Selles loos jutustame meditsiinivaldkonna turunduse kõrval ka südame-veresoonkonna haigustest, sõltuvusainete testimisest ja elupäästvast tervisekontrolli kinkekaardist. Sõna saab TULI värske liikme SYNLABi erakliendi suuna turundusjuht Theresa Juhansoo.

Alustan vestlust äpardusega. Ütlen “sünlääb”, mitte “sünlaab”. “Deutsch,” hõikab Theresa vastu, viidates ettevõtte päritolule. “Pean seda tihti parandama ja võin öelda, et see on jube tüütu”, naerab ta. “Oleme Saksa juurtega ettevõte!” 

Tõsi, SYNLAB Eesti kuulub rahvusvahelisse SYNLAB gruppi, mille peakontor asub Münchenis ning mis 2022. aastal teenis 3,25 miljardit eurot tulu. Eestis tegutsetakse selle brändi alt 2015. aastast, varem kanti nimesid nagu Quattromed ja HTI laboriteenused. 

Eesti SYNLABi tegevus mahub üldjoontes kolme erinevasse valdkonda. Juba 28 aastat ollakse diagnostikapartner pere- ja eriarstidele ning B2B moodustab ärist lausa 90%. Ehk kui sa annad oma perearstile mõne proovi, siis suhteliselt suure tõenäosusega analüüsitakse seda just SYNLABi laboris. 

Ühel päeval palju aastaid tagasi saabus SYNLABi mees, kes teatas, et tahab ennast suguhaiguste suhtes testida otse laboris. Ettevõte tuli soovile vastu ja pretsedent oligi loodud. 2015. aastal alustas ettevõttes erakliendi suund, mis on brändi eestlaste seas tuntuks teinud. 

Viimastel aastatel on eraisikute kõrvale tõusnud jõuliselt ka ettevõtted, kes soovivad panustada oma töötajate tervisesse ning pakuvad töötajatele motivatsioonipaketi osana tervisekontrolli. 

Kuidas praegu eestlaste tervis on? Hiljuti sai lugeda, et juuakse väga palju alkoholi ning see tekitab rohkelt erinevaid hädasid. Kuidas see teie majast vaadatuna tundub? 

Jälgime väga palju statistikat. Laias laastus käivad umbes 70% eestlaste analüüsidest läbi meie maja. Kui rääkida üldistest probleemidest, siis südame-veresoonkonnahaigused ja ülekaal on jätkuvalt suurim mureallikas. Kõik teavad seda, kuid muudatust ei toimu. 

Aga ma räägiks hoopis, mis on paremaks läinud. D-vitamiini puudus võib olla paljude terviseprobleemide võimalik põhjustaja: olgu selleks väsimus, unepuudus, vaimse tervise teemad, nõrk immuunsus jne. Aastal 2017 oli SYNLABis teostatud analüüside põhjal 78% eestlastel liiga vähe D-vitamiini. Praegu on see number 63% ehk olukord on oluliselt paremaks läinud. 

Oleme seda teadlikkust aastatepikkuse tööga kasvatanud, ka apteegid ja arstid räägivad sellel teemal. See on minu arvates hea näide sellest, kuidas asjad muutuda võivad. Nüüd teab iga Eesti inimene, et normis D-vitamiini tase on oluline. 

Sa hakkasid kohe rääkima, mis on paremaks läinud. See on selline valdkond, kus oleks hästi lihtne keskenduda kõigele halvale, aga peab leidma häid asju ja külgi. 

Absoluutselt. Nimetaksin tervisevaldkonna turundamist tervikuna köielkõndimiseks. On väga tugev eetiline piir, mida ja kuidas öelda ning mida mitte. Peab teadlikult tajuma, mis punktist hakkad inimest hirmutama ning negatiivselt mõjuma. Me kindlasti ei soovi seda teha.

Meie eesmärgiks on rääkida inimesele meditsiinilistel teemadel nii lihtsalt kui vähegi võimalik, kaotamata meditsiinilist usaldusväärsust. Mida ta hemogrammist tegelikult teada saab, mis asi on ferritiin ning miks see tervise seisukohast oluline on? Tegelikult on paljud meditsiinitekstid väga keerulised. Inimesed on hädas, nad ei saa neist aru. 

