selgi suvel tulevad teiste hulgas AC/DC ja Justin Timberlake. 

Mõnikord jõuavad küll. Kuid promootorina on mul ka oma unistused ja unistuste artistid. Me näeme, kui palju suuri nimesid liigub maailmas ringi ja mida kõike võiks korraldada, aga reaalsus on see, et tihti jääb see lihtsalt meie asukoha taha. Oleme artistide jaoks liiga kaugel idas ja see piirab meie võimalusi.

Te olete varasemalt maininud, et siinsete inimeste muusikamaitse ei käi ajaga kaasas ja seegi aspekt mõjutab artistide valikut.

Muusikastiilid ja artistid, kes maailmas hetkel populaarsed, jõuavad meieni hilinemisega. Näiteks Ameerikas on kiiret tähelendu teinud Chappell Roan, kes esineb suurtel festivalidel ja figureerib edetabelites. Kui ta on mujal maailmas juba areeni tasemel, siis Eestisse tuues saaksime talle pakkuda vaid klubiesinemist. Lisaks tuleb veel kaaluda, kas suudame selle klubi isegi välja müüa. Artistid saavad nii kiiresti suureks, et meie turg ei jõua nende arenguga sammu pidada. Miks peaks keegi siia tulema klubisse, kui ta saab müüa suuri areene? 

Väga hea näide on kantrimuusika. Ma tulin just Londonist, kus toimus suur kolmepäevane kantrifestival C2C ning loomulikult oli see välja müüdud. Kohal olid suured kantriartistid – maailmanimed, kes täidavad areene ja staadione mitte ainult Ameerikas, vaid juba ka Euroopas. Kui Eestisse tahaks tuua mõne uue tõusva kantritähe, tuleb mõelda, kas suudaksime isegi klubi täis müüa. Eestlaste jaoks on kantri sageli just see “ruudulise särgiga mees, kaabu peas, kes mängib kitarri või tinistab bändžot kuskil heinakuhjal”. Kuid kantri ei ole ammu midagi sellist.

Teatud põlvkond on kinni jäänud retromuusikasse nagu Smokey, Boney M ja Dr. Alban. Minu arust oleks aeg lahti lasta ja huvituda uuest ja värskest.

See on äkki selline põlvkondlik teema? Läheb vast peagi mööda.

Jah, see on tõenäoliselt põlvkondlik teema, aga sellest on kuidagi väga raske välja murda. Võib-olla on viimastel aastatel midagi muutunud, aga siiski on seda liiga palju. 

Tegelikult võiks ju olla rohkem uudishimu uute asjade järele ja avatud meel. Kuid meil on sageli see komme, et peame end ülemäära tähtsaks ja arvame, et teame kõike – isegi kui tegelikkus on hoopis midagi muud. Muu maailm liigub hoopis teises tempos ja tarbib muusikat hoopis laiemalt. Ka kontserdil käimise harjumused on teised, see on osa vereringest. Aga muutuse märke on näha, see annab lootust.

Piletimüügi ja kontsertide turunduse juurde tagasi tulles – kuuldes, et mõne kontserdi piletid müüakse välja kahe tunniga tundub, et teil pole vaja üldse sinna panustada. Suured nimed müüvad end ise.

Päris nii see siiski ei ole. Võib-olla oleks huvitav kunagi katsetada, et näiteks Imagine Dragonsi puhul panen reklaami sotsiaalmeediasse ja vaatan, mis edasi saab. Aga tegelikult ei tehta kusagil niimoodi. Kontserdi väljakuulutamine, piletimüügi algus ja sellele järgnev turunduskampaania käivad alati käsikäes. Edasi sõltub kõik sellest, kui palju pileteid sa esimese kampaaniaga müüsid ja siis edasi juba timmitakse turundust vastavalt vajadusele.

Kuidas käib ühe suure kontserdi korraldusega kaasnev eelarvestamine ja finantside juhtimine? Peate ju arvestama lisaks artisti tasule ka muude detailide ja korralduslike kuludega ning samuti võimalusega läbi kukkuda. 

Tänu aastatepikkusele kogemusele oskame üsna täpselt eelarvestada kulusid ja tulu, mis kaasnevad erinevate kontserdipaikadega. Peame tagama publikule vastuvõetava piletihinna, samas genereerima artistile väärilise esinemistasu. Me teame üsna täpselt, kui palju meie turunduskampaaniad maksavad ja mitu lainet me teeme. Oskame jaotada proportsioonid välimeedia, sotsiaalmeedia, tele ja raadio vahel. Kõik see oskusteave on meie enda kontoris olemas. Ma võin une pealt öelda, kui suur on lauluväljaku kontserdi eelarve. Turundusel on oma eelarve, mille raames ta tegutseb. 

