LÕPUTÖÖ | Pakenditel olevate QR-koodide vastu on leige huvi

Personaalne huvi QR-koodide vastu kulmineerus minu bakalaureusetöö teemaks. Põhifookuses olidki pakenditel olevad QR-koodid ning see, kuidas noored neid vastu võtavad, kirjutab Siim Šinkarev.

Siim Šinkarev uuris QR-koodide atraktiivsust Kalevi pakiuuenduse näitel. Foto: Erakogu

Sellele vaatamata ei kukkunud uurimustöö teema “QR-koodid toidupakendil: nende atraktiivsus Kalevi pakiuuenduse näitel” mulle sülle. Oli palju mõtlemisainet, millest ja kuidas kirjutada. QR-koodideni jõudsin Orkla Eesti AS-is praktikal olles. Sinna sattusin tänu TULI portaali postitatud praktikakuulutusele!

Peatusin disainiga tegelevas meeskonnas ning seal oldud aja jooksul käisid QR-koodid jututeemadest läbi. Kuna pakendidisain – ja sellega kaasnevad praktikad – on minu jaoks imponeeriv, saigi sellest tulenevalt enam-vähem paika esialgne uurimustöö suunitlus.

Algus ja selge sihi formuleerimine oli künklik. Kuidas uurimustöö läbi viia? Mis eesmärk on? Sirvisin palju internetis, et leida sarnase suunitlusega varasemaid uurimustöid eesmärgiga ammutada inspiratsiooni, kuid sarnasel teemal kodumaiseid uurimusi praktiliselt ei olnud.

Sellele vaatamata õnnestus Euroopast ja maailmast leida mõned värskemad ja vanemad uurimustööd, mis olid abiks. Kui esialgne probleem oli püstitatud, liikusin töö teoreetilist poolt kirjutama.

Keerukam kui arvasin

Töö teoreetiline osa koosnes QR-koodi tutvustusest, nendega kaasnevatest võimalustest, pakenditele implementeerimisest ning tarbija käitumisharjumustest ja pilgujälgija töö kirjeldamisest.

Teoreetilise osa ülesehitus läks üldjoontes ladusalt, kuid pisikeseks takistuseks sai tarbija käitumisharjumuste osa ning kuidas see seondub QR-koodidega. Vähene informatsioon, mis selle kohta leidsin, tekitas mulje, et pole olemas ei õiget ega valet.

Töid, mis keskenduvad sellele, mis on QR-koodide tegeliku mõju ostukavatsusele ja kliendirahulolule, leidus pigem vähe. Lisaks sellele on selle taga olev teadus keerukam, kui mina tol hetkel tudengina arvasin. Selle osa kirjutamine oli kõige raskem just vähese leitava väärtusliku informatsiooni ning terminoloogiast tulenevalt raskendatud tõlkimisprotsessi tõttu.

Plaan loksus paika

Töö empiiriline osa oli põnev ja protsess vaatluse läbiviimiseks oli minu jaoks uus. Pilgujälgimise tehnoloogiaga olen varasemalt ennast kurssi viinud internetis kättesaadava materjali näol, kuid reaalne praktiline kogemus puudus.

See oli uurimustöö teine punkt, kus tekkis palju kõhklusi ja mõtteid, kuidas lõpuks protseduurile läheneda. Reflekteerisin oma juhendajaga ja põrgatasime mõtteterakesi edasi-tagasi, kuni plaan paika loksus.

Kuna ligipääsetavus ressursile oli limiteeritud tööpäevade ja asukoha näol, andsin endast parima, et koondada kokku mõned päevad, mil vaatlust läbi viia. Pildistasin üles pakendid, mida vaatluses kasutasin ja koostasin presentatsiooni, mida kuvasin vaatlusalustele ekraanil.

Peamine põhjus, miks just Kalevi pakendid fookusesse võtsin, oli see, et uurimustöö kirjutamise käigus said osad nende pakendid endale värskelt QR-koodid ning kõrvutasin neid pikemaajaliste konkurentidega, kellel olid pakenditel juba QR-koodid olemas.

Vaatlusele järgnes valimis olevate inimestega tehtud poolstruktureeritud intervjuu, mille käigus püüdsin püstitatud uurimusküsimustele vastuseid leida. Valim, mis uurimustöös moodustus, jäi väikeseks limiteeritud võimaluste tõttu. Teema edasiarendus oleks kindlasti kihvt ja olles protseduuri läbi käinud, oskaksin pöörata tähelepanu pisikestele nüanssidele, mis oleks potentsiaalselt uurimustulemusi võimendanud.

Võita tahaks

Uurimuse tulemused lõid aluse arvamiseks, et vaatluses osalenud sihtrühm ei ole QR-koode täielikult omaks võtnud, kuid nende olemasolu teadvustatakse. Kõikide katsealuste puhul joonistus välja muster, et QR-koodidega seoses ei ole tekkinud piisavalt positiivseid seoseid ja seetõttu on pakenditelt skaneerimine jäänud teisejärguliseks.

QR-kood ei ole valimis esindatud inimeste elus märkimisväärne osa tarbimisharjumustest ning nendele pööratakse pigem vähe tähelepanu. Küll pööratakse QR-koodidele tähelepanu suuremate kampaaniate raames, eriti kui on potentsiaalne võimalus midagi võita.

Pakenditel olevatele QR-koodidele pööratakse kõige rohkem tähelepanu, kui see on kontrastne: hele ala tumedal taustal. Lisaks toodi välja, et kui pakendi stiil on komplekssem ja omavahel on erinevaid elemente kombineeritud, mõjub see efektselt ning proovitakse pakendisse rohkem süveneda.

Samuti joonistus välja huvitav seisukoht mõne vaatlusaluse puhul, kus toodi välja, et triipkood konkureerib QR-koodiga. Tõenäoliselt saab seda järeldada sellest, et poodi minnes kasutatakse selvepulte ja pakendilt otsitakse pigem triipkoodi.

Valimis esindatud inimesed skaneerivad pakenditel olevaid QR-koode pigem vähe või üldse mitte. Küll öeldi, et QR-koode skaneerivad nad tihedamalt tänavatel olevatelt reklaamplakatitelt ja postritelt. See on ehk oluline informatsioonikild sidumaks pakenditel olevaid QR-koode reklaamplakatitega. Valim ei olnud suur ning selle põhjal ei saa teha kõikehõlmavaid ja -üldistavaid järeldusi.

Siinkohal tänan oma uurimustöö juhendajat Tiina Hiobi, kes aitas väga selgete juhistega ja väärtuslike mõtetega, mis aitasid esimeses faasis lumepalli veerema panna ja hilisemates etappides tööd edukalt edasi viia.

Loe lõputööd Paku tudengile lõputöö teema

Autor: Siim Šinkarev

TULI avaldab sellelgi suvel TLÜ BFMi reklaami ja suhtekorralduse bakalaureusekava parimaid lõputöid. Võib-olla satub sekka muudki! Head lugemist!

Kõik uudised