28.04.2021

Merle Viirmaa-Treifeldti 20 mõtet: kuidas juhipeegel säravana hoida

Kui sul on annet ja tahtmist olla juht, siis kuidas olla iseendale toeks, arutleb Merle Viirmaa-Treifeldt, kes on olnud tippjuht mitmes meediaettevõttes, juhib praegu Eesti Meediaettevõtete Liitu ja tegutseb juhtimis­treenerina. “Kui naine on muretseja, siis öeldakse, et tal pole julgust tegutseda. Kui mees viivitab otsusega, siis on ta põhjalik,” toob Merle välja levinud stereotüübid.

Merle Viirmaa-Treifeldt
Merle Viirmaa-Treifeldt

“Naised vaatavad peeglisse meestest sagedamini ja on enda välimuse suhtes pea alati kriitilised – sama on ka ametialase peegelpildiga. Tean seda hästi, olles ise peegliks mitmetele naisjuhtidele, kes on edukad ja säravad, ent võitlevad sisimas ebakindluse ja iseendale seatud kõrgete standarditega,” ütleb Merle. Naisjuht ei vaja jõustamist mitte sellepärast, et ta oleks saamatu, vaid tal on tarvis lisajulgust, sest naised kasutavad juhtimiseks teistsuguseid tööriistu kui mehed. Ühiskond on aga harjunud meesliidrite juhtimisstiiliga, isegi kui see ei pruugi anda paremaid tulemusi.

Kuigi pooled neist, keda Merle nõustab, on mehed, on naiste julgustamine ja toetamine talle südamelähedane. Ta annab nõu, miks peaks nägema ka naisi juhtidena ja kuidas naised võiksid saada edutatud.

1. Küsimus pole võrdõiguslikkuses ega sookvootides. Keegi ei unista edutamisest vaid seepärast, et ta on naine. Head juhtimisoskused kombineerituna ambitsiooniga olla juht on anne, mida kohtab harva, seega võiks toetada neid, kel on potentsiaali. Suisa 90 protsenti ehk valdav osa inimestest ei taha võtta vastutust juhina, seega pole põhjust liidrirolli üle romantiseerida.

2. 1970–1980ndatel toimus jõuline muudatus ja naisi sai varasemast rohkem juhi­positsioonile. 1990ndatest tekkis aga seisak. Maailma 500 edukama ettevõtte juhtidest on vaid 33 naised ning tippteenijate hulgas samades ettevõtetes on naisi vaid 11%, kuigi juba 1980ndatest on naistel rohkem bakalaureuse­kraade ning 2005. aastast ka magistri- ja doktorikraade.

3. Eestis on palgalõhe üks Euroopa suuremaid, samas naised ei küsi ise ka palka. Naine soovib võrreldes samal positsioonil mehega keskmiselt 300–400 eurot vähem töötasu. Seega me pole ise kuigi nõudlikud.

4. Naised ise seavad oma karjäärile klaaslae ja pole ühest lahendust, mis selle kaotaks. Naised ei sobi ise enda eestkostjaks, sest nad ei taha ennast esile seada, vaid eeldavad, et neid märgatakse. Kujundlikult võttes teevad nad koolitükid tublisti ära ja loodavad, et õpetaja kutsub tahvli ette vastama. “Mis nüüd mina,” mõtlevad naised. Meestel pole tõrget tunnistada, et “jah, ma olen tubli ja mul on ka ambitsioon”. Sageli mehi edutatakse nende potentsiaali pärast, naisi aga minevikusaavutuste eest. Naistele tuleks edutamisel anda krediiti – nad on ebakindlamad ja seetõttu tuleks neid edutada nooremalt.

5. Kui tahad minna kiirelt, mine üksi; kui kaugele, siis koos teistega – matkamise reegel kehtib ka juhtimises. Naisliidrid oskavad kokku panna edukaid meeskondi, luua kolleegidega inimlikke suhteid. Meeste anne on luua palju suhteid, mis on küll vähem sügavad ja lähedased, kuid töö mõttes kasulikud. Ka eraelus ei pruugi mehel olla südamesõpra, aga on palju töiselt kasulikke suhteid. Seda oskust tasub õppida.

6. Naistele on iseloomulikum enesekindluse puudumine. Kui naisel on üks põhjus, miks mitte kandideerida, siis ta kasutab seda. Kui mehel on üks põhjus, et kandideerida, siis on ta kohal. Naised ei taha võtta suuri riske, samuti hirmutab neid enda kehtestamine või sõna­võtmine.

7. Kui naised satuvad stressirohkesse olukorda, siis nad esmalt püüavad saavutada kontrolli. Mehed aga omal moel põgenevad. Naised kipuvad olema perfektsionistid, kes ei võta vastutust enne, kui on kindlad, et situatsiooni kõik tahud on kontrollitavad. Alles siis astuvad nad otsustava sammu.

8. Kui mees- ja naisjuhtide isikuomadused ei pruugigi erineda, siis kriisiolukorras kasutavad nad erinevaid toimetulekustrateegiaid. Naised kalduvad olema muretsejad, mis soodustab ületöötamist ja üle­mõtlemist. Muretseja ei julge eksida, on palju busy-work-tsoonis, ei otsusta ja hoiab end tagasi. Mehed on aga stressiolukorras enesekindlad, enesekesksed, otsustavad ja kohati ka nartsissistlikud. Mõlemal on oma head ja vead, mis ei pruugi tagada teisega võrreldes edukamat otsust.

