Kui mitte kõik, siis peaaegu igaüks mäletab, kus ta oli 2022. aasta 24. veebruari hommikul. Aga kas mäletad, mida sa tegid kuu enne seda, 19. jaanuaril? Nii küsib Birgit Maranik, kelle lõputöö kannab pealkirja “Eesti Vabariigi valitsuskommunikatsiooni sõnumid sõja ja julgeoleku teemadel ühe aasta jooksul”.

Tõenäoliselt on 19. jaanuari “Aktuaalse kaamera” intervjuu peaminister Kaja Kallasega hea õppetund tulevastele kommunikatsioonitudengitele. Tol õhtul küsiti peaministrilt otse-eetris, kas kaitsekulutuste tõstmine ja julgeoleku teemad on lihtsalt üks viis, kuidas varjata segadust energiahindade kompenseerimise meetmetes. Teisisõnu, organisatsioon tunnistas, et tegemist on kriisiga, kuid avalikkuse arusaam sellega ei kattunud.

Sellest tulenes ka minu bakalaureusetöö teema, sest milliseid sõnumeid kasutada, kui soovitakse suurendada ühiskonna valmisolekut? Kuidas saavutada oma eesmärke nii, et see ei külvaks hirmu ja paanikat, vaid tõstaks inimeste valmisolekut?

Tööst selgus, et valitsuskommunikatsioon keskendus eelkõige usalduse kasvatamisele ja uute suhete ning tulemuslike liitude loomisele.

Kõige enam edastati aasta jooksul pressiteateid, mis rõhutasid NATO idatiiva tugevdamise tähtsust. Lisaks keskenduti suuresti sellele, et riigi sõnumid jõuaksid ka liitlasriikide inforuumi, Venemaale kehtestataks tõhusad sanktsioonid ning mis kõige olulisem, et Eesti julgeolek oleks tagatud. Lõppkokkuvõttes pole oluline, kust meie elekter pärineb, kui meie riik pole iseseisev.

Pressiteadetes oli selgelt näha sõnumite muutust Venemaa suunal. Kui uuritava perioodi alguses kõlasid sõnumid, et Venemaa koondab vägesid ning ähvardab sõjalise jõu kasutamisega ning Venemaa retoorika muutub üha sõjakamaks, siis paari nädala pärast olid peamiseks sõnumiks, et Venemaa kujutab ohtu kogu Euroopale ning riik tuleb täielikult isoleerida. Eriti tugevalt edastati seda sõnumit enne NATO tippkohtumist Madridis. Sügisel lisandus päevakorda ka temaatika, et Venemaa kasutab energiat relvana.

Valitsuse pressiteadetes kõlasid peamiselt neli üleskutset:

• Valmisolek sõjaga kaasnevaks ning iga inimese toimetulek kriisiolukorras.
• Ühtsus nii riigi kodanike seas kui ka Euroopa ühtsus Ukraina abistamisel ja Venemaa isoleerimisel.
• Toetus Ukraina suunas ning Ukrainast saabunud põgenikele.
• Eesti kui eeskuju Euroopas, kes peab kinni sanktsioonidest, ei luba endale vastuolusid, on üks suurimatest Ukraina toetajatest ning panustab eeskujulikult oma riigi kaitsevõime tugevdamisesse.

Kuigi strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on vältida kriisiolukorras paanikat elanikkonna seas, siis valitsuse aktiivsus riigis valitseva ohutaseme edastamisel oli pigem rahuldav. Mõistetavalt edastas valitsus ohutaset eelkõige olukordades, kus oli toimunud märgiline intsident (nagu Poola raketirünnak) või päev, mil sõda algas. Siiski oleks võinud ohutaset edastada ka näiteks siis, kui üleöö otsustati teisaldada sõjamonumendid Narvast. 

Huvitav oli ka tähelepanek, et kuigi strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on võidelda valeinfo leviku vastu, siis pressiteadetes edastatud informatsiooni analüüsides selgus, et sellega tegeleti minimaalselt.

Loe lõputööd Paku tudengile lõputöö teema

Autor: Birgit Maranik

TULI avaldab suvel TLÜ BFMi reklaami ja suhtekorralduse bakalaureusekava parimaid lõputöid. Sekka satub üks töö ka Mainori veebidisaini ja digitaalgraafika õppekavast. Head lugemist!

Kõik uudised