Kuldmuna jagab igal aastal välja rohkelt auhindu parimatele töödele. Tänavu on seniste kategooriate kõrval uus eriauhind Maamuna. Selle viib endaga koju projekt, milles leidub kõige rohkem jätkusuutlikkust ning vastutustundlikkust.

Maamuna eriauhind antakse välja kõikide kategooriate üleselt ning võitja valimise eest hoolitseb tänavu Swedbank. Nad moodustavad žürii, mis koguneb 15. aprillil ning hindab shortlist’i jõudnud kestlikke töid. Nende seast valitaksegi välja esimene Maamuna võitja.

Kuidas žürii teab, kas töö on kestlik või mitte? Kuldmuna konkursil tuleb nüüdsest iga töö juures märkida, kas töö järgib keskkonnaaspektidest lähtuvalt jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist? Vastusevariandid on “jah/ei”.

Kui märgitakse “jah”, on töö esitajal 2500 tähemärki ruumi, et kirjeldada, mil moel järgib töö nimetatud lähenemist, kas ja kuidas mõõdeti selle kasutegurit ning millistele tulemustele ning järeldustele jõuti. Ehk siis, Maamuna nimel võistlevad tööd, mis on märgitud sõnaga “jah” ning jõudnud shortlist’i.

Esita töö Kuldmunale

Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim ootab koostööd Kuldmunaga elevusega. 

“Usun, et vajame rohkem kui kunagi varem kogu maailma loovinimesi, et koos välja mõelda, kuidas meie planeeti – maamuna – aidata, et ka tulevikus saaksime siin pikaajaliselt viibida,” sõnab ta. “Meil on hea meel, et Eesti suurim loovusfestival Kuldmuna on võtnud oma südameasjaks rõhutada jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku tegutsemis- ja mõtteviisi olulisust, just nii nagu Swedbank on olnud juba aastaid selle teema eestvedajaks finantsmaailmas.”

Tema sõnul tuleneb jätkusuutlikkusele ülemineku vajadus sellest, et maailmas on jõutud ühise arusaamani, et praeguses tempos ja viisil jätkates ootab meid ees suur hulk probleeme. 

“Lõputu kasv Maa arvelt ei ole realistlik, mistõttu on rohepööre teekond, kus otsime ühiselt uut tasakaalu looduse ja majanduse vahel,” sõnab Riim. “Tõeline muutus tekib, kui mõistame, et peame ennast riigi, ettevõtete ja inimestena päriselt muutma ja ei saa end rohepöördest välja osta ega oodata, et see kuidagi üle läheb.”

Riim leiab, et Eesti turundus teeb tibusamme mõistmaks, kui palju rohkemat on meil vaja teha, et soovitud kliimaeesmärgid saavutada. 

 “Rohepööret ainult turundusega ära ei lahenda,” ütleb Riim. “See ei tohi olla tööriist brändi maine kasvatamiseks, kuid turundusel on roll viia inimesteni teadmine, kuidas üks või teine tegevus keskkonna eesmärke täidab, või kuidas keegi sellesse panustab. Sõnadel peavad olema taga faktipõhised mõõdetavad tõestused. Täna on meil siin veel arenguruumi.”

Swedbanki jätkusuutlikkuse tegevustest toob ta välja ettevõtetele loodud Jätkusuutlikkuse HUBi, mis on teejuht ESG maailmas orienteerumiseks ning annab hea alguspunkti oma ESG mõjude hindamiseks.

“Lisaks tasub silm peal hoida meie jätkusuutlike toodete portfellil, mis soodustab klientide keskkonnasõbralikumate valikute tegemist. Kes aga soovib end valdkonnas harida, siis koostöös TalTechiga oleme loonud jätkusuutliku eksperdi programmi,” lisab Riim.

Turundajate Liidu tegevjuht Kadi Aguraijuja ütleb, et kestlikkus on turunduses ülioluline ning muutub järjest olulisemaks. 

“Tahame näidata eeskuju, harida turundajaid ning juhtida probleemile tähelepanu,” sõnab ta. “Maamuna eriauhind on sellest vaid üks osa, sügisel moodustati Turundajate Liidu töögrupp Roheline TULI, mille eesmärgiks on jätkusuutliku turunduse juurutamine.”

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised