Brändid mängivad tänapäeva meedias selgelt määratletud ja hästi lõimitud rolli. Lõimimise toetamiseks on asjakohane, et brändi- ja turundusjuhid teevad koostööd audiovisuaalse sisu loojatega, et saada oma kaubamärkidele osa nende toodetavas sisus. Üks levinumaid viise brändide reklaamimiseks filmides, sarjades ja saadetes on tootepaigutus ehk product placement. Selle aasta Kuldmunal debüteerinud produtsent Kirill Volkov uuris oma bakalaureusetöö “Tootepaigutus Eesti mängufilmides” raames Eesti mängufilmide produtsentide hoiakuid ja arvamusi tootepaigutusest.

Vestlesin töö käigus just täispikkade mängufilmide produtsentidega, kuna soovisin saada aru, kuidas ja kui palju Eesti filmi rahastusskeem tootepaigutusest sõltub. Spoiler alert: ei sõltugi!

Töö eesmärgiks oli leida viise ja näpunäiteid, kuidas teha tootepaigutust Eesti mängufilmides nii, et see oleks sobilik ega kahjustaks brändi, tootmisfirma ega ka filmi enda mainet. Soovisin kuulda tunnustatud produtsentide mõtteid ning koguda teavet, mis oleks kasulik nii teistele produtsentidele kui ka turundajatele, kes kaaluvad oma toodete paigutamist Eesti mängufilmidesse.

Valim oli üsna väike – kuus produtsenti. Minu jaoks oli oluline intervjueerida kogenud tegijaid. Produtsentide nimesid ma konfidentsiaalsuse huvides ei avalikusta, kuid tegemist on Eestis tuntud ja tunnustatud tegijatega. 

Viis küsitletud produtsenti on teinud tootepaigutust oma filmides tasuta või bartertehingu alusel. Üks küsitletud produtsentidest ei paiguta filmidesse tooteid, sest tema arvates rikub reklaam kunsti. Ükski intervjueeritavatest ei ole teinud viimaste aastate jooksul tasulist tootepaigutust. Nende arvates on tasuliste product placement koostööde trend Eesti filmis võrreldes 1990ndate ja 2000ndate algusega langenud. 

Loominguline vajadus ja koostöö läbipaistvus

Töö tulemustest selgus, et efektiivset koostööd produtsentide ja turundajate vahel toetab eelkõige loominguline vajadus ning arusaadavad ja osapoolte valikuid mitte piiravad koostöötingimused. 

Produtsentide sõnul on eduka koostöö tähtsaks eelduseks ausad ja läbipaistvad suhted brändi esindajatega. Efektiivset koostööd produtsentide ja turundajate vahel võivad aga takistada ebarealistlikud või kunstilist visiooni lõhkuvad tingimused brändi poolt, näiteks kui bränd soovib oma logo kaadris liiga suurelt või pikalt näidata.

Lisaks mainisid kõik produtsendid, et Eesti reklaamiturg on liiga väike ja turundajad ei näe mõtet panustada suuri eelarveid tootepaigutusse, kuna oma eesmärkide saavutamiseks piisab neile teistest turunduskanalitest. 

Vastustest saab järeldada, et lisaks maitsetule ja looga põhjendamatule tootepaigutusele tuleks vältida haavatavate teemadega seotud tootepaigutust. Sinna kuuluvad poliitikaga seotud, seadusega vastastuollu minevate ning eetikakoodeksi eiravate toodete/brändide paigutamine.

Millised koostööd on sobilikud ja efektiivsemad?

Valim oli väike ja suuri üldistusi teha ei saa, aga siiski saab järeldada, et Eesti filmiprodutsentide arvates on tootepaigutus Eesti mängufilmides brändi reklaamimiseks ja selle väärtuse tõstmiseks sobilik, kui see on looga põhjendatud ning selle järele tekib filmitegijatel vajadus. 

Koostööd on efektiivsemad, kui osapoolte vahel sõlmitakse leping, mis ei piira osapooli ning ei takista loomingut. Ideaalsed koostöötingimused turundaja ja produtsendi vahel võiks anda mõlemale osapoolele vabaduse langetada otsuseid vastavalt oma eesmärkidele ning mitte üksteist dikteerida. Koostöösuhe produtsendi ja turundaja vahel peab olema aus ja läbipaistev.

Kui produtsendi ja turundaja vaheline koostöö ei ole tasustatud, võiks see ideaalis alata sponsorsuhtest, milles bränd on filmi toetaja rollis ning neil on õigus kajastada seda oma kanalites. Filmitegijatele võiks jääda vabadus kasutada toodet kaadris vastavalt loo vajadusele ja režissööri nägemusele. Neile võiks jääda ka õigus toodet mitte näidata.

Loodan, et järgnevates uuringutes õnnestub teistel uurijatel saada jutule ka turundajad, et mõista nende vaatenurka tootepaigutusele ning uurida nende arvamusi, kogemusi ja hoiakuid. 

Paljud küsitletud produtsendid mainisid, et Eesti teletoodangus on tootepaigutust rohkem kui mängufilmides, eelkõige just selle tõttu, et eelarved on seal väiksemad ning tootepaigutusest tulnud raha mõjutab eelarvet rohkem. Soovitan edasistes uuringutes rääkida ka televisioonis töötavate produtsentidega, kes toodavad telesarju või -saateid. Hea oleks võrrelda nende poolt saadud vastuseid filmiprodutsentide vastustega.

Soovin tänada kõiki vastanud produtsente ja lõputöö juhendaja Tiina Hiobit abi eest!

Loe lõputööd Paku tudengile lõputöö teema

Autor: Kirill Volkov

TULI avaldab sellelgi suvel TLÜ BFMi reklaami ja suhtekorralduse bakalaureusekava parimaid lõputöid. Võib-olla satub sekka muudki! Head lugemist!

Kõik uudised