Kas Netflix lükkab kino troonilt?

Netflix, HBO ja mitmed teised filmiedastajad on Eesti turul jõuliselt
kanda kinnitamas. Filmide vaatamine kodust on mugavam kui kunagi varem. Lisaks
on noorem generatsioon harjunud nägema videosisu just sel ajal ja ses kohas,
kus neile parasjagu kõige mugavam on. Kes üldse tänapäeval kinno jõuavad? Küsimustele
vastab Forum Cinemase turundusjuht Katre Kärner.

Forum Cinemase
turundusjuhi Katre Kärneri sõnul on
Eesti inimeste kinolembus muljetavaldav. Kui näiteks mõnes Euroopa riigis kahanes Netflixi tulekuga kinokülastajate arv riigis
drastiliselt, siis hoolimata alternatiividest on siin kinokülastajaid tasapisi
juurdegi tulnud. Nii käidi möödunud aastal kinos kokku 3,68 miljonit korda, ühe
inimese kohta teeb see aastas 2,7 külastust. Võrreldes teiste Euroopa riikidega
oleme selle tulemusega pärast Iirimaad ja Saksamaad kolmandal kohal.  

Milline on teie varasem kogemus turunduses? 

Töötasin pikalt
haridussektoris, kokku kümme aastat erinevates ülikoolides. Alustasin Kunstiakadeemias,
siis liikusin Tehnikaülikooli ning edasi EBSi. Tegelesin välisturunduse ja
rahvusvaheliste suhetega. Forum Cinemase turundusjuht olen olnud nüüdseks üheksa
kuud.  

Forum Cinemas on rahvusvahelise kinogrupi Odeon
liige. Mil määral on teil võimalik ise otsustada, mis kino turunduses toimub?
 

Kampaaniaid meile
ette ei kirjutata, pigem toimub koostöö kinogrupi ja stuudiote tasandil.
Näiteks Universal või Paramount teevad kinogrupiga koostööd ja sealt tuleb
selline tööriistapakett, mis annab meie kinole teatud eelise teiste kinode ees.
Näiteks saame jagada filmiga seonduvalt eksklusiivseid kingitusi. Viimati tegime
seda “Mehed mustas” filmiga, mille puhul said kõik meie kinode
külastajad filmi avanädalal endale “Mehed mustas” temaatilised
päikseprillid. Üllatus tuleb külastajatele ka „Ämblikmehe“ filmiga. Saame
kampaaniamaterjali kinogrupilt ja meie asi on välja mõelda, kuidas seda infot
täpsemalt oma turul levitada.  

Kuivõrd on teie turundustegevus seotud kino ja kui
palju filmidega?
 

Üldised
aastaplaanid, strateegiad ja kampaaniad on ikkagi seotud pigem kinoga, aga
loomulikult arvestame ka suurte kinohittidega. Kinomaastikul tegutsevad ka eraldi
filmilevitajad, kelle eesmärk on nende maaletoodud filme võimalikult laialt promoda.
Nemad pingutavad, et inimestel tekiks suur huvi filmi vaatama tulla, aga neil
ei ole vahet, mis kinno seda vaatama minnakse. Meie huvi on tekitada inimestes soov
neid filme just meie kinodesse vaatama
tulla.  

Milline on kinode külastatavus? 

Tegemist pole
otseselt mäkke ronimisega, aga külastatavus liigub stabiilselt pigem
tõusujoones. Võiks ju arvata, et alternatiive on tekkinud päris palju ja kino
külastatavus on langustrendis, aga tegelikud
numbrid näitavad midagi muud. Kino on ikkagi jätkuvalt üks populaarsemaid
ja soodsamaid meelelahutusviise, kui võrrelda alternatiividega, kuhu minna pere
või paarina meelt lahutama.  

Kui palju noored kinos käivad? 

Oleneb küll
filmidest, aga üldiselt käivad noored väga palju kinos. Oleme viimase poole
aasta jooksul noortega palju koostööd teinud, et välja selgitada, millega neid
veel rohkem kinno meelitada ja mida nemad kinolt ootavad.  

