„Tõlkimine on keerukas, süvakeskendumist nõudev ajutöö, mis vajab ümberlülitumiseks aega. Loominguline tõlge võidab, kui tal lastakse hetk hingata,“ räägib Turundajate Liidu (TULI) värskeim liige, Wiedemanni Tõlkebüroo tegevjuht Taavi Toomasson.

Wiedemanni on esimene tõlkebüroo TULI ridades. Miks otsustasite liituda?

Tundsime, et meiski on seda sädet, mis suuremale särinale hoogu juurde annaks. Turundus põhineb ju mõjusal keelekasutusel, olgu see siis eesti või leedu keel, disainikeel või mõnda muud sorti keel. 20 aastat kogemust on ka juba. Turundustõlked on ikka olnud üks meie põhivaldkondi.

Tahame ise särinast soojust saada, leida uusi sõpru ja ammutada inspiratsiooni. Peamine ootus on ehk lõimuda – nii et kõik osalised sellest võidaksid.

Kui suur büroo te olete? Kui palju tõlkijaid teil töötab?

Meist võiks mõelda pigem kui rahvusvahelisest võrgustikust, mitte seintega piiritletud büroost. Meie põhitiimi kuulub umbes 40 inimest, kellest kümmekond moodustab tuumiku. Olenevalt aastast on meie tuumik olnud ka suurem, 13–14 inimest.

Kokku anname igal aastal tööd rohkem kui 200 tõlkijale, toimetajale, disainerile, erialatoimetajale ja teistele valdkonnaasjatundjatele. Partnereid leidub igal pool üle ilma; viimane kolleeg liitus meiega näiteks Boliiviast!

Püsitellijaid on 20 riigis, müügitulult sihime miljonit – oleme nn väike-keskmine ettevõte.

Kuidas turundajatele kasulikud olete?

Pakume tõlkeid paljudesse keeltesse, aga ka keelenõu. Võite kutsuda meid ka koolitusi tegema. Meie tugevus on just meeskonna professionaalsuses ja helgetes peades.

Kasu võib olla ka lihtsalt teistsugusest vaatevinklist. Tõlkimine on midagi laiemat kui sõnade rodu, mis läheb ühest keelest teise. See on omamoodi prisma, mentaalne mudel. Etümoloogiliselt tähendab see ülekandmist. Näiteks rakkudes kantakse aminohappeid üle; sealgi tekivad tõlkevead – protsessi loogika on sarnane. Laps nutab ema süles, ta tahab midagi öelda. Ema töö on see ära tõlkida ja vajadus rahuldada. Mõnikord saab tähendust kõige paremini üle kanda hoopis teistsuguste vahenditega. Näiteks tahad öelda, et armastad, aga joonistad hoopis pildi. Me oleme tegelikult kõik omal moel tõlkijad ja tõlgime ümbritsevat endale mõistetavasse keelde.

Millistest keeltest ja keeltesse tõlkeid pakute? Kas nii kirjalikku kui ka suulist tõlget?

Keelepaare on töös paarisaja ringis, keeli üle 40. Aateliselt väärtustame ka väikekeeli, nii et küsida võib kõike. Tõlgime puštu, hindi, dari, gruusia, türgi, tiibeti, jaapani, hiina, araabia, aseri jt meile kaugetest keeltest ja keeltesse.

Teeme nii kirjalikku kui ka suulist tõlget ja palju muudki. Muu on oskusteave, keelenõustamine, tõlketekstide küljendamine, kujundamine, süvatoimetamine, lokaliseerimine, multimeedia subtiitrimine ja transkribeerimine, terminisüsteemide loomine, eesti keele koolitused jne. Nimeliselt oleme küll tõlkefirma, aga olemuselt mistahes keelemurede lahendaja.

Kas kõik teie tõlgid ja tõlkijad tõlgivad oma emakeelde? Kui oluline see üldse on?

Emakeelde tõlkimine on ääretult oluline. Asi ei ole selles, kui mitut sõna kõneleja teab või kui hea on tema grammatika; emakeelde tõlkijad mõistavad ruumi, milles nende keel elab. Nad hoomavad kultuurilist konteksti, tabavad hoobilt tõlkimatute sõnaühendite mõtet, uudiskeelendid seostuvad neil tänavanurgal kuulduga. Ühesõnaga – emakeelde tõlkija mõistab korraga nii keelt kui ka meelt, mida see keel kannab.

