07.12.2021

Tudengid kombivad piire: „Siin saab öelda, et laske loovus hulluks!“

Tallinna ülikoolist leiab reklaamitudengite tööde näituse. Õppejõud Sven Luka sõnul on noored loovad ja leidlikud. Lisaks tõi näitus välja ka seiga, kust oma õppetunni said nii tudengid kui ka klient.

Joel Kuldmäe (vasakult), Johanna Tuisk ja Sven Luka. Taustaks Tallinna ülikooli reklaamitudengite näitus.

Reklaami meistriklassi kursuse raames töötati esimese poolaasta jooksul viie erineva briifi kallal. Parimad tööd on nüüd kõigile nähtavad ülikooli Mare maja teisel korrusel.

Tudengid õpivad piire kompima

„Mõned kliendid olid välja mõeldud, mõned olid päris,“ selgitab Sven töö sisu. Näiteks organisatsioon EKLE, kes soovib meelitada noori lapsi saama, ei olnud päris. Samas Tallinna ülikooli ehk reaalse kliendi tarbeks nuputati välja kampaaniat, mis kutsuks noori just reklaamindust õppima. 

„Lõpuks valisid tudengid ise välja parimad tööd. Painime need siia üles, et inimesed saaksid nendega päriselt tutvuda. Koolipingis võib tekkida tunne, et su tööd lähevad kuskile sahtlisse, aga näitus aitab tekitada tunnet, et tegelikult kõik näevadki su reklaame. Nii on lihtsam ka hiljem reklaamimaailma sisse astuda,“ jätkab Sven.

„Tööde tase on minu arvates äge. Kujunduse pool pole siin kõige tähtsam, vaid peamiselt hindame loovust ja kogu seda taustalugu. Julgustame tudengeid heas mõttes üle võlli minema. Kui oled agentuuris ja sul on vaid päris kliendid, siis tulevad tihtipeale ette bürokraatlikku laadi piirid. Siin saab öelda, et laske loovus hulluks! Pärast saab ju alati tagasi tõmmata, kui on vaja. Meie aine eesmärk on eelkõige näha, kes võiks läbi lüüa copywriter’i või loovjuhina.“

Kui rääkida piiride kompimisest, siis Sveni sõnul ei pääsenudki kõige hullemad ideed näitusele. „See ongi õppimine. Kui neid äärmusi ei kombi, siis ei saa kunagi teada, kus see piir üldse asub. Iga tiim suutis mingil hetkel piiri kompida. Mõned läksid julgelt üle, teised natukene arglikumalt.“

Loovuse otsingul pole õiget ega vale vastust

Kokku töötas briifide kallal 12 tiimi, mis tähendab, et kokku loodi kursuse raames 60 tööd. Juhendaja sõnul oli poole aasta progress märgatav. „Kõik tudengid nägid kõiki töid. Nad kuulsid kogu tagasisidet ning õpiti mitte ainult enda töödest, vaid ka teiste omadest. Progress oli kiire. Kui võtta need tööd, mida tegime õppeaasta alguses, siis oldi tagasihoidlikumad ja ehmatunud. Esialgu otsiti õiget ja vale vastust, aga seda siin ei ole. Me otsime loovust,“ ütleb Imagine\TBWA loovjuht. Olgu see juhus või mitte, kuid aasta esimeselt briifilt ei pääsenud lõpuks ükski töö näitusele.

Kursus imiteerib võimalikult palju nii-öelda päris maailma. Kliendid või koolivälised reklaamigurud käivad loengus tudengite töödega tutvumas ning seeläbi saavad noored veelgi enam väärt tagasisidet. Teemade valikus proovib Sven koos kolleegi Alvar Jaaksoniga (Utopia) olla võimalikult päevakajaline.

„Mina ja Alvar anname tagasisidet ikkagi agentuuri vaatest, aga klient näeb hoopis teisi nüansse. Nüüd vast ei juhtu nii, et tudeng läheb agentuuri tööle ja kukub esimesel kliendikohtumisel toolilt maha, sest ta ei saa aru, miks klient just nii arvab,“ räägib õppejõud Luka. 