9. Kuidas mees- ja naisjuhte tajutakse stressiolukordades? Kui naine on muretseja, siis öeldakse, et ta on kartlik, tal pole julgust tegutseda. Kui mees viivitab otsusega, siis on ta põhjalik.

10. Edukate naisjuhtide taga on enamasti abikaasa. Viimase 30 aasta jooksul on naised võitnud tööl rohkem kui kodus. Kui praegu peab naisi rohkem tagant aitama tööl, siis mehi kodus. Küsimus on ühises koduses vastutuses, mitte teineteisele teenete osutamises. Kõige olulisem karjäärivalik naisele on partneri valik. Kas ta toetab karjääri või mitte?

11. Naisele on vajalik meeste toetus ka väljaspool kodu. On ju sageli kõrgemal positsioonil mehed. Ideaalne, kui karjääri­redeli alguses on mentor, kes avab uksi ja annab nõu. Samuti võiksid ka edukad naised olla solidaarsed ametiredelil allpool olevate, kuid potentsiaalikate naistega. Kui sind on keegi aidanud, siis toeta sina kedagi järgmist.

12. Seksuaalse ahistamise vastase #MeToo liikumise mündil on kaks külge. Loomulikult on lubamatu, et keegi tagumikust näpistab. Samas ütlevad mõned meesjuhid #MeToo liikumisega seoses, et on loobunud noorte naiste mentoriks olemisest. Niisiis on osa naisi jäänud ilma oma karjääri edendajatest. Usalduse taastamine on suur töö. Klaaslagi juba on, seinu pole vaja. Meie, naised, peame olema ahistamise teemadel kindlameelsed, aga mitte üle reageerima. Üks mölakas ei defineeri meessugu, nii nagu ei defineeri ebakohaselt flirtiv naine naissugu.

13. Naisjuhtide peale­kasvamisel on takistuseks ka see, et raske on olla esimene üksik hunt. Olla üksik naine meestekambas on sama, mis olla ainus naisminister EKRE valitsuses. Naised tunnevad, et nad peavad enda kompetentsust tõestama kaks korda enam, sest neid tajutakse vähemate oskustega, kui neil tegelikult on.

Mis aitab naisjuhil tõsta enesekindlust?

1. Mis on sinu juhtimisalased tugevused? Kuidas tunned end kindlalt, rõõmsalt ja õnnelikult? Toetu teadlikult oma tugevustele!

2. Sageli on nii, et seades firmale eesmärke, jõutakse selleni, et alustada on vaja ise­endast. Kirjuta essee, mida teed aastal 2030, ja kirjuta ka, mida teed poolteise aasta pärast. Kui on nägemus, aitab see teha kiireid otsuseid. Pikk plaan aitab mõtestada raskeid otsuseid, näiteks personali­muudatusi. Samuti on tagasilööke lihtsam taluda – naised võtavad ebaõnnestumisi südamesse.

3. Teadvusta oma hirme. Mida sa teeksid, kui ei kardaks? Ja tee see ära! Mis on halvim asi, mis juhtuda võib? Mõtle niipidi: kui võtan riski, siis mis on parim, mis juhtuda võib? Tagasilöögid ja eksimised on olulised õppetunnid. Paras annus hirmu on hea, sest aitab reaalsusega kontaktis olla. Sobilik retsept on kolmandik hirmu ja kaks kolmandikku lootust. Tasub arvestada, et naised kipuvad hindama oma sooritust halvemini, kui see tegelikult on, mehed aga paremini.

4. Teadvusta oma nõrkusi. Perfektsionism on naise vaenlane, sest supernaist pole olemas! Läbipõlemine on perfektsionismi tütar ja see on õppetund, mida tasub vältida või kogeda vaid korra. Keskendu sellele, et asjad saaks tehtud. Teed parima võimaliku valiku, tunnistad selle omaks, seedid ja liigud edasi. Kärbi tegemist vajavate asjade nimekirja. Tee vaid seda, mis on tõesti oluline ning kõige tähtsam sulle ja su perele.

5. Ära ohverda enda edu teistele meeldimisele, kõigile ei pea meeldima! Tagasisidet küsi vaid neilt, kelle arvamus on sulle oluline. Kuula ära, võta seedimiseks paus, kohane ja astu edasi. Ignoreeri ebaolulist kriitikat, see on vaid kellegi arvamus.

6. Suhtevõrgustiku ehitamisel tasub õppida meestelt. Naistele on omane vähem suhteid, ent need on sügavamad; meesjuhtide suhtlus­ring on palju laiem. “Sina sügad minu selga, mina sinu.” Mõelge näiteks korporatsioonide ja “taga­tubade” peale.

7. Enda ja teiste potentsiaali tuleb uskuda! Mulle meeldib juhtimiskonsultant Stephen Covey tsitaat: “Töötan sadade liidritega üle maailma ja hämmastav, kui paljud neist võlgnevad edu kellelegi, kes uskus neisse, kui nad ise enam ei uskunud.” See mõte meenub alati, kui näen võimekaid naisi, kes oma annet ei teadvusta.

Autor: Heidit Kaio

Lugu ilmus 27.04.2021 ajakirjas Eesti Naine.

Kõik uudised