Loovagentuuride kuvandiga käivad tihtilugu kaasas märksõnad nagu nooruslikkus, chill õhkkond, meeleolukad peod ja coolness factor. See väljendub ka kontorite sisekujundustes ja boonustes. Õllekülmik, pinksi- ja piljardilaud, pitsaõhtud ja väljasõidud välismaale peaksid lohutama kiirete tähtaegade, viimase minuti muudatuste ning stressirohkete päevadega toimetulemisel.

Vaatamata vahvatele hüvedele liiguvad siiski paljud värsked lapsevanemad agentuuridest edasi. Nemad jäävad ilma õllekülmikust, agentuur aga väga heast ja kogenud spetsialistist, kelle väljakoolitamiseks on kulutatud aega, energiat ja raha.

Kas ja kuidas saaksid agentuurid olla lapsevanematele paremad tööandjad? Küsisime nõu headelt kolleegidelt ja lapsevanematelt Hannalt, Triinult, Kadri-Liisilt ja Tiidult.

Kuidas muudab lapse saamine töötajat? 

“Tunnen, et ma ei põe enam detailide pärast, juhin protsesse paremini,” räägib Kadri-Liis. “Olin varem võib-olla arglikum esineja, aga laste saamine muutis mind selles osas julgemaks. Ise ju õpetan lastele, et “näe, ole julge, mine küsi ja räägi”. Proovin siis ise ka samamoodi käituda ja eeskuju näidata.”

Tiit lisab, et varem võis töö tõttu päev väga pikaks minna: “Kuigi pärast tütre Emma sündi on kodune vastutus palju suurem, olen ka tööasjades paradoksaalselt produktiivsem ja efektiivsem. Tahan, et tööpäeva lõpuks oleksid kõik töised tegemised jonksus, sest kodus ootab tütar.”

“Pärast laste sündi muutus mu perspektiiv nii isiklikus kui ka töises plaanis palju pikemaks,” tõdeb Hanna. “Ma ei mõtle enam nii palju, kuidas üks projekt lõpuni viia, vaid pigem, kuidas ettevõte, kelle projekti kallal vaeva näen, saaks ka 20 aasta pärast olla endiselt tegutsev ja mida mu lapsed neist arvaks. Kindlasti olen palju tundlikum ka jätkusuutlikkuse ja sotsiaalsete teemade osas.”

“Kui oled noor, kes on äsja ülikooli lõpetanud ja valmis agentuuri ukse vaibaks lööma, siis loomulikult tahad ennast proovile panna ja tõestada. Mõistan seda väga hästi,” räägib Triin. “Pere luues perspektiiv aga muutub, sa lihtsalt pead end koju jõudes välja lülitama.”

Kuidas toetada noort lapsevanemat hoolduspuhkusel?

Kõik emad toovad välja, et hoolduspuhkusel veedetud aeg mõjutas neid tugevalt. Nii Kadri-Liis, Triin kui ka Hanna hakkasid juba varem tööle. Hanna on veel praegugi ametlikult puhkusel. 

“Minu jaoks on ülioluline, et mul lastakse laste kõrvalt tööd teha,” räägib Hanna. “Kõige suurem probleem meie valdkonnas on minu arust see, et turunduses muutub kõik väga kiiresti. Olles poolteist aastat lapsehoolduspuhkusel ja täiesti eemal, võib olla muutunud tiim, kliendid, tööriistad, tegijad ja trendid. Paljud otsivadki sel põhjusel uue töökoha, seda näiteks kliendi-, mitte agentuuri poolel. 

Aga loomulikult võib olla ka lastega kodus. Sel puhul aitab teadmine, et tööandja ootab sind kindlasti pärast hoolduspuhkust tagasi. Või kui tekib soov kodust midagi teha, kasvõi lapse päevaune kõrvalt keeletoimetust või tõlketööd, siis tööandja võimaldab seda.”

Kadri-Liis lisab, et tema mäletab oma rasedustest muret jääda ilma pidudest, fun’ist, sidemest oma tiimiliikmetega. “Õnneks ükski hirm ei realiseerunud. Usun, et tööandja saab jälgida, et lapsega kodune ema ikka kõikidele tegemistele kutsutaks, et ta end olulise ja väärtusliku tiimiliikmena tunneks. Siis on pärast pooleteise aastast pausi lihtsam tööle naasta. Ja isegi kui ta suure tõenäosusega ei saa teiega öösel linna peale tulla, siis kutsuge ikka, sest žest loeb!”

Ka Triin tundis pärast esimese lapse sündi, et tahab ruttu tagasi tööle saada ja hakkas juba kodus lapse kõrvalt tööasju tegema: “No ei olnud hea mõte, stressi oli rohkem kui küll. Kui teine laps sündis, olin juba rahulikum. Olen töötanud kolmes agentuuris, kus juhtidel on samuti lapsed ning nendepoolne mõistmine ja tugi on olnud alati olemas. See pinge, mis on kaasnenud mõttega, et “äkki ma jään teistest maha”, on olnud tegelikult minu enda loodud.”

Mis teeb agentuuri lapsesõbralikuks?

