Aasta PR-agentuur Dalton: Rahvusvaheline edu saab alguse ettevõtte enda rahvusvahelisest ambitsioonist

Tänavusel Kuldmuna konkursil aasta
suhtekorraldusagentuuri tiitliga pärjatud kommunikatsioonibüroo Dalton on
aidanud viia maailmakaardile mitmeid ambitsioonikaid Eesti ettevõtteid, kes ei
pelga liigset tähelepanu. Nii on siinsed tooted või teenused jõudnud näiteks BBC, Reutersi või NBC vahendusel
miljonite silmapaarideni.

Fotol: Ivo Kallasmaa Kuldmuna 2019 galal aasta suhtekorraldusagentuuri auhinda vastu võtmas. Pildistas: Harry Tiits

Daltoni asutaja Ivo Kallasmaa ja partner Lennart Komp leiavad, et kui ettevõte
on suuteline välismaal oma toodet müüma, on võimalik sellest välismaisel turul
ka rääkida. Eesti turundusagentuuride kvaliteet on nende hinnangul piisavalt
heal tasemel, et aidata siinseid tegijaid maailmas nähtavale tuua ja
konkureerida ka suurtel turgudel. Kui vaid oleks piisavalt julgust teha esimene
rahvusvaheline samm.  

Mida tähendab Daltonile äsja Kuldmunal kätte
võidetud aasta suhtekorraldusagentuuri tiitel?
 

Ivo: See tähendab, et oleme oma tööd teinud hästi ja seda on märganud ning
hinnanud meie enda valdkonna professionaalid. Aasta agentuuriks saamine ei ole
tegelikult tunnustus ainult agentuurile, see on ka tunnustus teda usaldanud
klientidele, kes on lasknud agentuuril oma kommunikatsiooni ellu viia, et
seeläbi väga heade tulemusteni jõuda. Seda tunnustust ei oleks me saanud võita,
kui poleks lähedast ja usalduslikku suhet klientidega. 

Lennart: Loovkonkursi Kuldmuna suhtekorralduse
kategooriad teeb pisut teistsuguseks asjaolu, et päris suur roll on reaalselt
saavutatud tulemusel. Kui disainis ja reklaamis on loomulik, et hinnatakse
eeskätt loovust, siis suhtekorralduse puhul vaadatakse ka seda, kuidas on töö
reaalsetes tulemustes peegeldunud. Daltoni teenitud auhinnad – nii Nobe elektriauto lansseerimine kui
rahastuskampaania ja Prisma
ööpäevaringse hüpermarketi avamine – olid iga nurga pealt vaadates väga, väga
edukad projektid. Mõlema puhul oli suhtekorralduse roll võtmetähtsusega.

Rääkige palun Eesti esimese elektriauto Nobe maailmale
tutvustamisest lähemalt.

Lennart: Nobe puhul
oli tegemist suure väljakutsega. Oli väga äge idee, eriline disain ja
innovaatilised lahendused, kuid koostöö alguses olid need veel vaid paberil.
Peagi sai valmis täismõõtmetes kipsmudel, aga see oli veel kaugel liikuvast
sõidukist. Et Nobe looja Roman Muljari ambitsioonikat plaani ellu viia, tuli kasutada
ühisrahastusplatvormi kui turunduskanalit ja Daltoni varasemaid kogemusi
rahvusvahelise tähelepanu püüdmisel. 

Ivo: Mina arvan, et kaks märksõna nii Nobe
kommunikatsioonis kui ka meie varasemates rahvusvahelistes
kommunikatsiooniprojektides on olnud julgus ja sihikindlus. Arvestades Eesti
turu suurust ja meie geograafilist olukorda, võib tunduda üsnagi raske oma kommunikatsiooniga siit
väljapoole jõuda. Nobe puhul oligi peamine eesmärk, et sellest räägitakse
Eestist väljaspool ehk oluliselt suuremates riikides. Selle õnnestumiseks tuli
teha tugeva strateegiaga sihikindlat tööd. Internet ei tunne piire ja nii oli
võimalik jõuda näiteks selliste riikideni nagu Suurbritannia, USA, Taani või
isegi Aserbaidžaan. 

Kuna tegemist oli
põhimõtteliselt start-up ettevõttega, mis arenes mitte nädalate, vaid
päevadega, siis oli Dalton ka ärimudeli väljatöötamise juures nii nõuandja kui
ka selle elluviija rollis. Näiteks kui algselt oli plaanis ühed tegevused, siis vastavalt saavutatud
kajastustele pidime reageerima jooksvalt, et leida investoreid, kes aitaks Nobe
tegevust rahastada. Kampaania ajal jõudsime kliendiga koostöös otsuseni, et
investorite otsimise kõrvalt tuleks alustada ka autode eelmüügiga. Äsja
alustanud ettevõttesse investeerimine oleks olnud investorite silmis riskantne,
kuid autode eelmüük võimaldas pakkuda käegakatsutavat objekti.

