22.12.2020

Tiia Nõmm: miks ettevõttena heategevuses kaasa lüüa?

Jõuluaegsed heategevuslikud üritused on tänavu suure surve all – aidata tahaks, aga iga suurem koosviibimine võib ühiskonnale teha hoopiski karuteene. Ülemiste keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiia Nõmm kirjeldab iga-aastase lastekodude jõululaada Topeltkink näitel, kuidas traditsioone au sees hoida ning miks on üldse oluline ettevõttel heategevuses kaasa lüüa.

Ülemiste keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiia Nõmm. Pildistas: Erlend Štaub.

Ülemiste keskuse Topeltkink on toimunud igal aastal ja nii juba 16 aastat järjest. Sündmuse eesmärk on algusest peale olnud korraldada lastele üks tore päev ning toetada nende ettevõtlikkust. Traditsiooniliselt on laat andnud keskuse külastajatele võimaluse osta lastekodulaste valmistatud käsitööd, et teha pühadeks kingitus oma lähedastele ja valmistada rõõmu ka lastekodulastele, sest müügist saadud summa on jäänud neile taskurahaks. Nii sünnibki Topeltkink. Kuigi tänavu heategevuslikku jõululaata ei toimu, ei jää laste toetamise traditsioon katki. Keskus jagab 23 lastekodule üle Eesti 10 000 eurot, millele lisandub heategevuslike kinkekaardiümbriste müügist kogutud summa.

Miks Topeltkingi traditsiooniga 2005. aastal algust tehti?

Ülemiste otsis endale projekti, mis vastaks tema väärtustele. Kuna üks meie põhiväärtustest on järelkasvu toetamine, siis loodigi üritus, mis toetab laste heaolu. Keskuse tunnuslause oli tol ajal “Hea tuju kauba peale”, millele vastavalt korraldati ka väga palju meelelahutuslikke üritusi, kuid Topeltkink oli algusest peale midagi enamat. Selle mõte ei ole olnud massiliselt inimesi keskusesse meelitada, vaid võimaldada lastele üks meeldejääv ja tore päev, milles on ka nende enda ettevõtlikkusel oluline roll.

Kas tegemist on keskuse vanima traditsioonilise üritusega?

Jah, võib nii öelda küll. Kuigi keskuse töötajate jaoks on ka muid erinevaid tegevusi, mis on algusest peale alles hoitud, siis klientidele suunatud üritusena on see tõesti kõige pikema ajalooga.

Minu arvates ongi oluline, et kui selliseid projekte algatada, siis tuleb neid ka hoida ja mitte lihtsalt igal aastal uusi välja mõelda. Tänaseks on Topeltkingi nimel aastaid lastekodude ja rentnikega koostööd tehtud ja tiheda koostöö käigus muutub ka üritus ise paremaks ning seda osatakse järjest rohkem hinnata.

Milline oli Topeltkink algusaastatel ja kuidas on see ajas muutunud?  

Üritus on läbi aastate kasvanud ja sellest on osa võtnud järjest rohkem lastekodusid ja peremajasid. Eelmisel aastal oli osa võtmas rekordilised 21, tänavu oleks kaasa löönud juba 23 lastekodu ja peremaja Eesti eri nurkadest.

Iseloomult on üritus muutunud ka üha meeleolukamaks. Kui esimestel aastatel oli tegemist väikese laadaga, kus lapsed said omavalmistatud asjade müümisest rõõmu tunda ja taskuraha teenida, siis nüüd oleme üha rohkem pannud rõhku ka sellele, et terve päev oleks elamusi täis. Lastele korraldatakse erinevaid mänge ja etteasteid ning viimastel aastatel on esinenud mitmed armastatud Eesti lauljad, näiteks Getter Jaani, Liis Lemsalu, Daniel Levi, Rolf Roosalu ja Karl-Erik Taukar. Ka juba esimesel Topeltkingil toimus kontsert, kus esines ansambel Noorkuu, kes tol hetkel oli väga populaarne. Nii et see traditsioon on aastast aastasse edasi kandunud.

Samuti on kõige olulisem jäänud samaks – toetada lastekodusid ja laste ettevõtlikkust, andes neile võimalus oma kätega valmistatud töö vilju müüa ja hiljem auga välja teenitud taskurahast rõõmu tunda. Kingituste müümisega kaasneb palju suhtlemist, nii omavahel kui ka külastajatega. Lapsed näevad, mis külastajatele meeldib ja mida või kuidas järgmisel aastal valmistada, et müük oleks veelgi edukam. Kõik see annab natuke iseseisvust, motivatsiooni ja valmidust eluks. Oleme kogenud, et teenitud rahast olulisemgi on laste jaoks just see kogemus, mida Topeltkingil osalemine neile pakub.

Kuidas on Topeltkinki läbi aastate turundatud?

Eks alati on tehtud väike toetav ürituse kampaania, aga see on olnud pigem teavitus, et selline üritus toimub. Massiivset turunduslikku kampaaniat ei ole sellele kunagi tehtud, eriti veel, kuna see on toimunud tavapäraselt vahetult enne jõule ja rahvast on sel ajal olnud keskuses nii või teisiti. Meie eesmärk ei ole olnud seda üritust n-ö müüa, vaid keskenduda sellele, et lastel endal oleks äge kogemus.