Oleme sel teemal pidanud oma laboriarstidega sadu arutelusid ning julgen öelda, et tulemuslikult. Oma tervisetulemuste mõistmine ning jälgimine oma terviseteekonnal on inimesele oluline oskus ning seda tuleb arendada.

Samas peame terviseprobleemidest ju ikkagi rääkima ja teeme seda faktide ja statistika keeles. Oleme võtnud seisukoha, et oma turundussõnumites me ei hirmuta, sildista ega naeruväärista kedagi. See oleks väga halb foon. Meie juurde on oodatud kõik.

Vastutus oma tervise ja selle kontrollimise eest on inimese enda käes. Me kõik juhime ise oma tervist. See on minu tervis, võtan ennast kätte ja kontrollin seda regulaarselt, kas siis oma arsti juures või SYNLABis või ükskõik millises teises meditsiiniasutuses. Oma kampaaniates ja sotsiaalmeediapostitustes oleme alati elujaatavad.

Meie jaoks SYNLABis on hetkel aktuaalne teema personaalturundus. Oleme palju arutanud, kas inimene soovib oma tervisetulemustest tulenevalt saada meie poolt soovitusi ja meeldetuletusi. Tervis on ju niivõrd tundlik ja personaalne teema, diskuteerisime pikalt ja tegime ka uuringu. Võin öelda, et enamik kliente soovib konkreetseid soovitusi ning seda näitab praegu ka meie statistika.

Enam vist ei pea inimesi väevõimuga arsti juurde tassima?

Tõepoolest, see on väga palju paranenud, kuid pikk tee on veel minna. Oleme aastaid teinud novembris meeste tervise kampaaniat ja tead, mehed on nii tubliks muutunud! Nad käivad kontrollis ettevõtte kaudu, tiimides, sõbraga või üksinda. Väga tublid! 

Kuid… Meeste tervisetulemuste statistika on aastate lõikes suures pildis sarnane. Ikka südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorid, kõrged kolesteroolid, paigast ära maksanäitajad ja madal D-vitamiin. Nad on tublid, tervist kontrollivad, aga tekib küsimus, miks nad midagi ette ei võta. Enamik kõrvalekaldeid on seotud valitud elustiiliga, kuid tahtejõudu midagi ette võtta pole, sest midagi katastroofilist ju pole ja kusagilt otseselt ei valuta ka. Tervisega on aga nii, et probleemid kuhjuvad aastatega.

Järgmine samm ongi see, et tahaks meestele anda mingisuguse järgmise abivahendi, kuidas nad end päriselt kokku võtaks ja tervisenäitajate parandamise suunas ka midagi reaalselt teeksid. Äkki võiks teha õhtuse jalutustiiru, jätta paar pudelit õlut joomata ja kananaha söömata. 

Tunnete vastutust, et suunata inimesi järgmist sammu tegema. On see üldse SYNLABi ülesanne? 

See töö on hästi suures osas missioonitöö. Mulle meeldib, et saan päriselt inimeste elus midagi muuta. On mitmeid juhtumeid, kus inimene tuleb kinkekaardiga meie juurde ning tal avastatakse rutiinses kontrollis midagi väga tõsist. Kui ta meid pärast tänama tuleb, on väga südantsoojendav tunne.

Saan iga kord aru, et olen nii õiges kohas, sest suutsime päriselt kellegi elu mõjutada. See on põhjus, miks kunagi ilumaailmast meditsiini tööle tulin.

Oleme meditsiinidiagnostika ettevõte, kuid meie visiooniks on olla Eesti inimese partner tema terviseteekonnal. Muidugi tunnetame kaudselt vastutust. Näeme inimesi, kes väga tublilt meie juures käivad, kuid tahaksime, et nad ka midagi ette võtaks. Harjumuste muutmine ongi raske. Iseenda muutmine on kõige suurem muutmine. 

See, et käiakse ja teadvustatakse probleemi, on hea. Aga eks enamike näitajatega on nii, et nad ei avalda praegu tervisele mingisugust otsest mõju. Probleemid ilmnevad võib-olla 10 aasta pärast, juba kuhjununa.

Ütlen ausalt, naised on kindlasti tublimad. Meie keskmine eraklient on 43-aastane naine, kes juhib kogu pere tervisealaseid otsuseid. Neid mehi on väga palju, kes ütlevad: “tulin, sest naine käskis!”

