Üha enam räägitakse turunduses kogukondade kaasamisest ning UGC (user generated content) tähtsuse kasvust läbi mõjuisikute kaasamise. Inimestele meeldib autentne ning inimlik sisu. Ka spordis on näha tohutut jooksuklubide ja kogukondade buumi, mida tihtipeale veab mõni entusiastlik saadik.

Mis on Euroopa spordipealinn Tallinn

Alanud 2025. aastal kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit. Programmi eesmärk on pakkuda senisest veelgi paremaid võimalusi aktiivseks eluviisiks ja muuta liikumisharrastus iga linlase loomulikuks osaks. Kuigi aastapikkune programm on jagatud 12 teemakuuks, on kõige olulisem, et ka midagi füüsilist maha jääks.

Euroopa spordipealinnas asub üle 580 spordiobjekti ning aasta jooksul lisandub neid veelgi. Kodu lähedale loodud võimalused on üheks põhjuseks, miks tallinlaste liikumisaktiivsus on Eesti keskmisest kõrgem.

Kuidas sündis loovidee “Üks ring veel”

Spordipealinna programm jaguneb 12 teemakuuks, millest igaüks keskendub erinevatele spordialadele ja liikumisviisidele. Seetõttu mõtlesime kampaania tuumiku mängulise sõnumi ümber, mida spordiradadel tihti kuuleb – “Üks ring veel!”. See on äratuntav lause, mida üheskoos sporti tehes saad sõbrale kas motiveerivalt või naljatledes enne koduteele asumist öelda.

Tõenäoliselt on igaüks koolieas mingil viisil spordiga kokku puutunud ning vastavalt positiivsele või negatiivsele kogemusele selle juurde jäämise otsustanud. Psühholoogiliselt meeldib inimestele tegeleda rohkem nende hobidega, mis paremini välja tulevad ning mingil viisil eduelamust pakuvad. Spordipealinna programm ongi selles mõttes universaalne, et aastapikkuse programmi jooksul on võimalus proovida erinevaid spordialasid. Tule tee kasvõi üks ring veel!

Liikumisaktiivust saame tõsta eelkõige nende inimeste arvelt, kes täna veel piisavalt aktiivsed ei ole. Seetõttu on nii videoklipi kui ka programmi üldine kommunikatsioon spordikaugeid inimesi toetav. Tegu ei ole võistlustega, vaid pingevabas keskkonnas toimuvate spordipäevadega. Kuid see ei tähenda, et läbi ja lõhki sporti hingavad inimesed endale programmist midagi ei leiaks. Videost kumab läbi ka dopamiininälg või -mõnu, sest kui kord oled juba alustanud, on keeruline lõpetada. Üks ring veel!

Mis suunas võiks liikumine tulevikus areneda

Lisaks agentuuritööle korraldan aastaringselt liikumisüritusi. Näen, kuidas liikumisharrastus peegeldab ühiskonnas toimuvat – nii ostujõudu, uuendustele avatust  kui ka rahva füüsilist ja vaimset tervist. Praegune pandeemiajärgne periood on pannud inimesi oma aega ja väärtusi ümber hindama, mistõttu otsitakse uudseid kogemusi. Need, kes on jäänud vanade lahenduste juurde, võivad kiirelt ajale jalgu jääda.

Kuigi 88% eestlastest teadvustab aktiivse liikumise vajadust ning selle positiivset mõju tervisele, on piisavalt aktiivsed vaid kolmandik eestlastest. Kuna teadlikkus on võrdlemisi kõrge, siis tõenäoliselt kasvab Euroopa spordipealinna programmi toel füüsiliselt aktiivsete inimeste sihtgrupp veelgi. Seda toetab ka fakt, et Eesti liikumisürituste osavõtjate arvus on igaaastaselt toimunud u 15-20% kasv.

Mulle meeldib mõelda, et sport on sarnaselt muusikale kõigile arusaadav universaalne kanal – see jätab kõrvale keelelised ja kultuurilised barjäärid. Seetõttu on liikumine ja sport suurepärane viis kaasata kogukondi ja rääkida brändilugu teise nurga alt. VAASiga oleme näiteks Rimi Eesti linnajooksude kommunikatsioonis proovinud leida viise, kuidas läbi kohalike saadikute kohalikke inimesi paremini kaasata. Selle asemel, et sõnumit kõigini viia, on lihtsam üles leida entusiastlikud kohalikud eestvedajad ning lasta neil enda kommuuni suunata.

Samuti on liikumine ja sport väga hea suund offline–online turunduse ühendamiseks. Möödunud aastast jääb kindlasti meelde näiteks Rimi kullerjooksja aktsioon, mille puhul kasutasime võimalust ühendada päriseluline tegevus ja digitaalsed kanalid. Kasutage olemasolevaid tehnoloogilisi abivahendeid ning kombineerige neid uudsel viisil, sest Z-põlvkonnale meeldib mängulisus ja ägedus.

Üleskutse turundajatele

Kuigi paljud annavad aastavahetusel uusi lubadusi, kutsun ma inimesi väikeseid ja igapäevaseid eesmärke aastaringselt seadma. Loodan, et spordipealinna aasta toob kõigile midagi uut ja inspireerivat – tegevuse, mis innustab rohkem liikuma ja toetama oma tervist.

Näiteks käesolevast aastast on igal Eesti tööandjal võimalik pakkuda töötajale korraga 400 euro eest aastas maksuvabalt spordi- ja tervisekulude katteks, mida võib kasutada spordisaalide kasutamiseks, liikumisüritustel osalemiseks, tervisekindlustusteks ja paljuks muuks. Tervisetoetuse jagamiseks on tuhanded ettevõtted kasutanud juba aastaid kohalikku Stebby keskkonda, kust terviseteenuste seast sobiv leida ning lihtsustada kordades raamatupidamise tööd.

Kui kellelgi tekkis mõni mõte, kuidas Euroopa spordipealinn Tallinnaga koostööd teha, siis tegevtiim ootab kõigi loovaid mõtteid ja kirju.

Autor: Tomi-Andre Piirmets, VAAS

Kõik uudised