LÕPUTÖÖ | Veebibännereid küll märgatakse, kuid nendesse ei süveneta
Kas oleme bänneripimedad või märkame uudiste vahel reklaame? Kas oleme omandanud oskuse neid vältida, vaatamata reklaamija püüdlustele saada tähelepanu ja süvenemist? Selliseid küsimusi küsis Morten Langi oma bakalaureusetöös.
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida bännerreklaamide märgatavust uudisteportaalides, võttes vaatluse alla desktop’is kuvatavad sisubänneri, päisebänneri ning tornbänneri reklaami positsioonid. Samuti sai ühe uurimisküsimusena uuritud, kas sisubänneri ning päisebänneri puhul oli märgatavus kõrgem staatilise või animeeritud veebibänneri puhul.
Uurimismeetodiks valisin kombineeritud uuringudisaini ning andmete kogumise vahenditeks oli eksperiment pilgujälgimise seadme abil, millele järgnesid poolstruktureeritud intervjuud eksperimendis osalejatega.
Pilgujälgimise eksperimendi peamiseks ülesandeks oli sirvida Delfi uudisteportaali, kuhu oli konkreetsetele asukohtadele paigutatud reklaamid. Intervjuu käigus vastati eksperimendiga seotud küsimustele, mis andsid aimu osaleja üldisest hoiakust veebireklaamidesse.
Uuringule sai lähenetud nii, et pilgujälgimise eksperiment oleks osalejatele võimalikult loomulik ja nad sirviksid portaali nii, nagu nad seda tavatingimustes teevad. Osaleja sai enda kasutusse arvutihiire ning pidi selle abil ise portaali sirvima, kasutades endale sobivat kerimise kiirust ja sisu töötlemise harjumust.
Kerime üle
Töö tulemusena täielikku reklaamipimedust ei täheldatud ning reklaambännerite märgatavus ei sõltunud reklaamide positsioonist uudisteportaalis. Pigem saab bänneripimeduse kontekstis järeldada, et inimesed oskavad reklaame veebisisust ignoreerida.
Bännereid küll märgatakse, kuid nendesse ei süveneta. Süvenemist mõjutavad erinevad tegurid nagu konkreetne vajadus toote/teenuse vastu, mis määrab ära tarbija vastuvõtlikkuse reklaamile.
Samuti mõjutab reklaami märgatavust portaali enda ülesehitus ja selle tundmine. Vilunud portaalikasutaja tunneb portaali ülesehitust ning oskab eos reklaami positsioone eirata.
Pilgujälgimise eksperimendis oli läbivalt näha tendents, et kui uudiste vahele ilmus reklaam, keriti sellest kiiremini üle, et jõuda järgmise uudisteplokini. Reklaame ignoreeriti, sõltumata sellest, kas reklaambänner oli staatiline või animeeritud. Osalejate tähelepanu oli eelkõige suunatud uudiste pealkirjadele ning reklaambännerit eristati tavapärasest veebisisust.
Tegemist on põgusa ülevaatega, mis võimaldab kergelt üldistada noorte veebireklaamide märkamist uudisteportaalides. Autorina leian, et antud uuring pakub mõtteainet nii meedia- kui ka loovagentuuri töötajatele. Taolisi uuringuid saab kindlasti veel läbi viia ning vaatluse alla on võimalik võtta konkreetsed veebisisu- ja reklaamitüübid ning nende kombinatsioonid.
Autor: Morten Langi
TULI avaldab sellelgi suvel TLÜ BFMi reklaami ja suhtekorralduse bakalaureusekava parimaid lõputöid. Võib-olla satub sekka muudki! Head lugemist!