Miks mehed sellised on? Ikka see patriarhaalsus, et mees ei tohi nõrk olla? 

Viisime novembris Norstatiga läbi põhjaliku uuringu, kus võtsime vaatluse alla, kuidas inimesed hindavad mehelikkust ühiskonnas ja millised on mehelikkust mõjutavad faktorid naiste ja meeste seas.

Tuli välja, et tervis on Eesti meeste jaoks vähem oluline kui pere eest hoolitsemine. Naiste jaoks oli mehe tervis märksa olulisem. See oli põnev uuring, mis näitas, et mehelikkuse olulisus ühiskonnas on vähenenud. Naised on oma rolli tugevdanud ja selline macho mehelikkus väheneb.

Mehed kardavad terviseprobleemina enim stressi ja insulti, südame-veresoonkonnahaiguste peale eriti ei mõelda, mis on ometi kõige suurem riskifaktor Eestis ja kogu maailmas.

Muuseas, mõned aastad tagasi saime aru, et mehed soovivad SYNLABi tulles spetsiaalselt meestele loodud teenust. Lõimegi eraldi paketi “Mehe tervisekontroll” ja see lendab! Huvitaval kombel on naistega samamoodi (muigab – toim.). Kui tulime välja naistele suunatud pakettidega, oli näha, et see kõnetab. Eks see teeb inimestele teenuse valimise lihtsamaks.  

Kas sakslased hoiavad teie turundusel silma peal? Kirjutavad ette, mida tohite öelda ja mida mitte? 

Ei kirjutata eriti ette, tervishoiuteenused on riigiti üldse väga erinevad. Eesti on erakliendi teenuse osas SYNLAB Grupi üks pioneeridest. Saame uhkusega näidata, mida teeme. Innovatsiooni on palju. Paljud riigid võtavad meilt šnitti. Eesti on see, kes rokib! Tõsiselt. 

Tegelikult on meie ettevõte ja turundustiim Eestis väga õhukeseks lihvitud. Turunduses oleme sisuliselt kahekesi, mina vastutan rohkem erakliendi turunduse eest ja B2B osas hoiab ohje oma käes turundusspetsialist Annika Jürimäe. Oleme maksimaalselt efektiivsed ning meil on väga head koostööpartnerid, kes on oma valdkonna tipud. See kvaliteet, mida Eestis hetkel saame, on superhea. 

Meie teenus ei ole lihtne, kasvõi SYNLABi keele mõistmine ja tunnetamine võtab väga kaua aega. Oma sotsiaalmeedia postitustes jälgime pingsalt, et me ei muutuks ninnu-nännu emotikonide sasipuntraks ega minetaks meditsiinilist usaldusväärsust. Meie partnerid on sellega väga hästi hakkama saanud. Oleme Optimist Creative’i, Optimist Public’u ja Dentsuga aastatepikkused partnerid ning väga rahul. Kui partner fännab su teenust, on ikka luksus.

Lansseerisime sel suvel erakliendile sõltuvusainete paketi. See pole positiivne teema, millega pildis olla. Elujaatamisest on ikka asi kaugel. Pikalt nuputasime, kuidas sellega alustada. Kas rääkida koledatest numbritest, üledoosidest, kanepit suitsetavatest noortest või sellest, et meie juurde SYNLABi saad tulla ükskõik mis murega? Meie testime ega anna hinnanguid. Valisime hinnangutevaba tee. Hea oli tõdeda, et kreatiivagentuur tabas selle nii sujuvalt, nad tunnetavad meie väärtuseid ettevõttena hästi. 

Kas sõltuvusainete testist on midagi huvitavat välja tulnud? Umbes, et käib palju rohkem inimesi kui arvasite? 

Teadsime algusest peale, et sellega väljatulemine on pigem strateegiline julge käik, ärihuvi oli pigem marginaalne. Olime paar kuud varem sama teenuse juba B2B kliendile lansseerinud. Ega inimene, kes on kanepit tarvitanud, ei tule end ju ise testima. Aga lapsevanemad ikka toovad oma lapsi, tuuakse elukaaslaseid. Ei tarvitata ju ainult kanepit või kokaiini, vaid ka ravimeid.

