Noorematest ning vanematest, hirmust ja jätkusuutlikkusest räägib Impact Day peakorraldaja Merili Ginter. Mälu värskendamiseks – Impact Day võitis tänavusel Kuldmunal esimest korda välja jagatud jätkusuutlikkuse auhinna Maamuna.

Kutsud enda LinkedIni lehel Impact Day’d kõige seksikamaks jätkusuutlikkuse festivaliks. Kuidas teha jätkusuutlikkust seksikaks? 

(Naerab – toim.). Oluline on, kuidas sõnu valida. Kui öelda, et jätkusuutlikkus on seksikas, siis see teeb juba seksikamaks. Hästi palju räägitakse kohustustest, regulatsioonidest ja nõuetest. Aga saab rääkida ka vaatevinklist, et see on suur äri ja võimalus headeks investeeringuteks. Paljud Lääne-Euroopa ja Põhjamaade ettevõtjad jälgivad, et pakkujad oleks jätkusuutlikke tarneahelatega. 

Õnneks on näha, et hakatakse rohkem nalja tootma. Apple tegi eelmise aasta lõpus väga ägeda video, kus tegelaseks oli Mother Nature. 

Kes julgeb, teeb nalja ning see teeb valdkonna põnevamaks. Seni on sellest räägitud kui väga tõsisest asjast ja see ongi väga tõsine, aga inimesed ei jõua lõppude lõpuks enam kuulata. Peab teistmoodi rääkima. 

Teie tänavust esinejate nimekirja lapates jäid silma nimed nagu Jaan Aru, Aleksei Turovski ja Epp Kärsin. Kuldne trio, kes esmapilgul väga kokku ei käi. Kuidas teie rääkida üritate?

Proovime olla võimalikult mitmekesised. Selles vallas on palju polariseeritust. Tahame tuua erinevad vaated ühte kohta kokku ja erinevaid külgi avada. Me ei taha, et see oleks selline konverents, kus ainult kuulad ja istud ning kõik on väga kuiv. Tahame, et see oleks festival. Vahepeal on liikumispausid ja muud elemendid, mis äratavad üles. 

Kui varem räägiti palju greenwashingust, siis nüüd on kõrvale kerkinud greenhushing, mis tähendab, et tehakse asju, aga neist ei juleta rääkida. Kas sa tajud Impact Day korraldajana muutust, kuidas inimesed teemasse suhtuvad? 

Rohepesu on paljud ettevõtted ära hirmutanud. Paljud on eravestlustes öelnud, et nad teevad palju, aga ei räägi midagi, sest kardavad, et teevad valesti ja saavad rohepesu märgi külge. Kohati on muidugi kriitika õige ja vahepeal ongi tegu rohepesuga. 

Kõik see tekitab muret, et jätkusuutlikkus ei saa enam nii palju tähelepanu. Korra oli teema populaarne, aga nüüd on pildis regulatsioonid ja muud polegi. Reaalsus on aga teine, arenguid on hästi palju. Vahepeal tullakse rääkima, et tegime midagi aasta aega tagasi ja nüüd saime aru, et see oli täiesti vale.  

Aga päris suured ettevõtted üritavad jätkusuutlikkuse teha üheks osaks ettevõttest. Et see oleks tegutsemisviis, väärtus ja baas, mida ei unustata ära. Nii nagu ei unustata klienti ära, ei unustata ka jätkusuutlikkust. Ettevõtted väga proovivad sinna jõuda.

On näha, et nooremat generatsiooni see väga huvitab. Nemad peavad oluliseks ja tahavad töötada paikades, kus jätkusuutlikkus on oluline.  

Sina oled 25-aastane. Üldine taju on, et noored on väga uuendusmeelsed. Meenub hiljutine uuring, kust selgus, et kaheksanda klassi tüdrukud on Eestis väga progressiivsed, poisid mitte. Tõsi, luubi all oli soorollid, mitte jätkusuutlikkus, aga midagi see näitab. Ühesõnaga, kas noored on päriselt nii progressiivsed, nagu me arvame? 

