Pärast tervisekriisi liigub maailm järjest rohkem inimlike brändide poole. Emotsioonid, hoolivus, vahetu suhtlus ja sünergia – see on see, mida inimesed vajavad, et end kolleegi ja kliendina hästi tunda. Vähemalt nii arvab Neeme Kari, TULI värske liikme, üritusagentuuri HYPE kaasasutaja ja tegevjuht.

Aasta oli 2002, kui Neeme Kari esmakordselt üritusturunduse mekki maitsta sai. Scandic Hotelsi turundusjuhina tegi ta koostööd valdkonna kohaliku pioneeri Royal Service’ga (praeguseks Royal Experience – toim.) ning talle hakkas see maailm jubedalt meeldima, sest rutiin ei kimbutanud ning pidevalt tuli uusi ideid genereerida ja erinevaid olukordi lahendada. 

“Kui Scandicu bränd oli Eestis nelja hotelli juurutatud, hakkas mul igav ja soovisin uut väljakutset,” räägib ta. “Mulle öeldi Scandicus, et mis sul siin viga, sul on oma kontor, hea palk ja jõukohased tööülesanded – naudi (muigab – toim.). Jõudsin järeldusele, et minu võimetele vastavalt saaks kõige rohkem positiivset mõju ja väärtust luua just üritusturunduse valdkonnas. Nii ma helistasingi Royal Service omanikele ja pakkusin ennast tööle. Ja saingi. Valdkond oli siis uus ja kiires arengus.”

1990ndatel Londonis teenusmajanduse juhtimist õppides tajus Neeme kui tundmatu koht Eesti rahvusvaheliselt on. Ta soovis üritusturundajana olukorda parandada ning meelitada siia välismaiseid ettevõtteid konverentse pidama. See aga ei sobitunud Royal Service’i eesmärkidega.

Seetõttu liikus ta osanikuna edasi agentuuri Broadline. Oli põnev, aga siis tulid masu ja läbipõlemine.

“Tundsin, et vajan pausi, olin saanud värskelt isaks, mul polnud energiat, et kriisiga tegeleda ja firmat päästa,” ütleb ta. 

Pärast siirdus ta mõneks ajaks filmimaailma ning oli neli aastat PÖFFi tegevjuht. Tiina Lokk helistas ja kutsus. Esiti arvas Neeme, et tegemist on eksitusega, kuna ta pole filmiinimene, aga festival vajas just kedagi väljaspool valdkonda, kellele oleks ettevõtlusmaailm tuttav. Hiljem aitas ta festivali poole kohaga turunduse ja partnersuhete osas. 

“Olen selle aja eest siiralt tänulik. Sain olla osa sellest, kuidas Eestisse tekkis maailma üks 15-st A-kategooria festivalist,” rõõmustab Neeme. 

Kuidas HYPE sündis?

HYPE sai alguse 2011. aastal veel teiste tegemiste kõrvalt. Marko Lõhmus, kelle ma olin ise kunagi Broadline’i projektijuhiks palganud, tuli ja ütles, et teeme oma agentuuri. Ja tehtud see saigi! 

Tahtsime teha agentuuri, mis oleks paindlik ja jätkusuutlik ka keerulistes majandustingimustes, et saaksime olla klientidele toeks igal ajal. Leppisime kokku, et meie põhitiim on pigem väike, orgaaniliselt kasvav ja koosneb ainult väga võimekatest projektijuhtidest, ning nende ümber tegutseb laiendatud tiim, keda kasutame projektipõhiselt. 

Me ei seadnud eesmärgiks käibenumbreid, edetabelikohti, auhindu ega sündmuste suurt mahtu. Eesmärk oli pakkuda valdkonna parimat teenust ning luua klientidele maksimaalset väärtust, mis paneb ka endal silma särama.

Sa mainisid keerulisi majandustingimusi. Kas sa ei karda selle kordumist?

Ei karda. Või kui tunneksin hirmu, siis kas sellest oleks abi? Püüan oma tähelepanu hoida tunnetel ja mõtetel, mis on kõige olulisemad ja viivad edasi. Hirm on väga võimas inimeste käitumise ja elukvaliteedi mõjutaja, seda just negatiivses mõttes. Hirmu saab enda jaoks lihtsalt pöörata põnevuseks, mis annab energiat, käivitab loovuse ja viib edasi. 