Oleme väga uhked, et selle teenusega turule tulime, see oli suur väljakutse tervele meie tiimile, sealhulgas laborile, arstidele jt. Sellest probleemist avalikult rääkimine lisab meile ka sotsiaalset vastutust. Kuid arvan, et see, kus hetkel oleme, on alles algus. 

Kui oleme alles alguses, siis kuhu valdkond areneb?

Teadustöid tehakse paljudes suundades. Geneetika on ikkagi plahvatuslik teema, mis on tulnud, et tervishoidu muuta. Novembris tulime koostöös Antegenes’i ja dr Peeter Padrikuga välja vähi geeniriskide uuringutega. See oli ääretult põnev teekond! Uuringuga on võimalik polügeense riskiskoori abil määrata kindlaks personaalne vähirisk enim levinud vähivormide – rinna-, jämesoole-, eesnäärmevähi ja melanoomi – osas.

Teine suur uus teema on farmakogeneetika, mida praegu pakume oma äriklientidele, kuid õige pea ka eraklientidele. On teada, et ravimid ei sobi kõigile inimestele ühtmoodi, vaid nad metaboliseeruvad organismis väga erinevalt. Uuringu tulemuste põhjal saab arst määrata sobivad ravimid õiges annuses. See suurendab ravi õnnestumise tõenäosust ja vähendab ohtlike kõrvaltoimete või ebatõhusa ravi riski, mis on kokkuhoiukoht rahahädas vaevlevale meditsiinisüsteemile tervikuna.

90% teie klientidest on B2B kliendid. Kui palju te B2B turundust teete? 

B2B turundus, mida Annika veab, on meil äärmiselt mitmekesine. Era- ja ärikliendi turundusväljundid on küll erinevad, kuid sellegipoolest täiendavad teineteist. B2B turunduse põhiliseks fookuseks on arstkonna poolt kõrgelt hinnatud koolitused nii uutest kui ka igapäevaselt kasutatavatest laborianalüüsidest. 

Oktoobris toimus meil seitsmes SYNLABi teaduskonverents, mis seekord oli pühendatud innovatsioonile labori- ja tervishoiumaastikul, personaalmeditsiinile ning Eesti meeste tervisetrendidele. Osalejaid oli ligi 300. Saime väga palju positiivset tagasisidet, sest arstidele pole nendest teemadest palju räägitud. Dr Google ja AI ei ole enam saatanast. See rong on jaamast läinud. Peame adapteeruma. 

Mis näo arstid tegid, kui öeldi, et dr Google on nüüd okei? 

Härra Linnar Viik rääkis väga inspireerivalt AI-st meditsiinis. Istusin kõige tagumises reas ning minu ees olid kaks vanemat prouat, kaks arsti. Jälgisin suht häiritult, et näed, istuvad telefonis ja ei kuulagi Linnarit! Aga kui lähemalt piilusin, nägin, et mõlemal oli lahti ChatGPT ja nad juba testisid seda! Seda oli äge näha. Sain aru, et seda oligi vaja. 

Kuidas ChatGPT arste aitab? 

See on huvitav teema. Ma ei arva, et arst hakkab kellelegi ChatGPT-ga diagnoosi panema, aga kindlasti see lihtsustab rutiintegevusi, mida arstid ja õed teevad ning mis on ajamahukad. Näen selles väga suurt potentsiaali. Teistes riikides on tehtud katsetusi, kuidas patsientidega suhtlemist tervikuna AI abil lihtsamaks teha, aga meile pole see veel jõudnud. 

Miks TULI-ga liitusite? 

Noh, eks põhjusi ole ju mitmeid. Eks kõik vastavad sellele küsimusele sarnaselt, et tahavad olla toredas turundajate võrgustikus ning saada hästi palju kontakte ja ideid. Minu üks soove on esindada TULI-s meditsiinivaldkonda ja tuua tervishoiuteenus pildile. Meil on endal palju põnevat, mida jagada, kuid soovime eelkõige õppida teiste kogemustest.

SYNLAB oli Eesti väärtuslikemate ettevõtete topis 25. kohal, olime seal topis ainuke meditsiiniettevõte. Oleme väga uhked. Meditsiin ja terviseteenused saavad järgnevatel aastatel järjest olulisemaks. Riigi rahalised võimalused on piiratud ning arstide arv väheneb, inimene peab võtma vastutuse oma tervise eest enda kätte.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised