Välimeedia algas koopamaalingutest. Nii ütleb TULI värske liikme Linna Ekraanid tegevjuht Mihkel Luks. Mida tema ja digitaalse välimeediaga tegeleva ettevõtte müügijuht Kristjan Saar veel räägivad? Hakka aga lugema

Kuidas teile tundub – kas välimeedia jääb digimeedia tõusu valguses kuidagi tahaplaanile?

Mihkel: Ei jää. Välimeedia on brändituntuse kasvatamiseks väga hea kanal, online on rohkem mõeldud performance turunduseks, et kohe klikke ja müüke saada. Tõsi, kui majanduses on jahenemine, tõmmatakse brändireklaami tavaliselt vähemaks. Kui oli koroona ja liikluspiirangud, kuivas välimeedia arusaadavatel põhjustel kokku. Kui vaatame eelmist aastat, algas see väga edukalt, aga sügisel kadus turg majandusraskuste ja elektrihinna tõusu tõttu ära.

Välimeedia sai alguse põhimõtteliselt siis, kui tehti esimesed koopamaalinguid. Inimesed on tänavatel ja jäävad tänavatele. Välimeedia on selleks, et jääda. Kui me just ei satu saja aasta pärast virtuaalmaailma, mis naelutab meid, prillid peas, koduseinte vahele.

Erinevad rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui teed online kampaaniale lisaks massimeediat – televisiooni või välimeediat –, siis tulemused kasvavad veebis umbes 20- 30%. Klient teeb bännerile kliki märksa kergemalt, kui loovlahendus on kuskilt mujalt alateadvusesse salvestunud. 

Välimeedia kasuks räägib seegi, et me ei sega muu sisu tarbimist. Ei ole nii, et loen uudiseid või vaatan õhtust mängufilmi ja reklaam ründab sinna vahele. Oleme üks osa tänavapildist ja me ei sega klienti. Ärritame kõige vähem.

Muuseas, lugesin TULI lehelt hiljuti ka Kantari uuringut, milles toodi välja, et tarbijate jaoks on digitaalne välimeedia üks meeldivamaid reklaamikanaleid. 

Kristjan: Mõned aastad tagasi oli välimeedia Kantari meediainvesteeringute uuringu edetabelis viiendal kohal. Nüüd on välimeedia kolmas ning raadio ja print on tahapoole kukkunud. Neis edetabelites ei muutu kohad väga tihti, see on märkimisväärne saavutus. Enda kogemusest saame öelda, et käibed kogu aeg suurenevad. 

Mihkel: Ameerika Ühendriikides viidi 2021. aastal läbi suur uuring – tõsi, selle viis läbi sealne välimeedia liit, nii et see võis olla veidi kallutatud –, kus uuriti, kuidas erinevad meediatüübid inimesi online’s aktiveerivad. Ehk milliste reklaamide tulemusel lähevad inimesed Googlesse infot otsima, klikivad reklaamidele, kirjutavad meili või sooritavad ostu.

Offline kanalitest olid TV ja välimeedia suhteliselt sama tulemuslikud. Kui aga arvestati ka meediainvesteeringute suurusi, siis iga välimeediasse investeeritud dollar tõi viis korda efektiivsema tulemuse. 

Elame andmepõhises turundusmaailmas. Online meedia kasuks räägib täpsem mõõdetavus. 

Kristjan: Meil on koostöö Teliaga, kelle platvorm Crowd Insights aitab välimeedial reaalajas reklaamikandjatest mööduvaid kontakte mõõta. Proovime selliseid lahendusi, sest tahame olla teistest ees. 

Mihkel: Mõõdetavus on kindlasti võtmesõna. Kui andmed pole reaalajas ja mõõdistusi tehakse vaid kord aastas, on meediaagentuuril kliendile väga raske öelda, et näe, tänu sellele, et välimeedias oli rohkem kontakte, tõusis sinu müük. 

Olen Delfi taustaga, tean hästi, mis on mõõdetavus. Otsisime sellele probleemile lahendust ning mobiilsideoperaatori andmed on hea lahendus. Soomes kasutab Teliat ka nt JCDecaux, Eestis teevad seda kohalikud omavalitsused ja Maanteeamet. 

Kristjan: Vanasti pidi andmeid ootama poolteist aastat, nüüd saab kahe päevaga. Kõlab naljakalt, aga nii on. Ilma naljata. 

Mihkel: Just eelmine nädal oli klient kahe vahel, kas on mõtet suvel välimeediat teha. Tema tees oli, et kõik puhkavad ja inimesi on vähem. Võtsime Telia eelmise aasta mustri ette ja nägime, et liiklus langes 12,5%. Kukkumine on, aga mitte meeletu. 

Kristjan: Meeles tuleb pidada, et me pole ainult Tallinnas. Teistes linnades võib suvel rohkem rahvast olla kui muidu.

Mihkel: Soovime olla selles valdkonnas kõige innovatiivsemad. Enne Teliat kasutasime üht idufirmat. Meie ekraanidel olid kaamerad küljes ja AI loetles, palju autosid ja busse mööda sõitis. 

Kui suur klassikalise ja digitaalse välimeedia vastasseis on? Miks staatiline välimeedia populaarsem on? 

Mihkel: Ameerika Ühendriikides on digitaalse välimeedia osakaal kogu välimeediast 60%. Soomes ja Rootsis on umbes sama. Eestis oli see 2021. aastal Kantar Emori väitel vaid 30%. Kasvuruumi võiks olla.

Kui küsida, kas on mõttekas tänavapilti ekraane juurde panna, siis see on küsitav. Täna on Eestis 1,3 miljoni elaniku kohta umbes 120 välist digiekraani. Seda on päris palju. Ekraanide arvust mõneks ajaks piisab. Pigem peame leidma viise, kuidas turundajaid aina enam digitaalse välimeedia usku pöörata.