Toimetaja roll on tegelikult sama oluline kui tõlkija oma ja ka tema toimetab emakeeles. Euroopas peetakse kvaliteetseks tõlget, mille on emakeelde tõlkinud vähemalt viieaastase kogemuse ja tõendatud kvalifikatsiooniga tõlkija ning mille on toimetanud samaväärse pädevuse ja kvalifikatsiooniga toimetaja.

Tõlkimine vajab õnnestumiseks palju enamat kui lihtsalt kahe keele oskust. Määravad ennekõike suurepärane emakeeleoskus (mis toetub suurele lugemusele!), intelligents, kogemusele toetuv enesekindlus, hea vaist ja suur töövõime.

Kas te tõlgite reklaamtekste eesti keelest inglise keelde? Kas eraldi briti ja ameerika inglise keelde? Aga vene või soome keelde?

Jah, iga päev. Oleme ilmselt meedia- ja suhtekorraldusettevõtetele lähemal seisnud kui ükski teine kodumaine tõlkebüroo.

Keele stiili otsustab klient. Saab nii ja saab naa, inimesed on olemas. Oluline ongi meile öelda, mida täpselt tahetakse. Lähteülesanne tuleb korralikult sõnastada – kes on klient, milline on sihtlugeja, kus riigis reklaamitakse ja muu säärane.

Tõlkijalt oodatakse üldjuhul täpsust, lähtetekstile truuks jäämist. Reklaami mugandamine eesti või mõnda muusse keelde eeldab aga just vastupidist – kastist välja mõtlemist, millegi ärajätmist või millegi lisamist, turu mõistmist, mõõdutundelist omaloomingut.

Kas teil on turundustekstide tõlkimiseks eraldi inimene?

Et oleme tõlkemaastikul tegutsenud juba 20 aastat (alustasime 1999. aasta detsembris), on kogemuspagas üsna ulatuslik. Oleme aidanud nii valitsust kui ka Tere piimal Läti turule siseneda. Paraku on tõsi, et tõeliselt tugev tõlkija on igal pool haruldane. Eriti vähe on häid turundustõlkijaid. Meie põhimeeskond on meiega olnud kümme või enamgi aastat, seega teame täpselt, kellele võib turundusteksti anda.

Halvim, mida turunduses üha enam näha võib, on tõlgetega kiirustamine. Tõlkimine jääb eelarvetest ja ajakavadest tihtipeale välja, ja siis kiputakse turult otsima kõige kiiremini kõige odavamat. Näeme sageli, kuidas mõnda kampaaniat planeeritakse kuid, aga meilt eeldatakse tõlkimist kahe päevaga. Tõlkimine on keerukas, süvakeskendumist nõudev ajutöö, mis vajab ümberlülitumiseks aega. Loominguline tõlge võidab, kui tal lastakse hetk hingata.

Turundajad teavad väga hästi, et asi peab kõnetama. Aga see, kuidas keegi hindab, kas kõnetab või ei kõneta, võib olla väga erinev. Tellija eeldab, et asi peab kõnetama sel moel, nagu tema seda ette kujutab. Peame tajuma, mis peab müüma, kellele peab mõjuma, millisel moel, kui kiiresti jne.

Kas eesti keeles on piisavalt sõnavara?

Eesti keele sõnavara on rikas. Palju on aga kaotsi läinud, sest hakkasime üsna hilja asju üles kirjutama ja suuline pärimus ei nakku enam. Emakeelne temperatuuriskaala: jäine – külm – jahe – oige – toibe – leige – soe – palav – kuum – keev, aga kes oleks varem kuulnud tassikesest toibest teest? Nii et ühele poole on jäänud unarsõnad. Teiselt poolt tulevad uudissõnad, kuid neid on pigem vähevõitu. Mõisteid tekib ohtralt, ent väike keel ei jõua nende tekkega kaasas käia. Parim keel sünnib ikka rahvasuus, eriti lapsesuus. Kunstlikud, ülevalt alla surutud väljendid ei juurdu. Aga kui nimepanekuga liiga kaua oodata, siis juurdub juba estonglish.

Kuidas tõlkida consumer insight?

Consumer insight on näitlik juhtum inglise keeles. Kui mingile sõnale või sõnaühendile ei ole sihtkeeles kindlat vastet välja kujunenud, peab tõlkija tõlkima konteksti põhjal. Korraldasime teie küsimuse peale oma meeskonnas seas sõnause. Sõnaloome auhinna pälviks ehk kundetaip 😊.

