Martin Rauam: käesoleval kriisil puudub üks tüüpiline majanduskriiside loogika

Delfi TV Eriolukorra Erisaates oli juttu sellest, mis toimub praegu Eestis ürituste korraldamise valdkonnas – sektoris, mis läks esimesena kinni ja avaneb viimasena ehk kannatab kõige pikemalt. Stuudios olid külas Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ning üritusturundusagentuuri Jolos partner ja TULI juhatuse liige Martin Rauam.

9. mail eetris olnud Delfi TV Eriolukorra Erisaates vestles saatejuht Tanel Saarmann saatekülalistega ürituste korraldamise valdkonnas toimuvast. Sektor toob Eestisse turiste, raha, au ja kuulsust ning on vajalike äri- ja inimsuhete tekkimise koht. Ometi vaatab just siit vastu valdkond, mis tõenäoliselt kõige viimasena taas tegutsema saab hakata. Ka hirmud, mida viirus inimestes ja ettevõtjates tekitanud on, mõjutavad ürituste korraldajaid veel väga pikalt.

“Paljud agentuurid on pidanud mingi hulga inimesi ära laskma. Teadmatus on see, mis maalib pildi väga koledaks. Meie sektor on väga eriline ärisektor selles osas, et see kriis mõjutab meid enim. Ärikeelu alt vabaneme me viimasena. Peaminister ka ütles, et see on suurlinnade ja ürituste viirus. Liiga pikalt ei ole vaja seletada, millega ürituste korraldajad täna tegelevad. Võitleme sisuliselt elu eest,” ütles üritusturundusagentuuri Jolos partner Martin Rauam.

Sektor on täna otsese abita ehkki äri on täielikult ära keelatud. Lootus aga on, et riigiga suudetakse midagi siiski välja mõelda. “Riigist peab ka aru saama. Vastuseid ongi vähe. Proovime neile abiks olla,” ütles Rauam.

Kui tavaline majanduskriis eraldab terad sõkaldest ning tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad lahkuvad areenilt, siis praegu toimuval Rauami meelest seda loogikat ei ole.

“See on selle asja juures kõige keerulisem. Seetõttu me ka riigilt abi otsime. Küsimus ei ole selles, et hädas oleks ettevõtted, kes ei oleks majanduslikult tasuvad või ei tooks Eestile lisandväärtust. Ka väga tugevad ja ühiskonna jaoks vajalikud ettevõtted võivad kaduda. Ellu ei pruugi jääda üldse kõige tugevam,” arvas Rauam.

Kõige enam vajab valdkond täna selgust ja perspektiivi selles osas, millal midagi taas korraldada on võimalik. Rauam tõi võrdluseks päästepaadi ja paki küpsiseid.

“Triivime paadiga allatuult. Et aru saada, mitu küpsist sa päevas ära võid süüa, pead sa teadma kaua sul triivida tuleb. Täna on suur probleem see, et me ei saa aru, kas see on kaks kuud, viis kuud, kaheksa kuud või aasta. Mis tähendab, et küpsised saavad mingil hetkel lihtsalt otsa. Riigil ei ole varrukast võtta neid lahendusi, aga püüame dialoogis nendeni jõuda,” rääkis Rauam.

Silja Oja, TULI

Kõik uudised