Vestlusest TULI värske liikme Get Shot Filmsi peaprodutsendi Laura Reimanniga kooruvad muuhulgas välja teemad nagu hea iseloomuga kanad, merehaigus ja maailmakuulus popstaar. Suuresti räägime aga sellest, kuidas välismaale reklaame teha, kuidas käituda kui klient liiga palju nõuab ning milline üldse produtsendi elu on.

“Telereklaamid, sotsiaalmeediaklipid, muusikavideod, korporatiivsisu,” loetleb Laura töid, millega Get Shot Films tegeleb. “Selle aasta algul linastus ka meie kaks esimest dokumentaalfilmi. Samuti pakume tootmisteenust välismaa klientidele, kes läbi väliste produktsioonifirmade Eestis filmimas käivad. Tuumikmeeskond – režissöör ja operaator – tuleb üldjuhul produktsioonifirma kaudu teisest riigist ning meie toetame neid siin kohalike jõudude ehk tehnilise tiimi ja kunstimeeskonnaga, kuid on ka erandeid. Igal juhul aitame leida lokatsioone ja teha casting’ut. Ka tehnikapark on kohalik.”

Kui palju te välismaa klientidele reklaame teete?

Oleme neid läbi aastate ikka teinud, kuid tegelikult on ka Eestis mitmeid tublisid kliente, kes tellivad välisturgudele suunatud reklaame. Näiteks tellib Tallink tihti neljale turule ja nii on leidnud oma tee Eestist välja koostöös Optimist Creative’iga valminud mitu suurt ja ägedat kampaaniat. Samuti oleme teinud Boltile rahvusvahelise suunaga klippe. On tore, et eestlaste loovus ja produktsioonioskus on sellisel tasemel, et reklaame, mida agentuurid välja mõtlevad ning kodumaal toodetakse, kasutatakse ka teistes riikides. See on suur asi, et reklaamid niipidi mujale välja rändavad. 

Meie režissööre ja operaatoreid kutsutakse palju välismaa projektidesse, nii saavad nad know-how’d ja kasvab ka meie reklaamide kvaliteet. Eelmise aasta service production’i klientide hulka kuulusid näiteks Audi (Saksamaa), mille jaoks oli vaja auto Linnahalli tõsta; Visa (Rootsi) ja Etsy käsitöö kaubamaja (Saksamaa). Samuti tootsime Suurbritannia ja USA meeskondadega koostöös Rootsi popstaar Tove Lo’le muusikavideo.

Mis välismaale tootmise juures teisiti on?

Mis siin salata, eelarved on suuremad ja seetõttu on ka rohkem võimalusi. Tänu välismaa projektidele saame katsetada tehnilisi võimalusi, milleks koduturu projekte tehes on pigem keeruline ressurssi leida. See arendab meid ja nii tekivad kogemused pakkuda parimaid lahendusi ka igal järgmisel kodusel projektil. 

Eks need on väga väljakutsuvad. Tihtipeale peab käigult ülikiirelt lahendusi leidma, muneda ei tohi. Produtsent peab olema yes person mentaliteediga. Kliendile ei saa muidugi võimatut lubada, kuid produtsendi aju peab kogu aeg genereerima mooduseid, kuidas teha, mitte miks midagi mitte teha. 

Aga kui klient ikkagi nõuab võimatut? 

Produtsendi oluline oskus on kommunikatsioon. Kui klient nõuab tõepoolest võimatut – asja, mida pole võimalik teostada –, siis tuleb seda kliendile otse öelda ja pakkuda alternatiive. Ei tohi jätta otsi lahtiseks, et klient loodaks viimse hetkeni, et järeltöötluses on kõik võimalik. 

Mis on veel hea produtsendi omadused?

Endale ei tohi kõike pihta lasta ja südamesse võtta. Paks nahk peab olema. Sa töötad paljudega koos, inimesed on erinevad ja pole paha pidada meeles, et elu pole täiuslik, keegi pole süüdi ja kõigil on alati õigus. Produtsent kella ei vaata, sest alalõpmata tuleb töötada ebatraditsioonilistel aegadel ja kell viis pastakas käest kukkuda ei saa.

Kui kell neli hommikul võttel lumehanges istud, siis ei mõtle, miks sellise ameti valisid?

Eks ole igasugu mõtteid tulnud, aga need tulevad kiirelt ja lähevad sama kiirelt. Lõpuks vaatad ikka heldimuse ja naeruga tagasi, milliseid kihvte asju oled teinud. Klipid jäävad mälestustena alles.

Klient tahab tavaliselt ikka klippi võimalikult soodsalt saada, mis on täiesti arusaadav. Samas sina ju produktsiooni poolt latti alla lasta ei taha. Kuidas selles olukorras tasakaalu leida?

See on fakt, et üle oma (finants)varju ei hüppa. Meil on läbi kogenud filmitegijate võimalused ja oskused rahvusvahelise tasemega klippide tootmiseks, kuid paraku seab mingil hetkel eelarve reaalsus piirid ette. Kui klient toob meile referentsiks miljoni euroga tehtud teleklipi, kuid tal endal on 5000 eurot, siis me ei saa kahjuks sama tulemust lubada. 

Julgustame küsima ja koos mõtlema. Oluline, et klient ei küsiks, kui palju klipp maksma läheb, vaid ütleks, millised võimalused tal on. Kui idee on eelarvest suurem, siis ongi meie ülesanne nikerdada ja kavalaid mooduseid leida, kuidas jõuda soovitud tulemuseni vajadusel ringiga. 

Kas suurproduktsioone on majandusolukorra tõttu vähemaks jäänud?

Uudiseid lugedes tekib hirm, et kohe hakkab jääma, aga ptüi, ptüi, ptüi, hetkel pole ükski hirm kinnitust saanud. Pigem tundub, et produktsioone otseselt vähemaks ei jää, kuid muutuvad klientide vajadused. Just see, et järjest rohkem kasutatakse digikanaleid. Samas, digisse kolimisest ja teleklippide hääbumisest on juba 10 aastat räägitud. Meile tundub, et seda pole juhtunud ja ei juhtu ka. Ei Eestis ega välismaal. Suurte kampaaniate kese on enamasti ikka teleklipp ja neid meilt jätkuvalt tellitakse. Teleklipp annab võimaluse jutustada lugu ning haakida erinevad killud-meediumid kõik üheks tervikuks.

Muutunud on see, et ei tellita ainult ühte klippi. Soov ja vajadus on toota suurproduktsiooni käigus rohkem sisu, mis kataks laiemaid teemasid ja töötaks pikaajalisemalt. 

On Eestis liiga vähe või palju produktsioonifirmasid?

Puhtalt reklaamfilmidele pühendunud tootjaid on pigem vähe. Turul on lisaks veel nn ühemehebände või siis päris filmistuudioid, kes vaba aja tekkides ka reklaame toodavad. Ma arvan, et turul edukas olemine on suure töö ja pühendumuse tulemus. Kui teed head asja, siis seda märgatakse. 

Kas te kasutate mingeid tehnilisi vidinaid, mis Eestis veel väga levinud pole?

Populaarsust on kogumas LED-ekraan ja Unreal Engine süsteem. Kui seniajani filmiti stuudiokeskkonnas green screen’il ja hiljem vahetati järeltöötluses taustu, siis nüüd on meil Eestis kaks suurt ekraani, millele kuvatakse Unreal Engine programmis arvutimängudele sarnast 3D-maailma. Põhimõtteliselt ei ole enam lokatsioone, kuhu me ei pääseks. Agentuuriga Tank koostöös valminud viimane Elisa 5G klipp on just nii tehtud. Spoiler alert: me tegelikult ei käinudki kõrbes, postapokalüptilises linnas ega tulevikus (muigab – toim.). 

Kas Eesti režissöörid ja näitlejad teevad reklaame seepärast, et neile väga meeldib või pigem seepärast, et on vaja teha?

Mulle meeldib mõelda, et neile meeldib. Režissöörid, kellega me koos töötame, teevad oma tööd silmnähtava kire ja pühendumusega. Reklaamfilm on omaette žanr ja usun, et ka neile väljakutseid pakkuv – peab ju piiratud ajaga tabavalt ja lühidalt sõnumi edasi andma ning vaatajale meelde jääma. See pole lihtne. 

Näitlejate osas – hea on töötada inimestega, kes tahavad tööd teha, kes suudavad kohaneda, on kompleksivabad ja suudavad ise väärtust luua, st mõtlevad kaasa ja pakuvad platsil mõtteid, kuidas saaks paremini.

Võtetel juhtub igasugu asju. Mis on kõige kreisimad seigad, kus oled mõelnud, et ma ei tea, kuidas see kõik lahenduse leiab?

Produtsendina pead proovima kõiki jamasid ennetada, aga vahel on asju, mille peale – käsi südamel –  tõesti ei oska tulla (naerab – toim.). 

Meenub üks võte. Kell on 6, varahommik. Grimeerija helistab ja uurib, et kas ma saaksin kohe grimmibussi tulla. Olukord oli selline, et põhimodell ei lubanud ennast jumestada. Kui seda kuulsin, siis käis küll jõnks läbi. Mõtlesin, et keda oma tuttavatest pühapäeva hommikul voodist välja ajan ja asenduseks kutsun. Arvasin, et on iseenesestmõistetav, et kui sa oled näitleja või modell, siis grimm käib asja juurde. Samamoodi ma ei tule ju selle peale, et küsida näitlejalt, kas teda filmivõttel filmida tohib (naerab – toim.). 

Õnneks olukord lahenes, kuna tegemist oli tõesti kena näonahaga naisterahvaga ning üldplaanides pildistamine olulist grimmi ei nõudnud. Aga jälle asi, mida kõrva taha panna…

Hiljuti käisime laeva peal võttel ja kui varem on olnud eranditult hea ilm ja päike, siis seekord oli meri tormine. Ühel hetkel selgus, et osa võttemeeskonnast iiveldab ja on rivist väljas. Mõtlesin, et mul on nii palju merehaigeid, kust ma avamerel varumängijad saan… Õnneks ka see olukord laabus – merehaiguse tabletid on üsna kiiretoimelised (muigab – toim.).

Aga kreisi on hoopis see, kui iseäralikke asju me mõnikord võtetega seoses otsima peame – küll kindlas Pantone toonis rohelist iguaani, kitsesid, alpakasid, elusuuruses šampanjaklaasi või skafandreid. Kunagi oli kombeks Facebookis niimoodi trollida, et kui olid kuskil võõras seadmes jäänud sisselogituks, siis keegi kirjutas su seinale. Mäletan, et keegi oli kirjutanud mu seinale, et ma otsin terve ja hea iseloomuga kodukanu. 

Loomulikult ei olnud mul tol hetkel päriselt kanu vaja, kuid kuna mu sõbralist on harjunud mu ootamatute palvetega, siis sain kõne: “Laura, mul oleks sulle küll kaks kana pakkuda, millal neid täpsemalt vaja on?”

Autor: Siim Kera, TULI

Get Shot Films on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 108 liiget.

Kõik uudised