Pakume vasteid:

• tarbijatunnetus
• tarbijakäitumise analüüs
• tarbijanägemus
• tarbijakaemus
• tarbijataju
• tarbija tundmine
• tarbijavaade

Loetlemata jäi veel ligikaudu 30 võimalikku vastet.

Kas mõnikord on OK jätta ingliskeelne sõna või väljend ka tõlkimata? Kui jah, siis millal?

Vajaliku sõnavara leiutab hea tõlkija vastavalt vajadusele ja lisab sulgudesse originaalkeelse sõna.

Mingeid asju jäetakse tõlkimata; kultuuri ja vaimset seisundit ei saa ju alati tõlkida.

Igas keeles leidub tõlkimatuid sõnu ja sõnaühendeid, neist on ka kõiksugu vahvaid loendeid tehtud. Näiteks saksakeelne Waldeinsamkeit – ülev tunne, mis tekib metsas viibides. Võiks ju panna metsaüksindus vms, kuid see ei ole täpselt see, mida tajusid saksa romantikud. Kui ei välgata, siis ei välgata – jäägu parem tsitaatsõnana.

Aga on ilusaid hetki, kui tõlkijal tõepoolest välgatab.

Kas toimetate ka juba kuskil tehtud tõlkeid? Või on parem anda teile ikkagi tõlkimist vajav originaaltekst?

Toimetame ka tellija tekste, kuigi eelistame ise tõlkida ja toimetada. Mõnigi kord on asjatundlik klient andnud hea tõlke valmimiseks hindamatu panuse. Parim tõlge sünnib koostöös! Tihemini on kusagil tõlgitu sedavõrd vilets, et kergem oleks olnud nullist alustada.

Oleme tänulikud, kui tellija annab märku, milliseid oskussõnu ta eelistab. Nii aitab ta täiendada meie tõlketarkvaraga ühildatud sõnaraamatut ja tõlkija valib kiiresti kliendile harjumuspärased vasted.

Kui kaua A4 ehk 1800 tähemärgi tõlkimine teie juures aega võtab?

Keskmiselt ühe tunniga. Aga ärge tahtke head tõlget tunni aja pärast 😊.

Professionaalne tõlkija teeb 2000–3000 sõna (8–12 lk) päevas ja toimetaja 6000–8000 sõna (24–32 lk) päevas. Meie rekord on vist 100 lk tõlkida, toimetada ja trükivalmiks seada kahe tööpäevaga; see oli üks aastaraamat.

Ent mõne hüüdlause väljamõtlemisele võib kuluda kaks-kolm päeva. Ajame kõik ärksad kolleegid jalule ja arutame läbi, mida käiku võiks lasta. See on suure võrgustiku eelis!

Nobeduse, osavõtlikkuse ja leidlikkuse eest tänataksegi meid vist enim. Eks paneme sellele ka rõhku, sest kliendi aeg on kliendi raha.

Igal keelepaaril on oma tempo, tõlgitav tekst võib olla väga spetsiifiline, head tõlkijad hetkel hõivatud. Tekst võib vajada ka täiendavat tehnilist töötlust, mida tellija ise ei pruugi aimata. Vahel on madalrõhkkond, vahel on juulis prantslased kollektiivpuhkusel või soomlased mökkis. Eelmisel suvel oli Lõuna-Euroopas kuumalaine, temperatuur üle 40 Celsiuse kraadi – inimestel Hispaanias, Hollandis, Saksamaal ajud sulasid.

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Vaata ka: www.wiedemanni.ee

---

Wiedemanni Tõlkebüroo turundusjuht Minna Räty oma tööst:

Alustasin turundusjuhina paar kuud tagasi.

Suur osa sellest ajast on kulunud uuele veebilehele ja teenusedisainile. Põhirõhk on aga B2B turundusel, sest meie klientide tippu kuuluvad mitmed suured tehnika- ja tarkvaratootjad, reklaamiagentuurid, idufirmad, riigiasutused, aga ka suured välismaised tõlkebürood. Mõne kliendiga oleme koostööd teinud rohkem kui 15 aastat.

Ajalooliselt on meil olnud väga hea klapp saksa klientidega, mistõttu olen hakanud uurima XINGi (LinkedIni saksa versiooni), et sealgi otse klientideni jõuda. Tööpõld on lai ja turg tihe, kuid usun, et Wiedemanni eristub teistest oma kogemuse ja vaimsuse poolest.

Kõik uudised