Saan aru, et Nobe
kõrval on Dalton juba varasemalt rahvusvaheliste kampaaniatega
silma paistnud.  

Ivo: Jah, meie esimene proovikivi rahvusvahelisel turul oli Wolfprint 3D, mis nüüdseks on Wolf3D. See oli omamoodi huvitav start-up, mis on tänaseks oma ärikontseptsiooni
veidi muutnud ja tõusnud VR-tehnoloogia lahendustes maailma juhtivate
sekka.  

Alustades ei
olnud neil tegelikult suuri ootusi ja ega meilgi olnud suuri lootusi. Katsetasime
erinevaid strateegiaid ja tulemuseks oli väga suur rahvusvaheline tähelepanu.
Olles korra juba sellise strateegia mudeldanud, oleme suutnud ka mitmeid
järgmisi projekte tänu kogemusele ja kontaktipagasile edukalt ellu viia.  

Nii oleme jõudnud
lausa müstilistesse kanalitesse. Koos Iglusaunaga
saime näiteks Rotermanni kvartalis teha intervjuu Jaapani rahvustelevisiooni,
mille käigus mehed käisid saunas ja jõid Tankeri
õlut. Samuti oleme viinud Esteloni
kõlarid Aasia meediasse või näiteks võõrustanud New York Times’i ajakirjanikke. 

Lennart: Põhimõtteliselt
hakkab kogu tegevus ikkagi pihta ettevõtte enda rahvusvahelisest ambitsioonist.
Kui rahvusvahelise ambitsiooniga Eesti ettevõttel on võimalik oma toodet või
teenust rahvusvahelisel turul müüa, on võimalik seda ka Eestist kommunikeerida. 

Millised ootused
on klientidel, kes pöörduvad teie poole sooviga teha rahvusvahelist
kommunikatsiooni?
 

Lennart: Harilikult on kommunikatsioonivajadus
seotud lähema või pikema perspektiiviga ning eesmärgiga teha rahvusvahelist
müüki, pälvida tähelepanu või koguda raha. Viimast siis eelkõige start-up’ide
puhul. Suhtekorraldusagentuuri eesmärk on seda kõike toetada. Näiteks nii Wolfprint 3D kui ka Nobe puhul
oli vajalik nii brändi kui toote / teenuse tutvustamine ja raha kogumine.
Kolmikõdede Luikede ehk Trio to Rio
puhul aga näiteks rahvusvaheliste sponsorite leidmine.  

Ivo: Teistpidi on ka meil endal tekkinud mõningad ootused kliendile. Näiteks võiks
kliendil olla rahvusvahelist kommunikatsiooni tehes valmisolek kasutada ära
tekkinud tähelepanu. Täpsemalt võimendada enda müüki, kui mingis riigis on
saavutatud märkimisväärne tähelepanu, ja olla valmis võtma nende riikide potentsiaalsete
klientidega ühendust, kes näiteks pakutavat toodet võiksid müüa. Mõnikord
näeme, et mingites riikides kogub teema hoogu, kuid siis öeldakse, et sellele turule
me hetkel ei sisene, sest meil ei ole selle jaoks aega. Nii võib käest libiseda
haruldaselt hea võimalus. 

Kuidas erineb rahvusvahelisel tasandil
kommunikeerimine kodumaisest?
 

Ivo: Suures plaanis ei erinegi, lihtsalt paljude välismaiste kanalite
lugejaskond ulatub miljonitesse, meil aga paarisaja tuhandeni.  

Välismaa kanalite
poole pöördumisel peab olema kindlasti ette valmistatud väga-väga hea pitch,
mida tuleb kohendada vastavalt riikidele. Näiteks Austraaliasse ei tohi saata
USA oma ja vastupidi, sest keel on küll üks, aga väikene komistus võib rängalt
solvata teist ühiskonda. Samuti on Aasias, USA-s ja Euroopas erinevad
lähenemised, kuidas näiteks lugusid üles ehitatakse. Kommunikatsiooni
planeerides ja õigeid ajakirjanikke otsides pead olema kursis sellega, mis
mujal toimub ja ühtlasi kasutama n-ö rahvusvahelist hea tava.  

Lennart: Jah, töö oma olemuselt tegelikult ei
erinegi, sest kõige alus on ju ikkagi hea lugu, hästi planeeritud strateegia ja
publiku kõnetamine. Erineb see, kuidas asja ellu viia ja siin on abiks
ajakirjanike ja kanalite tundmaõppimine. Kui Eestis on paratamatu, et turu
suuruse tõttu tegeleb üks ajakirjanik näiteks viie suure valdkonna või teemaga,
siis suuremates riikides võib üks konkreetne ajakirjanik keskenduda väga
spetsiifilisele teemale.  

Millised projektid olid teile möödunud aastal
suurimateks väljakutseteks?
 

Ivo: Kindlasti on kõik meie klientide projektid põnevad väljakutsed, sest alati
tuleb ju lahendada mingit probleemi. Üks huvitavamaid väljakutseid on meil aga
olnud Prisma, kus oleme saanud ellu viia
väga erinevaid tegevusi sisekommunikatsioonist korporatiivkommunikatsioonini. Tulemuseks
oli nii fookusesse võetud tootegruppide müügitõus kui ka üldine maine
paranemine. 