Saime kinnitust,
et noorte jaoks on kino üks populaarsematest ajaveetmiskohtadest, kus nad
saavad sõpradega koos olla. Noored tõid välja, et igaühe juurde kambaga külla
minna ei lubata või siis elatakse väga erinevates piirkondades. Sel juhul on
hea kesklinnas kohtuda ja kino on selleks hea variant. Filme minnakse vaatama
ka seltskonna pärast, kui ka kõigil ei ole samad filmieelistused.  

Milliseid filme noored eelistavad? 

Poiste ja
tüdrukute eelistused erinevad – kui tüdrukud eelistavad emotsionaalsemaid filme
nagu “Kolm sammu sinuni” või “Päike on samuti täht”, siis poistele meeldib ikka
Marveli seeria. Viimane suurem hitt Eestis oli “Tõde ja õigus”, mida
käisid vaatamas kõik, nii noored kui vanad.  

Kas “Tõde ja õigust” aitasite ka ise turundada? 

Alguses jah, kuid
lõpuks seal ei olnud enam midagi isegi vaja teha. Kui see välja tuli, siis olid
kõik saalid “Tõde ja õigust” täis, ei olnud vaja palju mõelda, mis filme ja
kellele ajastada, sest „Tõe ja õiguse“ nõudlus oli lihtsalt nii suur.  

Ega keegi alguses
tegelikult ei teadnud, kuidas sellel filmil läheb, aga kõik lootsid, et läheb
hästi. Samas oli väike oht, et kuna noortele on seda teost aastast aastasse
kohustusliku kirjandusena peale surutud, siis kas nad ikkagi on valmis seda
filmina ka nüüd veel vaatama.  

Kuidas noori selleks filmiks ette valmistasite?

Meil olid
tegelikult juba varasemalt loodud aastaringsed kampaaniad “Klassiga kinno” ja
“Grupiga kinno”, mille kaudu käivad kinos ka näiteks laagrilapsed või
lasteaedade lapsed. “Tõe ja õiguse” filmi puhul tegime koostööd Tammsaare
muuseumiga – meil oli kinodes Tammsaare rändnäitus ja sama kinopiletiga sai teatud
perioodil ka külastada Tammsaare muuseumi.  

Ehk siis võtsite suuna pigem koolidele ja
õpetajatele?
 

Jah, see oli pigem
suunatud nendele, kes tulevad klassidega ehk koos klassijuhatajaga. Tulemusena
käisid väga paljud noored koos koolidega kinos. Eraldi käis ka natukene teine
sihtgrupp – need, kes tõid pärast kooligrupiga vaatamist veel ka oma vanemad või
vanavanemad kinno. 

Noorte kõrval
tõigi film kinosaalidesse täiesti uue kontingendi, inimesed, kes ei olnud taasiseseisvunud
Eesti ajal kordagi kinos käinud. Nendeks olid vanemad inimesed, keda võis näha
juba poolteist tundi enne seansi algust, et õige uks üles leida ja ennast filmi
alguseks valmis seada.  

Nooremad inimesed on tänapäeval harjunud, et nad
saavad vaadata filme ja muud videosisu täpselt sel ajal ja ses kohas, kus nad
seda teha tahavad. Kuidas motiveerite neid just kinno filme vaatama tulema?
 

Filmilevitajatel
on õnneks ühine arusaam kinodega, et filmi on kõige õigem vaadata ikkagi kinos.
Filmi õigusi ei anta enne vabalevisse, kui film on saanud kinos mõned kuud ära
olla. Alles siis saab see minna digitaalsesse filmilaenutusse või voogedastuse
platvormidele.  

Noorte jaoks on
oluline, et nad saavad koguneda, juttu rääkida ja koos filmi vaatama minna. Kui
nad ei leia kohta, kus näiteks Netflixist mõnda seriaali või filmi koos vaadata,
siis nad eelistavad tulla kinno. 

Küsimusega,
kuidas motiveerida noori kinos filme vaatama, osalesime ka loomehäkil Kama, kus
noortetiimid lahendavad erinevaid turundusülesandeid, mida ettevõtted välja
käivad. Sealt saime väga palju tagasisidet nende tarbimis- ja
käitumisharjumuste kohta. Saime teada, et nad tuleks isegi märksa varem kinno,
kui neil oleks võimalus seal midagi enne filmi algust teha. Nad tunnevad, et
neil ei ole sellist head füüsilist ruumi, kus kokku saada ja midagi teha.  

Kas kaubanduskeskused ei täida seda funktsiooni? 

