Sweep pidi Londonis tõestama, et nad pole kiri Nigeeriast
Sweepiga käib kaasas teatud müstilisuse loor. Agentuur on veidi üle paari aasta vana, kuid selle tegemistest ülemäära palju avalikkusele ei kostu. Nüüd on aeg küps, et rääkida hiljuti MM Grupi rüpest lahkunud ettevõtte esimesest suurest rahvusvahelisest projektist.
Sweepil on kulunud umbes poolteist aastat tööd marsruudil Tallinn-London-Tallinn, et valmiks börsikauplemise ehk trade’imisega ning investeerimisega tegeleva rahvusvahelise ettevõtte Tickmilli podcast “T-Show”. Või miks mitte öelda vodcast ehk videopildiga taskuhääling.
Sweepi tulek tekitas Eesti reklaamimaailma veeklaasis paraja tormi ning valitses meeleolu, et nad hakkavad asju teisiti tegema. Uudishimu minus ei anna asu. Kuidas on taskuhäälingu salvestamine millegi teisiti või erilisemalt tegemine?
“Londonis podcast’i salvestamine on ainult jäämäe tipp. Või õigem oleks öelda, et jäämäe tipu üks osa, sest väga palju klassikalisemaid brändingu- ja loovlahendusi on veel välja tulemata,” sõnab ettevõtte üks partneritest Oliver Lomp.
Kuidas podcast’ini jõuti? Esmalt tuli lahti mõtestada kogu valdkonna turundus. Maailmas on hinnanguliselt kümme miljonit online trader’it ehk kauplejat. Kuigi trade’imis platvorme on äärmiselt palju, tehakse turundust üsna sarnaselt. Valdkond on pigem konservatiivne ning inimesele tänavalt sageli kauge. See võib peletada kellegi, kes on küll kuulnud trade’imisest kui võimalikust investeerimisvõimalusest, ent kelle jaoks keerulised tabelid ja terminid bloki ette toovad.
Siim Nikopensiuse ja Joosep Volkmanni juhitud strateegiaprotsessi põhialuseks oli see, et tulevane sisu peaks suutma kõnetama nii kogenud kauplejaid, huvilisi kui ka trading’u võõraid inimesi. Enne loovlahendusteni jõudmist koguti eri turgudelt andmeid ning loodi Kantari abil teostatud uuringute põhjal persoonad, kelle puhul võeti arvesse, et Tickmill tegutseb igal kontinendil ning tulevane sisu peaks olema loogiliselt adapteeritav kümnesse (ja tulevikus enamasse) keelde.
Alles põhjaliku strateegiadokumendi valmimise — kus-miks-kuidas — järel sai minna sisuloome juurde. Tickmilli brändikogemust juhitakse nüüdsest läbi katuskontseptsiooni “Invest in Bright Ideas” ja sisustrateegia kõige laiaulatuslikuma haarde ning mõjuga osa on regulaarselt ilmuv saade “The T-Show”.
“Kogu digistrateegia funnel on meeletu pingutuse ja optimeerimise tulemus,” selgitab Lomp. “Kaalusime äärmiselt hoolikalt läbi, millistes kanalites ja millises mahus kohal olla, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja tekitada tugevat engagement’i. Samuti jälgisime, milliseid muudatusi operatiivselt teha, et kogu protsessi jooksvalt parendada.
Hea meel on selle üle, et enne uue strateegia lansseerimisprotsessi algust sai Sweepi digitiimi juhiks värvatud hiljuti Eestisse kolinud Julian Poole, kes omab pikaajalist kogemust näiteks Booking.com-i suurte digikampaaniate loomisega, kus opereeritakse veelgi enamate keeltega. Juliani suure pildi nägemine võimekus, klienditeekonna kaardistamise oskus ja kiiresti kasvavate rahvusvaheliste brändide sisustrateegiate juhtimise kogemus tähendas seda, et seniste kampaaniate efektiivsus on kasvanud +50%.”
Suur tiim
Peamine põhjus, miks Sweep kliendile videohäälingut teeb, on see, et ühe salvestuse abil saab ära katta kõik Tickmilli sotsiaalmeediakanalid. Seda nii ingliskeelses kultuuriruumis kui ka näiteks Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas. Igast saatest lõigatakse kokku sadu lühikesi klipikesi, mida ühismeedias kümnes eri keeles subtiitritega jagada.
Lihtsa, kiire ja meelelahutuslikust vormis edastatava ning hästi teostatud hariva sisu vastu on meeletu nälg. Inimesed otsivad teeotsakesi finantsvabaduseni ja tahavad skrollimise asemel telefonist midagi kasulikku kaasa saada.