Fakt on see, et kui üldine keskkond püsib selline, et saame tänaval turvaliselt jalutada ja omavahel kohtuda, siis ega majanduskriis kõiki sektoreid korraga ei löö. Mõni valdkond saab pihta, teine hoopis kasvab. Tuleb eriti täpselt kuulata ja mõista, mida kliendid tegelikult vajavad, ei tohi klammerduda harjumuspäraste teenuste pakkumisele.

Koroonakriis oli tõesti teistsugune, kõik passisid kodus.

Kui võtta eelmine majanduskriis, siis eelarved läksid väiksemaks ja osa üritusi jäeti ära. Kõik pidid kohanema, et toime tulla. Meie valdkond on olnud ju selline, et kui tulevad teated majanduslangusest ja koondamistest, siis justkui ei ole vaja enam inimestesse investeerida, sest kõik hoiavad oma töökohast niikuinii kinni. Tervisekriisi ajal oli aga paljudel klientidel rohkem vahendeid kui kunagi varem. Vajadus inimesed kokku tuua oli suurem kui kunagi varem, aga piirangud lihtsalt ei võimaldanud seda. 

Mis siin salata, kriisidel on oma positiivne pool. Neid võib näha kui võimaluste aega. Just nii me HYPE’s selle sõnastasime. Keskendusime ainult sellele, milliseid võimalusi uus olukord meile ja klientidele pakub. Ja pakkus vägagi palju. Õnneks me ei pidanud koondama ega millestki loobuma.

 

Leppisime kohe kokku, et jätkame tööd ja rutiini. Tegime tiimikoosolekuid, ajurünnakuid ja kasutasime aega uute ideede genereerimiseks, enesearenguks ja ootele pandud teemadega tegelemiseks. Olime klientidega tihedas suhtluses, et mõista ja tunnetada, mis nende valdkonnas toimub ja kuidas saame ühiselt uues olukorras tegutseda. Nii arendasime koostöös klientide ja partneritega välja mitmeid häid tooteid ja teenuseid. 

HYPE’i põhimõte on, et oleme üksteisele toeks ja oskame erinevatele olukordadele julgelt reageerida. Säilitame loovuse ja julgeme katsetada ning eksida, et õppida ja areneda. 

Kas tunnetad, et teie teenused on esimesed, mis eelarvest välja lõigatakse? Kas sa arvad, et see on asi, mida peaks igal võimalusel vältima? Tänapäeval on ju töökohtades erinevad motivatsioonipaketid ja üritused olulised. See ei ole enam mingi lisaväärtus, vaid tavaline hügieen. 

Meie lähtume oma töös sellest, et töötame inimestega ja nende ootuste ning vajadustega. Eesmärk on, et ettevõtted oleksid edukad. Seda saab olla läbi motiveeritud inimeste ja heade kliendisuhete. Ootused ja põhivajadused väga ei muutu, pigem muutuvad ajas formaadid, kuidas nendele läheneda. 

Õnnestumiste ja jätkusuutliku tegutsemise oluliseks alustalaks on inimeste omavahelised suhted. Keskendume brändi väärtustele ja mõtleme välja erinevaid formaate, kuidas neid väärtusi muuta kogemuseks või kultuuriks, mida igapäevaselt päriselt elatakse ja tunnetatakse. 

Seepärast ongi kurb vaadata, kui mõned otsustajad näevad endiselt sündmusi justkui mingi boonusena, mida tasub teha headel aegadel ning mida saab koondamiste või optimeerimiste käigus eelarvest maha tõmmata. Selle asemel võiksid nad näha, et üritusturundus on organisatsioonikultuuri elementaarne osa ning miski, mille alusel töötajad ja sageli ka kliendid otsuseid teevad.

Samas mulle tundub, et kui kriisid välja arvata, siis on hea aeg olla üritusturundaja. Just selles mõttes, et paljud ettevõtted siiski mõistavad ürituste vajadust. Nagu ennegi ütlesin – see on hügieen.