Kuigi ka meedia on Topeltkingi laata väga positiivselt kajastanud ja see aitab turundamisele kaasa, on oluline see tunnetus, mis lastel ja külastajatel endal tekib. Laste entusiasmi täis näod annavad sellele päevale teistsuguse hingamise ka külastajate jaoks ja ilmselt just sellest tekib paljudel soov järgmisel aastal tagasi tulla.

Tänavusel erakordsel aastal laat jäi siiski ära. Kuidas see otsus sündis?

Ega see otsus ei sündinud kergelt. Kaalusime hästi pikalt ja ootasime, kas olukord muutub paremaks. Suhtlesime pidevalt lastekodudega ja veel oktoobris saime kinnitust, et mitmed lastekodud oleksid väga valmis tulema kasvõi kaitsemaskides ja täitma kõiki ohutusmeetmeid. Kogu üritus rippus siiski sisuliselt juuksekarva otsas, sest oli võimatu teada, milline on viiruse levik detsembris. Kui novembris nägime, et asi ei parane, siis võtsime vastu otsuse, et sel aastal ei oleks ürituse korraldamine ja üle Eesti laste kokku kutsumine vastutustundlik.

Kuidas Topeltkingi traditsiooni siis tänavu elus hoiate?

Kohe algusest peale oli selge, et olenemata sellest, kas üritus toimub või mitte, laste toetamine peab jätkuma. Otsisime lahendusi, kuidas seda traditsiooni jätkata ja anda ka külastajatele võimalus sellest osa saada. Nii valmis heategevuslik 50-sendine kinkekaardi ümbris, mille müügist saadud summa läheb lastekodulastele ja millele keskus lisab omalt poolt 10 000 eurot. Ümbris tundus hea mõte selleks, et kaasata inimesi Topeltkingi tegemistesse. Kui eelmisel aastal said külastajad seda teha lastelt kingitusi ostes, siis tänavu saavad nad Topeltkingi teha teistmoodi, aga see võimalus on ikka olemas.

Lisaks annetusele saavad kõik 23 lastekodu mahukad ning samasuguse sisuga kingikotid, mis on kokku pandud Ülemiste keskuse 26 poe abil. Need jõulukingitused on meil juba kottidesse pakitud ja ootavad väljasaatmist. Kui viirus näitab taandumise märke ja olukord võimaldab, korraldame keskuses lastele uuel aastal ka meelelahutust täis toreda päeva, mis on alati olnud osaks Topeltkingist.

Käsitööesemed, mis lapsed jõudsid juba selleks aastaks valmis meisterdada, ostis Ülemiste keskus ära ja nende abil anname oma jõulusoovid edasi rentnikele ja koostööpartneritele.   

Oluline osa turunduses on müük: keskus meelitab inimesi poodidesse, kes aitavad kaupmeestel leiba teenida. Miks siis ikkagi turunduses heategu teha?

Isiklikult usun väga väärtuspõhisesse tegevusse. Ainult tabelitega turundust juhtida ei saa, sest nii võiksid jääda tegemata väga olulised ja südamega tehtud asjad. Usun, et ettevõtted, kes on tugevamad ning kellel on võimalik, võiksid ulatada käe abivajajatele. Kunagi ei ole nii, et kõigil läheb ühekorraga hästi, aga kui sinul parajasti läheb paremini, siis võiks omalt poolt aidata neid, kes abi vajavad.

Heategevuse mõte võiks väljendada seda, mida sa ettevõttena väärtustad ning mida sina omalt poolt kõige rohkem mõjutada saad. Oluline on leida enda ettevõtte jaoks tähtsad teemad ja nendele kindlaks jääda – selliste tegevuste tõeline väärtus avaldub ka toetuse saajale pikema aja vältel. See tähendab, et ka sellistel keerulistel aastatel nagu tänavu tuleb siiski neid tegevusi jätkata, sest sinule loodetakse.

Kaubandus ise võib näida väga kommertslik, aga ka sellele on võimalik anda teistsugune hingamine ja seda me oleme ka Topeltkingiga teinud.

Kas ettevõtte edukus väljendubki osaliselt selles, kui palju ta suudab ühiskonnale tagasi anda?

Ma arvan, et pikemas perspektiivis jah.  See, kui tugevamad toetavad nõrgemaid, on oluline abivajajatele ja ühiskonnale, kuid tegelikult aitab ka ettevõtte enda edule kaasa. Näiteks luuakse seeläbi väärtust enda töötajatele, kes võivad ettevõtte heategevuses kaasalöömise tõttu tunda ennast paremini ja vajalikumana. Kui oma inimesed seda tunnetavad, kiirgavad nad tõenäoliselt seda positiivset energiat ka väljapoole.

Intervjueeris: Merilin Blöndal, kommunikatsioonibüroo Dalton, TULI liige

Kõik uudised