Tudengid Joel Kuldmäe ja Johanna Tuisk toovad välja, et kõige põnevam ülesandepüstitus tuli väljamõeldud kliendilt ehk EKLE-lt. „Pidime mõtlema, kuidas teha reklaami enda vanustele: miks me peaks tahtma lapsi saama?“ meenutab Joel. Aga miks peaks siis tahtma? „Me arvasime, et see on investeering tulevikku,“ jätkab ta. Johanna lisab: „See oli inspireeritud sellest, et praegu on investeerimine suur teema. Laps on hea investeering.“

Tuul ammutas tudengitelt inspiratsiooni

Näituselt leiab ka Joeli ja Johanna ühise ning silmapaistva töö, mis läks lõpuks kliendi ehk Tuule poolt veidi erinevas võtmes ka kasutusse. Briif ütles, et tuleb luua reklaam, läbi mille levitada harjumust elektritõukerattaid viisakalt parkida. Ülikooli seinalt leiab loosungi: „Sõida Tuulega kasti!“

Näituse avamisega samal ajal tuli Tuul välja kampaaniaga „Pargi mind kasti“, mis sai inspiratsiooni just tudengite tööst. 

„Võtsime alguspunktiks kasti sõitmise idee, kuid ei tahtnud seda esitada liiga šokeerival viisil. Tähtis oli, et tahtsime pakkuda probleemile reaalset lahendust. Sel hetkel olid need tänavale tekkinud parkimisalad üsna aktuaalne teema. Neid oli küll vähe, aga mõtlesime, et see aitaks ka neid kaste promoda. Kaks ühes kampaania,“ meenutab Joel.

„Nuputasime, kuidas jääda meelde hästi lühidalt. Vaatasime igasugu ütlusi ja vanasõnu. Lõpuks jäi kasti teema kuskilt silma ja tegelikult see jääb ka meelde. Varem polnud neid parkimiskaste otseselt reklaamitud,“ jätkab Johanna.

Küll aga tõi ju Sven välja, et piiride kompimine oli lubatud. Tekib küsimus, miks ei läinud kasutusele veelgi lühem ja šokeerivam loosung „Sõida kasti“? Johanna tunnistab, et tiimikaaslane Joel tõmbas bravuurikust maha. 

Sõna Joelile: „Nõustun, et turvaline Joel lõi kuskilt välja ja tõmbasin hoogu maha. Tegelikult on Sven ka meile alati öelnud, et vaadake ikka üle, sest tihti saab asju veel lühemalt öelda. Tavaliselt oleme ikka kärpinud, aga siin läksime mööda keskteed.“

Hetkeseisuga on Johanna ja Joeli loodud Tuule reklaam näituselt ainus, mis läks veidi muudetud kujul päriselt kasutusse. Siinkohal tuleb mängu ka alguses välja reklaamitud õpetlik lugu. Nimelt tekkis olukord, et tudengite jaoks tuli üllatusena, kui nad näituse avamise päeval märkasid Tuule „Pargi mind kasti“ kampaaniat. Tõdetakse, et viisakas olnuks ju öelda, kui Tuul kavatseb nende mõtet kasutada. Sveni arvates on sellisel juhul eriti kihvt ja kasulik, kui klient kaasaks tudengeid ka edasisse protsessi. 

Tuul vabandab

Tuule turundusspetsialist Victoria Tääker vabandab. Ettevõtte sees toimunud rollimuudatustega tekkis olukord, kus inimliku eksimuse tõttu jäi kommunikatsioon katkiseks. Kui TULI uurib Tuulelt, kuidas nemad oma kasti-ideeni jõudsid, tunnistab Victoria ausalt, et inspiratsiooni saadi just Johanna ja Joeli tööst. Nüüd on pooltel omavahel suheldud.

„Ikka on äge näha, et meie töö läks käiku. Meelitav, kui suur ettevõte võtab meie ideest šnitti,“ ütleb Johanna. Teisalt tõdeb Joel, et tekkisid kahetised tunded: „Ei tea, kust läheb piir selle vahel, kust maalt on tegemist kellegi teise idee kasutamisega.“

Uurime õppejõult, kust see piir siis läheb? „See on üks väga keeruline piir. Kui sa võtad ükskõik millise reklaami, siis on alati võimalik leida maailmast väga sarnane töö. Tihti võivad mõtted liikuda samal ajal samasse kohta.“

Nagu öeldud, siis nüüd on olukord lahenenud. Üliõpilased tunnistavad, et see oli nende jaoks põnev ja õpetlik juhtum. Tuul vabandab ning kompenseerib Johannale ja Joelile hea idee. Kokkuvõttes võiks õppetunnina välja tuua, kui tähtis on õigeaegne omavaheline suhtlus. „Vabandame siiralt,“ ütleb Victoria. „Meiepoolne aps, aga kindlasti jõuab preemia tudengiteni. Saime korraliku õppetunni.“

Lõpetuseks: minge vaadake tudengite töid ja ammutage inspiratsiooni! „Tudengid ongi sellisel tasemel, nagu päriselt ka tööd tehakse. Võtke ühendust ja värvake neid tööle,“ ütleb Sven lõpetuseks. 

Kaarel Täll, TULI

Kõik uudised