Turuliidritel on nii staatilised kui ka digitaalsed pinnad. Staatiliste pindade kulubaas on operaatori jaoks madalam – ainuüksi reklaamimaks on Tallinnas staatilisele pinnale kaks korda madalam. 

See võib olla põhjuseks, miks mõnel heal konkurendil ei ole ole nii suurt motivatsiooni digitaalsete kandjate võrgustiku laiendamiseks. Meie aga ainult digitaalsele keskendumegi ja usume, et läbimurre on ukse taga.

Kristjan: Koroona ajal tuli mängu meie agiilsus, saime reklaamid kiirelt maha võtta või neid vahetada, kui vaja. Mingid valdkonnad hakkasid meid rohkem kasutama ning said aru, et meie pindadel saab rohkem mängida. 

Mihkel: Eks siin ole omad müüdid ja tahame neid murda. Kuna digipinnal vahelduvad mitmed klipid, jääb mulje, et reklaam ei tööta, kuna sel hetkel, kui tarbija mööda sõidab, võib olla peal mõni teine reklaam. 

Reaalsus on see, et kui teed nädalase kampaania, siis inimesed ikka näevad su reklaami. Kui ta ei näe täna, näeb ta homme. Näitamiste sagedust saab muuta ka. Kui rahakott on seljas ja tahad teha, siis anna kuuma! Aga meil on ka oma soovituslikud sagedused ja nende puhul on teada, et klient saab piisavalt näitamisi. 

Välismaa neurouuringutest on selgunud, et digitaalne välimeedia on 2,5 korda rohkem märgatavam kui staatiline, sest staatiline on muutunud tapeediks. Meie kerged animatsioonid ja kirkad ekraanid tõmbavad tähelepanu. 

Kristjan: Meil pole valgustusprobleeme nagu plakatitel. 

Mihkel: Sellest on vähe räägitud. Eestis on üle poole aastast pime ja on palju sademeid. Plakatid on küll valgustatud, aga kui on vihmasadu, siis sa seda eriti ei näe. LED-ekraaniga pole kunagi seda probleemi. 

Teine asi on see, et turundajatel on hirm, et erksa valguse käes ei loe ekraanilt midagi välja. Sama tüüpi LED ekraane kasutatakse ka näiteks Dubais. Kui seal on reklaam päikesega nähtav, siis Eestis ei peaks küsimustki tekitama. 

Tõsi, vanemat tüüpi ekraanide maksimaalne eredusvõime polnud piisav. Praegu on meil uued võimsad ekraanid, mis kõik on varustatud valgussensoritega ehk nad sätivad ekraani valgust vastavalt sellele, kui valge väljas on.

Meile on väga oluline rääkida neist teemadest, mis teevad digiekraanid võrreldes tavalise plakatikandjaga seksikamaks. Tihti turundajad unustavad, et plakati trükkimisega kaasnevad parajalt suured kulud. Kui teed plakatil vea, on hiljem raske ja kulukas neid välja vahetada. Meiega on asi lihtne – parandatud reklaam on hiirekliki kaugusel. 

Oluline on ka keskkonnajälg. Plakatite trükkimise, transportimise ja utiliseerimisega jäetakse maha päris suur keskkonnajälg. 

Oma valdkonnas – ja kui vaadata neid, kelle käive on vähemalt miljon aastas – oleme täna kõige suurema kasvuga ettevõte. 2021. aastal kasvas käive 60%, mullu 30%, sel aastal tuleb umbes sama palju otsa. Start-up’ilik kasv, kuigi teisest küljest oleme väga väike ettevõte, meil on kaks juhatuse liiget ehk meie ning neli ja pool müügiinimest. Kõik, mis puudutab ülespanekut, hooldust, disainilahendusi jne ostame sisse.  

Millised digitaalse välireklaami trendid on? Mida tulevik toob? 

Mihkel: Aasias ja Ameerikas Ühendriikides, kus piirangud on leebemad ja valgusreostus ning kiiremad animatsioonid pole nii suureks probleemiks, on levinud 3D. Kusjuures, selleks, et teha 3D reklaami, ei ole vaja eriskummalisi ekraane. Saab teha täiesti tavalise ekraani peale, kuid siis on vaja teada, kui kaugelt ja mis nurga alt enamik inimesi ekraani näevad. 

See on üsna ajamahukas ja igale ekraanile tuleb eraldi kujundus teha. See, et kujunduste loomine on kulukas, ongi üks põhjustest, miks Eestis seda seni vähe kasutatud on.

Kristjan: Lihtsamad trendid on näiteks erineva sisu näitamine vastavalt ilmale. See pole midagi uut, aga pole massidesse läinud. 

Kui palju Ekspress Gruppi kuulumine teid aitab?

Mihkel: Kõige rohkem on Ekspress Grupp abiks rahaliselt. Kiireks arenguks on vaja suuri investeeringuid. Eraldiseisva ettevõttena me poleks ilmselt nii palju arenenud. Digitaalne välimeedia on meie turul alles lapsekingades, mistõttu on mitmed operaatorid seda seni pidanud kahjumiga tegema. Meie selle aasta plaan on jõuda kasumisse. 

Kristjan: Hetkel on nina enamvähem vee peal (muigab – toim.).

Miks liitusite TULI-ga?

Mihkel: Tahaks nende teemade tutvustamisega rohkem pildis olla. Käia seminaridel, network’ida, olla klientidele olemas. TULI veebileht on väga atraktiivne kanal, kus oma infot levitada.

Kristjan: Tahame olla valdkonna eestkõnelejad.

Autor: Siim Kera, TULI

Linna Ekraanid on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 117 liiget.

Kõik uudised