Lennart: Olukorra tegi põnevaks see, et Prisma
muutis eelmise aasta jooksul oma brändi sõnumit. “Üks mure vähem” asendus
perekeskse lähenemisega “Perele parim”. See tähendas olulist kursimuutust,
millega kaasnesid näiteks sortimendi uuendused, püsivalt soodsa põhimõtte
juurutamine ja kõiksugu muud toetavad tegevused. Kommunikatsiooni võtmeülesanne
oligi selgitada muuhulgas teenitud meedia abil, et mida see “Perele parim” tähendab
ja kuidas Prisma selle lubaduse kõrgusel seisab.  


Daltoni tiim: Lennart Komp, Ivo Kallasmaa, Merilin Sarapuu

Kuidas olete nii
väikese meeskonnaga tõusnud Eesti tippagentuuriks? 

Lennart:
Väiksed tiimid,
kus kõigil on laiapõhjalised oskused ja teadmised, kuid mingis kindlas
valdkonnas ainulaadne pädevus, on priimad.  

Ideid, kogemusi
ja elluviimisvõimekust ei ole väiksemas agentuuris tingimata vähem. Daltoni
suur tugevus on see, et meil on head partnerid Lätis ja Leedus ning me kuulume
Eesti ühte suurimasse
loovagentuuride gruppi Creative Union.
See tähendab, et meil on käeulatuses Eesti helgeimad loovisiksused ja
turundusprofid ning Baltimaade oskusteave. 

Kuna Creative
Unionis on koos meediamaastiku kõik tahud, siis selline keskkond toetab ka meie
tööd nii loovas mõtlemises, strateegilises planeerimises, elluviimises kui ka
mõistmises, kuidas erinevaid osapooli kaasata. 

Ivo: Gruppi kuulumisega lisandub meie
kogemustepagasisse ka see, et oskame planeerida ja mõelda mitte ainult PRi
keskselt, vaid turunduse üleselt. Igal suurel kampaanial võib olla mitu eri spetsialisti, kes ei peagi kõik
olema PR-agentuurist ning sõltuvalt kliendist julgeme ka soovitada juurde
turunduslikke võimalusi, mida PR-agentuur ise ei teosta. Vaatame
suhtekorralduse suunda ikkagi kogu aeg ühe osana tervikust ja vajadusel kaasame
spetsialiste teistest valdkondadest, et saaksime jõuda soovitud tulemusteni. 

Milline on konkurentsiolukord Eesti
suhtekorraldusmaastikul?
 

Lennart: Eesti suhtekorraldusmaastik on sedavõrd
mitmekesine, et kui ükskõik millisel ettevõttel või organisatsioonil on tarvis
tema spetsiifika või vajadustega sobivat suhtekorralduspartnerit, siis
kindlasti selle ka leiab. Teatud põhiteenused on tõenäoliselt suhteliselt
sarnased, aga kõigil turul tegutsevatel agentuuridel on omaenda tugevused.  

Turg on seejuures
piisavalt tihe, et agentuurid ennast liiga mugavalt tunda ei saa. Samas aitab
selline olukord motiveerida agentuure pakkuma kvaliteetsemat teenust ja muutuma
veelgi paremaks. 

Ivo: Üks tendents, mida võib märgata nii
Eestis kui ka Euroopas, on suhtekorralduse olulisus ettevõtete turunduses ja
igapäeva tegevustes. Sarnaselt Skandinaaviamaadega ei tehta ka meil lühiajalisi
lepinguid, vaid ettevõtetel on pikem strateegiaplaan, millega ehitada üles brändikommunikatsioon.
 

Mida võiksid ettevõtjad silmas pidada, et
ettevõtte kommunikatsioonist oleks maksimaalselt kasu?
 

Lennart: Kommunikatsioon on osa strateegilisest
tööst äriliste eesmärkide ja visiooni saavutamisel. See tähendab sihipärast ja
järjekindlat tööd oma loo jutustamisel, sõnumite edastamisel ja oluliste
auditooriumidega suhtlemisel. Et selles edukas olla, tuleb kõik
kommunikatsiooni ja turundusega seotud tegevused panna käima ühte jalga.
Lähtuda enda brändi põhiolemusest, aga tähelepanelikult kuulata oma publikut.
Kui selles osas on tarvis nõu, oleme lahkelt valmis seda andma. 

Ivo: Ettevõtjad, kes tahavad Eestist väljapoole jõuda, võiksid olla julgemad.
Eesti turundusagentuuride kvaliteet on piisavalt heal tasemel, et aidata
siinseid tegijaid maailmas nähtavale tuua ja konkureerida suurtel turgudel.
Väike riik ei pea tähendama seda, et siin tehakse ainult väikeseid tegusid.  

Vaata ka: dalton.ee

Turundajate Liit

Kõik uudised