Triinu jaoks on asi põhimõttelistes väärtustes: “Mäletan, et kui ma Sweep’i tulin, siis üks esimesi asju, mida Siim ja Oliver ütlesid (Nikopensius ja Lomp, ettevõtte partnerid – toim), oli see, et kõige tähtsam on, et ma üle ei töötaks. Toetav, hooliv, konkreetne ja arusaadav suhtlemine on kõige alus.“

Kadri-Liis arvab, et suures pildis ongi agentuurid head tööandjad, kuna üldiselt on valdkonnas palju loovaid inimesi, kes on lahtise mõtlemisega ja empaatilised – see tähendab, et reeglid pole kivist ja igale probleemile on olemas lahendus. Aga kindlasti peaks vältima sellise mentaliteediga töökohti, kus enne, kui sa kõikidele kirjadele vastanud pole, ei tohi laste poole vaadatagi. Sellist asja mäletab su laps lõpuks kõvasti kauem kui su ülemus.

Hanna arvab, et agentuurielu on veidi startup’ilik. Pidevalt tuleb uut infot peale ning päevi on keeruline planeerida. 

“Isegi kui tahaks, ei saa laste kõrvalt alati available olla,” ütleb ta. “Siis on tähtis, et juhid ja kolleegid oleksid mõistvad. Et ei pea muretsema, kas juhid ikka saavad aru, kui ma igal koosolekul osaleda ei saa. Või et töökaaslased pööritavad silmi, kui ütlen neile ausalt, et ma ei saa praegu vastata, sest olen lapsega haiglas.”

Tiit hindab töökultuur, kus tiimiliikmetel on vabadust: “Keegi ei mõõda stopperiga sinu tulekuid ja minekuid ega tee märkust, kui jääd mõnel päeval veidi hiljaks. Sellistest reeglitest on olulisem, et iga tiimiliige tunnetaks isiklikku vastutust ja saaks oma ülesannetega kvaliteetselt hakkama. Ja see teadmine, et tööandja annab sulle krediiti ja usub sinusse, genereerib lisaenergiat, et anda endast parim.”

Mida soovitad teistele lapsevanematele?

Kadri-Liisi arvates algab kõik töövestlusest: “See on koht, kus saad kontrollida, kas ettevõte on nõus sinu tingimustega ja vastupidi. Arvan, et kõik tööandjad ütlevad alguses, et nad on peresõbralikud, aga veendu, et seal on ka sisu taga. Küsi suunatuid küsimusi: milliseid hüvesid nad pakuvad; kui paindlik on töökorraldus; kas lapsed võivad vahel kontorit külastada; mis juhtub, kui lapsed haigestuvad jne.”

Tiit soovitab isadel selgeks teha, mida tähendab isapuhkus nii finantsiliselt kui ka ajaliselt. 

“Sweep’i tulles küsisin juhtidelt nende teemade kohta ja veendusin, et toimiv süsteem oleks olemas,” sõnab Tiit. 

Loomulikult rõhutavad kõik hea tugisüsteemi olulisust, olgu see siis vanemate või abikaasa näol. Hanna lisab, et tema kasutab vahel ka lapsehoidjate abi, sest kõike ei pea üksi tegema.

Mida tahaksid tööandjatelt rohkem näha? 

Triinu jaoks on agentuurielu paarikümne aastaga võrreldes palju muutunud: “Ikka tuleb ette, et on väga kiireid aegu, aga see ei ole igapäevane mure. Projektijuhtimine on oluliselt organiseeritum ja kliendid saavad aru, et nad peavad samuti tähtaegadega arvestama. Praegu on ju ka kodukontori võimalus, saad vahetada tööpäevi ning tööaega hõlpsamini planeerida. COVID oli muidugi õudne, aga arvan, et see muutis tööaega, -kultuuri ja -kohta paindlikumaks.”

Hanna läks agentuuri küllalt noorelt tööle ning on selle elurütmiga harjunud, mistõttu polegi ta väga mõelnud, mis võiks olla teisiti või lapsesõbralikum. Kindlasti saaks kaasa aidata väikeste hüvedega – näiteks kinkida lapse sünnipäeval vanemale vaba päev, Lottemaa pilet või apteegi kinkekaart. 

Tervitatav oleks ka lastehoiu või -toa võimalus. Ka Kadri-Liis lisab, et selliste väikeste detailidega saab tööandja näidata, et on lapsevanemate peale mõelnud ja väärtustab neid.

Nii Hanna kui ka Triin toovad välja ürituste olulisuse. 

“Lisaks tavalistele kontoripidudele võiks korraldada ka peresõbralikke üritusi,” ütleb Hanna. “Minu meelest oleks väga tore õppida kolleegide partnereid ja lapsi paremini tundma, see aitaks ka tiimi ühtsusele kõvasti kaasa.” 

Tiit ja Kadri-Liis arvavad, et kõige tähtsam on üleüldine soov pakkuda töötajatele motiveerivaid projekte ja kollektiivi. 

“Agentuurides käib pidev võitlus eesmärkide ja reaalse elu vahel,” sõnab Tiit. “Turg on hektiline, raha peab sisse tooma. Kui juhid suudavad ka keerulistel hetkedel olla hoolivad ja näha numbrite taga inimest, mõjub see sisekliimale hästi ja töötajatele sütitavalt. Samuti usun, et kui võlulause spend more time on less things leiab turunduses laiemat kõlapinda, kosutab see meie valdkonna tervist märgatavalt.”

Autorid: Liisa Kivirähk ja Taavi-Peeter Liiv, Sweep

Kõik uudised