Aasta 2025 toob PR-maailmas suuri muutusi, milles mängivad võtmerolli tehnoloogia, autentne sisu ja sotsiaalsed väärtused. Ettevõtted peavad olema läbipaistvad, usaldusväärsed ja valmis kiireks kriisireageerimiseks. Vaatame lähemalt, millised trendid valdkonda kujundavad ja kuidas nendega sammu pidada.

1. ESG väärtused on normaalsus. CSR ja ESG mõisted peaksid olema praeguseks iga ettevõtte juhtkonna laual mitte enam isegi uue suunana, vaid uue normaalsusena. Keskkonna ja sotsiaalsete väärtuste eest seismise puhul tuleks mõelda nüüd sellele, et ei loobitaks tühje sõnu, vaid seda kinnitaksid ettevõtte turundusstrateegia tegevused.

2. Võidutseb ehe ja autentne sisu. Tänaseks on mõistetav, et sotsiaalmeedias presenteeritav on enamasti lihvitud ja sätitud vastavalt vaataja ootustele. Selleks, et lugejate või jälgijatega suhestuda, tuleb luua ehedat sisu, mis mõnikord näib koguni veidi “toores”. Tähendusrikas suhe lugejate ja jälgijatega tekib siis, kui tarbijale esitada köitvat sisu, mis ei püüa iga hinna eest varjata tegelikkust.

3. Tehnoloogia ja AI pealetung. Tehnoloogiline areng on alati olnud PR-i mõjutegur ning sarnaselt 2024. aastale on ka tänavu üks kuumemaid võtmesõnu AI. Kõikvõimas tehisaru on kasulik tööriist, kui sellega õigesti ümber käia. Sellega saab muuta PR-i tegevusi märksa efektiivsemaks, kui seda kasutada näiteks andmeanalüüsiks, kuid strateegilise ja loovama poole pealt on mõistlik PR-eksperdil usaldada pigem iseennast, et saaks paremini võtta arvesse ettevõtte ärihuve, eetilisi kaalutlusi ja tegevuste pikaajalist mõju.

4. Ajakirjanikel on keerulisem eristada fakte tõesest. Fake-news aastad ja AI pealetung on muutunud ajakirjanikud valvsamaks. PR-ekspertidel tuleb enda usaldusväärsuse nimel senisest rohkem vaeva näha ja eriti just rahvusvahelises kommunikatsioonis veenvalt tõestada, et informatsioon vastab tõele. Siis on ka potentsiaali soovitud teema kajastamiseks.

5. Otsingumootori funktsioon laieneb sotsiaalmeediale. Otsingumootori tulemuste optimeerimine ehk see, kui kergesti on ettevõte ja selle sisu leitav Google’is, on olnud aastaid üha olulisem võimalus nähtavuse suurendamiseks. Täna näeme aga seda, et üha enam täidavad otsingumootori rolli sotsiaalmeediakanalid. Kuigi peamiselt on esikohal siiski veel Google, siis näiteks generatsioon Z kasutab otsingumootorina esimesena Instagrami, seejärel TikToki ja alles kolmandana Google’it. Seega tuleb ettevõtte sotsiaalmeediat käsitleda üha enam infokogumina, kus oluline roll on ka minevikus tehtud postitustel.

6. Micro-Influencer turundus. Sihtimine ja sõnum muutub aina täpsemaks, auditoorium aga väiksemaks. Kuigi Eestis maailma mõttes väga suure jälgijaskonnaga mõjuisikud praktiliselt puuduvad, siis käesoleval aastal tõstavad aina enam pead just väiksema auditooriumiga mõjuisikud. Vastavalt sihtrühmale luuakse autentseid, eriti mõjusaid ning täpselt sihitud turunduskampaaniaid. Selleks peab ettevõte muidugi ülihästi tundma neid, keda mikromõjutajatega püüdma minnakse.

7. Tegevjuhid kui aktivistid. Trend, mille puhul käsitlevad tippjuhid probleeme, mis otseselt ei puuduta nende tegutsemisvaldkonda. “Suure mõjuvõimuga kaasneb ka suur vastutus,” vahet pole, kas ütles sedaVoltaire või Ämblikmehe onu Ben, see on ju siililegi selge. Tippjuhtidel ja -spetsialistidel on hea positsioon, et juhtida olulisi vestlusi. Näiteks millisel juhul on tegemist rohepesuga ning milline roheline tegevus on mõistlik ja mõttekas.

8. Sotsiaalmeedia fookus nihkub. Kuigi Facebooki kasutajate arv tõuseb tänu arenevatele turgudele, siis generatsioon Z vaatab aina rohkem Instagrami reel’ide ja story’de poole. Loomulikult jätkub kiire kasv ka TikTokis, kus saab hakkama ka tubli talupidaja jabussifirma. Ettevõtetele imponeerib aina enam LinkedIn, see on justkui tööportaal steroididel.

9. Peavoolumeedia usalduse langus. Oleme sügava umbusalduse faasis. Suuresti tänu tehnoloogiatele nagu Deepfake ja AI, kuid samamoodi ka tänu populistidele nagu Donald Trump ja onu Elon. Usaldus traditsiooniliste institutsioonide ja peavoolumeedia vastu väheneb ning asendub rääkivate peademõjudega. Inimesed saavad jälgida neid, kes neile meeldivad ja keda nad usaldavad, olenemata nende vaadetest.

10. Kriisikindlus ja kriisikommunikatsiooni olulisus suureneb. Viimaste aastate elu on lohistanud meid ühest kriisist järgmisse ning jääb mulje, et käimasoleva kriisi suudab lõpetada ainult järgmine ja veel suurem kriis. Tegelikkuses see nii ei ole. Ettevõte või avaliku elu tegelane saab neid edukalt ohjata, kui reeglid kommunikatsiooniks on paigas ning selles ei laskuta liigselt emotsioonidesse. Reageerimiskiirus on loomulikult ülioluline, kuid kaine mõistuse säilitamine sellest veelgi. On kindel, et kriis ei jää tulemata ja see teeb haiget, kuid selle vastu on rohtu. Nagu ütles Mike Tyson, et enne molli saamist on kõigil plaan. Neid samu plaane oleme ju kõik teinud, kuid aastal 2025 tuleb valmis olla erinevateks stsenaariumiteks.

 Autorid: Merilin Blöndal ja Ivar Õuekallas, kommunikatsioonibüroo Dalton 

Kõik uudised