Jah, on küll hea aeg. See pole töö, vaid elustiil, mille eesmärk on luua häid emotsioone ja reaalset väärtust inimestele ja seeläbi organisatsioonidele. Ükski töö ei ole raske, kui usud selle väärtusesse ning teed seda entusiasmiga ja hea eesmärgi nimel. Paljude edumeelsete organisatsioonide jaoks on erinevat formaati sündmused osa nende organisatsioonikultuuri DNA-st ja neisse investeeritakse teadlikult. 

Viimasel ajal on hästi tugevalt esile kerkinud jätkusuutliku ürituse korraldamine.

See on meile väga südamelähedane teema, mis on kaua fookuses olnud. Paljud meie rahvusvahelised kliendid on need teemad aegade jooksul väga põhjalikult mõtestanud ja oleme sellest ka ise palju õppinud. Samas on meie roll sageli ka klienti harida ja mitte minna kõigi soovidega pimesi kaasa. Tellija võib soovida lahendusi, mis ei lähe mõistliku ja säästva põhimõttega kokku.

Meenub, et olin ühel aastal Kuldmuna žüriis ja nähes, kuidas punkte koguvad projektid, kus on metsikult tarbimist ja keskkonna koormamist, tõin lauda küsimuse, et kas tulevikus ei võiks olla lisaks kategooria, mis tunnustaks kõige nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Less is more – keskenduda tuleks rohkem sisulisele väärtusele, mida väline formaat toetab, mitte vastupidi. Usun, et meie valdkonnas saab palju ära teha, et ökoloogilist jalajälge väiksemaks muuta. Selle juurde käib ka eetiline asjaajamine ja õiglane tasustamine.

Koroonakriis ja muud kriisid toovad inimesed oma tavapärasest mugavustsoonist välja ja panevad mõtlema põhiväärtustele. Mis on õnnelik olemiseks tegelikult oluline ja mis mitte. On toimunud oluline väärtushinnangute kalibreerimine. Paljude klientidega suheldes on väga tugevalt tunda, et eesmärgiks ei seata enam kõige säravam, vägevam ja uhkem sündmus, vaid soovitakse luua mõnus vaib ja keskkond, kus inimestel oleks hea olla. Tahetakse teha midagi, millel on laiem väärtus, tahetakse anda pigem kogukonnale tagasi, ei taheta ainult tarbida.

Igasuguseid üritusi korraldatakse. Kuidas teha sellist üritust, et inimesed mõtleksid hiljem, et see oli nii pagana lahe?

Meie oleme selle defineerinud nii – eduka sündmusega toimub mingi püsiva väärtuse, käitumise või teadmise muutumine positiivses suunas. See on see mindset, kuidas me projektidele läheneme. Inimesi tuleb puudutada ja selleks on palju võimalusi, need tuleb vaid üles leida.

Me tegutseme ka teistes riikides, kuid me armastame ja väärtustame Eestimaad. Näeme, kui palju on siin jätkuvalt avastada; kuidas erinevaid paiku külastades ja seal kohaliku kogukonnaga suheldes tekib uus teadmine ja emotsioon ning luuakse reaalset väärtust. 

Meenub üritus, mille korraldasime Vormsi saarel, kus on ka minu esivanemate juured. Sooviti traditsioonilist suvepäeva nagu oli aastaid traditsiooniks. Sageli on nii, et oleme edukad ja Tallinnast, maksame, lööme jalaga ukse lahti ja tarbime kohalikku ressurssi. Meie läksime kohaliku kogukonda ja küsisime, mida teil oleks vaja ja kuidas aidata saame. Oleme edukad ja Tallinnast, maksame, aga soovime edu teiega jagada ja aidata.

Meil olid suured talgud, niitsime rannaniitusid, ehitasime kiigeplatsi, aitasime talus elektrikarjust paigaldada ja koristustöid teha. See oli väga emotsionaalne päev koos peredega. Paralleelselt toimusid ka saare ja rannarootsi kultuuripärandit tutvustavad ekskursioonid. 

See on see, kuidas väärtust lood ja inimest päriselt puudutad. See on üks parimat tagasisidet saanud sündmus. Klient oli tänulik, et suutsime ära murda tavalise paradigma, et pange koht kinni, tehke tasuta baar, tellige bänd ja las õhtujuht teeb mänge. 

Hea üritusturundaja on siis empaatiline inimhinge tundja?