Pannes kõik need detailid kokku, tuleb loomulikult hinnata ja vahel isegi ennustada palju asju. Aga pärast vaatad, et vau, oleme üsna täpselt eelarvestanud, kuna meil on kogemus olemas ja arvestame ajas toimuvate muutustega või muudatustega. Risk on alati, pead olema valmis ka kaotama. 

Eelpool mainisite, et proovite leida meetodit ühe kontserdiga kaasneva kaudse kasu või majandusliku mõju arvutamiseks linnale või riigile. Kas saate seda täpsemalt selgitada?

Jah, oleme aktiivselt tegelenud meetodi leidmisega, et hinnata ühe kontserdi majanduslikku mõju linnale või riigile. Sel suvel loodame minna rohkem süvitsi, kaasates eksperte, konsulteerides ka mõnede korraldajatega, kes neid mõjuhindamise tööriistu juba kasutavad. Osaliselt on meil teatud tööriistad juba kasutusel ja esmased tulemused on andmestiku analüüsil muljetavaldavad. 

Näiteks AC/DC kontserdil on kolmandik külastajatest välisriikidest, mis tähendab suurt panust majandusse – ööbimised, toitlustus, transport jne. Seega loodame, et konkreetsed numbrid annavad meile ka tugeva aluse dialoogiks riigi või linna esindajatega, olgu see seotud maksupoliitika või taristuinvesteeringutega. Taylor Swifti kontserdid Stockholmis või Coldplay ja Metallica kontserdid eelmisel suvel Helsingis näitasid, kuidas kogu linn kohandas end suurürituse järgi, mis omakorda tõi tagasi suured majandustulud.

Kui suur staadion või areen võiks olla Eesti miinimumeesmärk? 

Ma arvan, et meie miinimumeesmärk on tegelikult üks korralik areen, kus oleks 15 000 istekohta.  

Areen, kuhu saaks tuua maailmatasemel suuri produktsioone, mille tehnilised parameetrid oleksid maailmatasemel, et ei peaks piinlikkust tundma ja kus kogu infrastruktuur on läbimõeldud, mis teeb kontserdil käimise tõeliselt nauditavaks. Midagi sellist nagu Leedus Žalgirise areen. See annab Leedule praegu juba väga-väga suure eelise, sest tegelikult me saame teha Leedus kordades ägedamate artistide kontserteid. 

Millised reklaamid teile endale meeldivad? Mis on silma jäänud? 

Mulle üldiselt meeldivad sellised nutikalt tehtud reklaamid, kus on mängitud sõnadega või kasutatud huumorit. Huumor on mu jaoks väga oluline tänapäeva tohutus pessimistlike uudiste laviinis. Iga päev telekat käima pannes on esimeseks pildiks tankid ja sõda. Siis on nii tervendav, kui näed mõnda toredat ja tuju heaks tegevat reklaami, kus on see väike vemp või naljakas nõks. Või ta on lihtsalt helge. Pakendikeskuse reklaamid on olnud tõesti naljakad.  

Mõnikord on ka näiteks mõnes reklaamis nii hea muusika, mis jääb meelde nagu hiljutistes IKEA reklaamis. Ma kohe otsisin selle loo üles.

Kuidas sünnivad kontsertide reklaamid?

Artistid või nende meeskonnad määravad visuaalse identiteedi ja kujunduse, mis ei pruugi alati meie oludes töötada, kuid promootorid peavad sellega leppima. Me monteerime ise telereklaamid ja loeme raadioreklaamid, aga artisti art work`i me muuta ei saa.

Milline oli üldse esimene kontsert, mille korraldamisega te olite seotud?

Esimene üritus, millega ma olin seotud, toimus 1999. aastal Kiievis. “RockKiev” oli tollase festivali nimi, mida korraldas Peeter Rebane oma tiimiga. Tegemist oli mitmepäevase festivaliga, mille line-up’is olid tollased suured nimed nagu Metallica, Monster Magnet, Smokie, Sweet, Alphaville, Maggie Reilly jne. Festivali piletimüük jäi kesiseks, kuid minu jaoks oli see väga äge kogemus. Pärast seda töötasime Peetriga koos ligi 15  aastat.

Ma olen selles äris läbinud peaaegu kõik astmed – olen olnud logistikamänedžer, backstage’i juht, produktsiooni juht, booking manager, promootor. Olen kaste lükanud, musti käterätte korjanud, artistide kätt hoidnud, kui nad on arsti juures ja palju muudki.

Autor: Andres Kärssin, Dalton

Kõik uudised