Võib-olla mõnele
sihtgrupile täidab, aga gümnasistid, kellega meie rääkisime, leidsid, et nemad
ei ole enam selles vanuses, et minna lihtsalt kaubanduskeskusesse hängima. Nad
otsivad natukene teistsuguseid lahendusi. Sellest ideest tulenevalt ongi meil kohe-kohe
tulemas noortele kinokülastajale uus interaktiivne lahendus, millega saab enne
filmi nutitelefoni abil suurel ekraanil mängu mängida.  

Kuidas see välja näeb?  

Inimesed, kes
tulevad kinno, saavad alla laadida endale ForumFun äpi, logida Facebookiga sisse
ja profiilipilt hüppab suurele ekraanile. Näiteks rallimängu puhul saab
telefoniga võistelda ja osaleja ikoon liigub suurel ekraanil koos teiste saalis
viibijatega. Kes esimesena finišisse jõuab ja enim punkte kogub, ongi võitja.
Iga võitja saab ka auhinna, näiteks tasuta Coca-Cola. Tulevikus on plaanis neid
mänge veel edasi arendada ning juurde lisada ka AR lahendused.  

Mis selle mängu eesmärk on?  

Eesmärk on, et
inimesed oleksid juba varem kinos. Meie sooviks on, et inimesed ei saabuks
viimasel hetkel jooksuga, lootes, et reklaamid ja treilerid on selleks ajaks
läbi saanud, kui omale istekoht leitakse.  

Eesti inimene on praegu
ikka selle mõtteviisiga, et läheb kinno pigem kümme minutit hiljem kui kümme
minutit varem. Tahaks tekitada inimestele kinoruumides mõnusa õhkkonna, et nad
tulekski nagu mõned pensionärid enne “Tõe ja õiguse” filmi algust kasvõi
poolteist tundi varem ja leiaks omale tegevust, näiteks mängiks ekraanil mängu
või võtaks osa filmiviktoriinist, mis juba praegu enne Kuufilmi üritust toimub.  

Kas ja kuidas muutsite oma strateegiat, kui
Netflix, HBO jt Eestisse jõudma hakkasid?
 

Hakkasime tegema
koostööd kanalitega, kes sarju edastavad. Sellise koostöö tulemusena saime näidata
kinos “Troonide mängu” viimase hooaja esimest osa.   

Viimastel
aastatel on Forum Cinemas kinodes olnud palju ka esilinastuste otseülekandeid,
mille ülekandmise võimalus antakse eksklusiivselt Odeon kinogrupi kinodele.
Nendega saab näidata saalisolijatele, mis esilinastuse punasel vaibal kohapeal
toimub ja kinoketi korrespondent saab kaameraga ligi ka nendele üritustele,
kuhu muidu ajakirjanikud ei saa. Pärast sellist otseülekannet jätkub filmi
vaatamine, mis tähendab, et ka kinokülastajad saavad filmi näha eellinastusena.
Inimestel on seega võimalik näha film ära juba enne, kui esilinastused on
ametlikult alanud.  

Kas see esimeseks olemine võib olla ka üks nendest
põhjustest, miks eelistatakse kino veebiplatvormile?
 

Jah, osad
inimesed tahavad alati olla esimesed ja saada info kohe kätte. On ka seltskond,
kes mõtleb, et film on niikuinii peagi televiisoris näha ja mis ma sinna kinno ikka
lähen. Kinode ülesanne on meelitada need inimesed kodust välja, et nad
vaataksid kohe ära selle filmi, millest praegu räägitakse, sest varsti on
väljas juba uus film.  

Milliseid filmisoovitusi suveks kaasa annaksite?  

Kohe on välja
tulemas Disney “Lõvikuningas” („The Lion King“), millele on andnud
oma hääle Eesti tuntud näitlejad. Veidi äkilisemat laadi filmihuvilistele võib
aga huvi pakkuda näiteks “Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw”, mis on
tuntud filmiseeria esimene harulugu.  

Kinodes on veel
ka biitlite muusika film ja menuka “Charlie inglite” järg. Laste
aasta oodatuim film saab ilmselt olema „Frozeni“ järg, mis linastub talvel. 

Intervjueeris:
Merilin Sarapuu, Dalton

Forum Cinemas on Turundajate Liidu liige

Kõik uudised