Meie arvates küll. Oluline on kuulata ja mõista, mida tellija tegelikult vajab. Sageli tullakse konkreetse tellimusega. Kui aga pisut vestelda ja süveneda, siis selgub, et vajadus, mida üritatakse konkreetse sündmusega rahuldada, peitub sootuks mujal. Siis aitame selle koos lahti mõtestada ja sobiva lahenduse leida. 

Sa oled pikalt valdkonnas olnud, mis on olnud kõige metsikum olukord?

Liiga palju neid ei ole, sest üritame neid olukordi ennetada (muigab – toim.), aga meenub üks seik seoses ühe püstijalakoomikuga. See oli üks rahvusvaheline konverents Riias, kus oli palju erinevate riikide esindajaid, ka endisest idablokist. Tegime enne veel artisti ja kliendiga briifingu, sest koomiku töö on ju piiri peal kõndimine. Pandi paika piirid, kust ei tohi üle minna. 

Kõik sai kokku lepitud, aga … Koomik oli juurte poolest rumeenlane ja saalis olid ka rumeenlased. Ta tegi selle rahva kohta väga terava nalja – tehes justkui nalja iseenda üle –, mis lõppes sellega, et terve laudkond rumeenlasi tõusid lauast püsti, läksid ruumist välja ja lubasid koomikule koha kätte näidata. 

Kui selle info sain, siis eskortisin koomiku ruttu tagaukse kaudu välja, viisin ta ööpimeduses hotelli ja palusin tal tuppa jääda. Siis tundsin küll, et vererõhk oli tavapärasest kõrgem. 

HYPE on just tegemas rebrändingut. Milles see seisneb?

Eesmärk on olla kaasaegne ja värske ning pidevas arengus. Nii sisemiselt ehk teenuste kaudu kui ka väliselt ehk visuaalselt. Samuti mõtestame hetkeolukorda arvestades uuesti lahti enda olemuse, tegevuse ja väärtuse, mida pakume. „Humanising brands“ on meie rebrändingus oluline märksõna. 

Meie põhifookus on endiselt erinevate tiimi- ja kliendisündmuste korraldamine, väga hea projektijuhtimine, loovad lahendused ja produktsioon. Eraldi võib välja tuua töötajakogemuse ja tööandjaturunduse teenused ja programmid laiemalt, mille väljatöötamist ja rakendamist me tegelikult juba aastaid pakume. Näiteks learning and development (L&D) programmid ja palju muud. Muidugi ka coaching, mis on meil uueks teenuseks. See on kiiresti kasvav valdkond, sest inimesed leiavad sellest reaalset abi oma tööalaste väljakutsete lahendamisel. See ei paista nii palju välja, kuid on õnnestumiseks väga oluline. 

Viimasel ajal on tugevalt esile tõusnud inimeste emotsionaalne toimetulek ja vaimne tervis ning just sellest avatult rääkimine. Ettevõtetes on ametid nagu chief happiness officer, people & culture ja employee experience manager, aga nad on sageli nii hõivatud ja tegelevad elementaarsete argiprobleemide lahendamisega. 

On vaja kedagi, kes suudaks suurt pilti koos hoida, uusi vaatenurki leida, juhtkonna soove mõista ning toetada tegevuste realiseerimist. Sellise teenuse osakaal on viimastel aastatel kasvanud. Meil on aja jooksul tekkinud väga hea arusaam, mida erinevad ettevõtted selles osas teevad ning mis toimib ja mis mitte.

Miks TULI-iga liitusite?

Nagu alguses rääkisime, siis HYPE asutamisel panime fookuse oma klientidele väärtuse loomisele ja ettevõtte ülesehitamisele. Otsustasime, et me ei hakka ühegi katusorganisatsiooni liikmeks, sest meil ei ole selleks aega ega energiat. Aeg on edasi läinud ja ettevõte on stabiilses positsioonis. Otsustasime liituda TULI-ga, sest tundsime, et tahame rohkem valdkonna arengus kaasa rääkida ja olla ise arengutega paremini kursis. Mõistagi soovime olla pildis, et saaksime oma tegevusega veelgi rohkem inimestele väärtust luua.

Autor: Siim Kera, TULI

HYPE on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 101 liiget.

Kõik uudised