Oliver toob välja, et kokku on videod saanud paari kuuga 1,3 miljardit (!) meedia impression’it. Reach ületab 200 miljonit ning kõikide kanalite peale kokku on videoid vaadatud üle 70 miljoni korra. Tickmilli sotsiaalmeediakanaleid on tabanud priske kasv: Facebookis +610%, Instagramis +270% ja Youtube’s +93%.
Võimsate numbrite üle rõõmustas ilmselt kogu saatemeeskond – kogu Sweepi peale on ainult kolm inimest, kes projektiga ei tegele. 15 agentuuri töötaja kõrval viib taskuhäälingut ellu väline tiim, kuhu kuulub üle 20 inimese. Sealhulgas tõelised Eesti tipud: saate sisekujunduse lõi Getter Vahar, saadet monteeris Hendrik Mägar.
Meelelahutuslikku ja harivat jutusaadet juhivad Londoni finants-suunamudijad Poku Banks ja Gabriel Nussbaum, kel on sotsiaalmeedias kokku üle kahe miljoni jälgija. Toimetaja tööd teevad Sweepi sotsiaalmeediajuht Liisa Kivirähk ja Lomp.
“Kui strateegia ja saate katusidee oli paigas, tuli kokku saate tehniline pool,” räägib Sweepi projektijuht Kadri-Liis Nikopensius. “Kuna selles valdkonnas poldud sellist sisu ja sellises mahus varem tehtud, kulus ettevalmistusele kuid, et leida kõik sobivad koostööpartnerid, kellega projekt edukalt käivitada. Esmalt võimeka stuudio leidmine: selekteerisime välja sobiva kvaliteediga potentsiaalsed partnerid ning vestluste tulemusena saime aimu, kelle entusiasm meid kõige enam kõnetaks.
Saatejuhtide valimise kriteeriumiks oli, et mõlemad peaksid olema influencer’id finantsteemadel – esialgne list kandidaatidest koosnes enam kui 20 inimesest. Lõime ka custom-made stuudio sisekujunduse, mis poleks kuidagi ülebränditud ja samal ajal ei jätaks külmaks ei top trader’it ega tavainimest. Set’i aitasid kolme kuu jooksul võttepäevadeks üles panna Londonis baseeruvad vabakutselised produtsendid. Kui kõik tükid olid kokku pandud, tuli kogu asi läbi proovida, et võimalikud puudujäägid eemaldada.”
Testsaadete tulemusena saadi aru, et montaaž on mõistlik tuua Eestisse, kuna nii saadi oluliselt operatiivsemalt tegutseda. Kasvõi kahetunnine ajavahe mängib nii suure projekti puhul rolli. Arvesse tuli võtta ka seda, et monteeritud versiooni pidi kinnitama kliendipoolne legal & compliance, sest tegu on valdkonnaga, kus reeglid on eriti täpseks kirjutatud ning eksimisruumi pole.
Poksitšempioni isa
Seni on saate viiest osast läbi astunud näiteks Vladimir Ribakov, Richard Nasr, Marc Walton ning John Fury. Kui esimesed kolm on kõvad käpad trade’imises, siis Fury on endine poksija ja spordiala ühe suurima staari Tyson Fury isa. Tavapäraselt ongi saates üks nn ekspertkülaline ning keegi, kes avab teemat teise nurga alt, et tõmmata trade’imisele ligi uusi inimesi ning aitab kaasa videote levikule. Näiteks Fury rääkis pikalt ja laialt võitjamentaliteedist. Kuna saade oli täiesti uus, oli ka esimeste külaliste saamine kuudepikkune töö.
“Saime vahetult tunda, et kui sa Eestist kirja saadad, pole midagi teha, sa ei saa vastuseid,” muheleb Oliver. “Vahet pole, kas sul on LinkedIn Premium või saadad meili, see on neile nagu Nigeeria kiri meile. Esimeste otsade kättesaamine oli üks kõige raskemaid asju üldse.”
Kadri-Liis nõustub. Selleks, et lumepall veerema läheks, pidi pingutama.
Me ei kasutanud külaliste leidmise osas kellegi abi,” ütleb ta. “Igasugused esinejate agentuurid on olemas, aga nad tahtsid ebamõistlikku vahendustasu. Suutsime ise tipptegelased välja sebida. Isegi klient üllatus, et me kõik punti saime, sest nad ise olid varasemalt mitu korda proovinud.”
Esimesed külalised ütlesid “jah”, sest neile tundus tiim professionaalne, esitlus kõrgetasemeline ja idee lahe. Ja nii läkski asi tööle. Sweep lennutas Londonisse inimesi Kanadast, Singapurist, Brasiiliast, Portugalist, Taist ja Liibanonist.
“Kõik see möll, mis projektijuhi laual oli…,” jätab Kadri-Liis lause lõpetamata. “See “T-Show” on meie väike lapsuke. Oleme seda nii armsasti ise teinud. Aga me ei kujutanud ette, mis töö see on. Kui olime juba rongi peal, mõistsime, et ega see ei olegi nii lihtne.”
“Kadri-Liisil on üritusturundusagentuuri taust,” ütleb Oliver kõrvalt. “See tuli retsilt kasuks. Arvan, et tavalisele projektijuhile oleks see töö keeruline olnud. Eks me ise tegime elu keeruliseks. Strateegiadokumendist võtsime sisse briifi, et Tickmillil on vaja kõrge sagedusega ning järjepidevust soosivat sotsiaalmeedia sisu. Ise otsustasime, et hakkame nii töömahukat saadet tooma. Teoreetiliselt oleks võinud ka lihtsalt näiteks postituste sarja luua, aga tulemus polnuks kindlasti nii tugev.”
Taskuhäälinguid kerkib nagu seeni pärast vihma. Kõigil on midagi öelda. Kui lisada siia tõsiasi, et finantsteemad on ülipopulaarsed ning inimesed otsivad viise, kuidas palgatöö pensionile saata ning kärmelt rikastuda, võiks arvata, et selleteemalisi podcast’e on terve internet täis. Tuleb välja, et päris nii ei ole.
“Põhivideod on sellised, kus enamasti mingi mees on väikeses aknas ning analüüsib graafikuid,” räägib Oliver. “Sellist terviksaadet nagu meie teeme, ei ole. Sellist produktsioonitaset ka ei leia. Ilmselt on sarnased saated olemas televisioonis, näiteks Bloombergis. Olen kuulnud ka lauset, et meie saade on parim sisu, mis selles tööstuses vähemalt sel aastal on tehtud.”
Selleks, et külalised oleks ülesannete kõrgusel ning räägiks asjalikku juttu, tehakse omajagu taustatööd. Mis seal salata, see valdkond tõmbab ligi igasuguseid tegelasi. Ka neid, kel petusoon veres või lihtsalt plekiline renomee. Paar korda on klient potentsiaalse külalise nimele kriipsu peale tõmmanud – liialt kahtlane tegelinski.
Ületunnid rivist välja ei löö
Kas keeruline töö ja magamata unetunnid on seda kõike väärt? Ka rahaliselt. Mulle selgitatakse, et asjal on mitu tahku.
Esiteks, kuna projekt on mahukas, siis töötunde on kindlasti rohkem kui neid arvel kirjas. Aga podcast–vodcast’i nähakse südameasjana, seepärast ületundide tegemine rivist välja ei löö.
Teiseks, olevat ülimõnus, kui hinnatud kauplejad, kes on tahetud maailma igas otsas, kirjutavad ning mainivad, et nad pole kunagi osalenud korralduslikult nii heas projektis. Praeguseks on inimesi, kes tahavad ise saatesse tulla.
Kolmandaks, Sweep on saanud trading maailma tippude kommentaaridest kinnitust, et tehakse õiget asja. Samuti on tunnustanud Tickmilli konkurendid. Ei ole välistatud, et sarnaseid rahvusvahelisi projekte tuleb veel juba lähitulevikus, eeltöö ühe konkreetse projekti osas juba käib.
Neljandaks soovib Sweep rõhutada, et kuigi kosilasi sarnase mahuga projektide osas on veel, soovitakse ka ambitsioonikate Eesti klientide sisuloome ja digistrateegia järgmisele tasemele viia. Värske kogemus näitab, et pika ja läbimõeldud eeltöö tulemina valminud põhjendatud detailne brändistrateegia toob päriselt tulemusi.
“Vahet pole, kas klient on Eestis või välismaal, tore klient on see, kes täiega usaldab,” räägib Kadri-Liis. “Ägedaid ja seejuures tulemuslikke asju tahame alati teha!”
“Meil oli Eesti mõistes väga suure kliendiga kohtumine,” lisab Oliver. “Ta ütles kolm korda, et “T-Show” on väga muljetavaldav ja uuris, et miks me temaga koostööd tahame teha, viidates, et tema ettevõte on justkui liiga väike. Ei ole!”
Oliver toonitab lõpetuseks, et sellise loovtöö elluviimiseks on ülioluline klient, kes lisaks põhjalikule strateegiale ja detailsele planeerimisele on valmis kahtlema selles, kuidas on asju varem tehtud ning valmis võtma teatud riske, et julgelt katsetada.
“Siinkohal tuleks kindlasti au ja kiitus anda nii Tickmilli CMO-le Nicholas Baumerile kui ka CEO-le Illimar Mattusele, kes on alates esimesest päevast kaasa aidanud projekti loomisele ja arendamisele,” sõnab Oliver.
Autor: Siim Kera, TULI