Kõik ei ole, aga noori huvitab väga jätkusuutlikkus. Koolides näidatakse kliimamuutuste projektsioone ja lood on väga kehvad. Noor, kes saab hariduse, mõistab, et see on oluline. Osadel noortel on tülpimus ja tunne, et mis vahet sel on – kõik saab niikuinii otsa. Kliimaärevus on suur. 

Kuidagi tuleb mõista, et meil on praegu ainult projektsioonid. Seda kõike pole veel juhtunud. Olukorda saab parandada. Jätkusuutlikkus pole ainus tähtis asi, võrdsus ja vaimne tervis on samuti. Mida rohkem suudame koolis neil teemadel harida, seda parem. 

Mis on see rühm, kellel on kliimamuutustest kõige raskem aru saada? 

Oleme omakeskis ja ettevõtetega rääkinud, et kõige raskem on ettevõtete vanemate juhtidega. Neile tuleb kohale viia, et ainult raha ei ole oluline. See on kõige suurem väljakutse, sest nende käes on praegu palju võimu ja mõju. Kõige keerulisem on neid mõistma panna. Ma ei tea, kas suudame selle lahti muukida. 

Mida saaksime Eesti turunduses jätkusuutlikkuse osas paremini teha? 

Eks peame paremini kommunikeerima. Mida rohkem lugusid räägime, seda rohkem saab tavainimene aru, mida see kõik tähendab. Tihti näeme enda ees prügi, aga ma ei näe asju, mis on suurema mõjuga ning ei ole füüsiliselt nii arusaadavad.

Ikka mainitakse, et jätkusuutlikkusega on raske meediasse pääseda. Kas tunnete samuti seda?

Mingil määral kindlasti. Me tahame, et see oleks seksikas, aga tunneme, et veel ei ole nii atraktiivne, kui võiks (naerab – toim.). Inimesi huvitab intriig. Edulood ei levi nii hästi. 

Kas Impact Day suudab midagi muuta? 

Ma usun väga, et suudab. Oleme Impact Day näitel näinud, et teemast hakatakse rohkem rääkima ja mida rohkem räägime ning kokku tuleme, seda suurem mõju on. 

Saan aru, et ma ei saa ise suuri asju muuta, aga kaudselt saan olukorda paremaks muuta. 

Mis tänavu festivali fookuses on? 

Sel aastal on meie põhiteema less is more. Eelmine aasta oli meil esimest korda rahvusvaheline konverents, seekord toome esinejaid 15 riigist. 

Kui mõelda, mis turundajatele huvi võib pakkuda, siis hollandlane Jos de Blok räägib näiteks juhtimisest: ta usub, et tööl pole vaja mingisugust hierarhiat. 

Inglane Jeremy Schwartz räägib, kuidas jätkusuutlikkus saab olla kasumlik. Ta on olnud näiteks Coca-Cola Euroopa turundusjuht ning L’Oreali Suurbritannia turundusjuht. Ajuteadlane Jaan Aru keskendub sellele, kas AI tapab meie loovuse. 

Miks TULI-ga liitusite?

Oleme jälginud, kuidas toimetate. Teile on jätkusuutlikkus oluline ja meile on oluline, et organisatsioon, millega liitume, oleks jätkusuutlik. Tahame paremini aru saada, kui oluline jätkusuutlikkus turundajatele on.

Kuidas praegu tundub? 

Tundub, et tihtipeale juhtub nii, et jätkusuutlikkus langeb turundaja töölauale. Ma ei tea, kas see ilmtingimata peaks nii olema. Ideaalis võiks eraldi inimene olla. Aga kuna ei ole, siis on väga oluline mõista, kuidas teemast päriselt rääkida. Oluline on mõista, kuidas kommunikeerida nii, et see ei oleks rohepesu, vaid autentne. 

Tänavune Impact Day toimub 10.-12 oktoobril Tallinnas. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised