29.09.2021

Mida on tarvis edukaks intervjuuks?

Sügisel hoogustub ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja ettevõtluskeskkonna tegevus hüppeliselt. Uudiste toimetused toovad 24 tundi ööpäevas jälgijateni lugusid, mis on aktuaalsed ja jälgijatele olulised. Allikatena kasutatakse nii jagatavad pressiteavet, tarbijate vihjed ja ajakirjanike enda kogemusi, aga ka infovõrgustiku ja sotsiaalmeedia postitusi.

Optimist Public valiti tänavu aasta PR agentuuriks.

Paljud ettevõtte juhid ei tea, kuidas reageerida ajakirjaniku kõnele – see võib viia olukorrani, kus ajakirjanik ei saa uudiseks vajalikku pädevat infot ning ettevõte, kel tegelikult oleks kasulik kaasa rääkida, ei oska reageerida, et oma sõnumit efektiivset edasi anda.

Kas meediatreening on vajalik? Kas ettevõtte kuvand on oluline? Loomulikult ja just seetõttu on vajalik, et ettevõtte kõneisikud oleksid meediaga suhtlemiseks treenitud.

Enamik ajakirjanikke on tänulikud, kui nad saavad pöörduda inimese poole, kes oskab anda intervjuud – ajakirjaniku töö on saada kätte lugu ja uudis. Ka nende huvi ei ole intervjueerida kedagi, kes ei oska selgesti rääkida – see teeb ajakirjaniku töö keerulisemaks ning ka avaldatav lugu ei ole seeläbi tähelepanuväärne.

Kommunikatsioonijuhi ja -agentuuri roll ei ole vaid kõneisikule jutupunktide loomine, vaid hoopis kõneisiku ettevalmistamine oma loo rääkimiseks. Meediakoolitus õpetab kõneisikutele, mida ja kuidas öelda, mida silmas pidada, kui anda kommentaare, millist sõnumit edastab kehakeel jpm.

Kui mõelda, millist intervjuud te soovite ise meediast näha, kuulda või lugeda, siis julgeme väita, et see ei ole kindlasti tuim küsimus-vastus dialoog, mis tähelepanu pälvib. Oluline on sõnum ja lugu.

Miks on mõni intervjuu ja mõne intervjueeritava kajastus põnevam kui teine? Just seetõttu, et need inimesed on treenitud – ühelt poolt küsimusi esitama, aga teisalt ka küsimustele vastama nii, et vastusel oleks ka loogiline ülesehitus, kandev sõnum ning et lugu, mida räägitakse, vastaks ka intervjueerija küsimustele.

Kriitilistes olukordades, kus meedia huvi on saada kiiresti asjakohast infot, mis võib olla konfliktne, on kõneisiku roll hoida omaenda, aga ka enda esindatava ettevõtte kuvandit.

„Ei kommenteeri“ ei ole pädev kommentaar – just seetõttu peavad kõneisikud olema treenitud ka kriitilisteks olukordadeks, et osataks anda selgeid vastuseid ka teemadel, mis ei ole nii mugavad.

Mida on tarvis edukaks intervjuuks?

  • Põhisõnumid on olulised nii meediatreeningul kui iga intervjuu andmisel. Kui sõnumid on kokku lepitud, siis on kõneisikul lihtsam anda nii pehmetel kui kriitilistel teemadel intervjuusid. Kui sõnum on selge, on efektiivsem ka tähelepanu, mida pälvitakse.
  • Keelekasutus, diktsioon, kehakeel peavad olema läbimõeldud. Meedia eesmärk ei ole luua meeme või ironiseerida seda, kuidas keegi on küsimusele vastanud. Kui aga avaliku elu tegelane / kõneisik selleks põhjust annab ning ise tähelepanu loob, siis kasutatakse sageli ka „libastumisi“ lisatähelepanu loomiseks. Kui seda ei tee ajakirjandus, siis sageli teeb seda sotsiaalmeedia!

Uuringud on näidanud, et 90% kommunikatsioonist on mitte-verbaalne ehk kõneisik võib kõike öelda õigesti, aga kui kehakeel ei vasta sõnumi sisule ja on asjakohatu, siis see muudab ka sõnalise sõnumi väärtust.

  • Ettevalmistus – inimesed kangestuvad kaamera ees, sest neil on hirm. Kui aga ette valmistuda, intervjuu läbi mängida ning ka kaamera ees intervjuu andmist harjutada, on hirm reaalses olukorras oluliselt väiksem. Seega on kaameraga intervjuutreening nii oskuste kui ka enesekindluse kasvatamiseks oluline.

Mari-Liis Ahven ja Triin Adamson, Optimist Public

Toimetas Kaarel Täll, TULI

Optimist Public on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 91 liiget.

Kõik uudised