Kuldmuna filmi- ja raadiožürii esimees Anne Tääkre: ajal, mil reklaam levib mööda ootamatuid kanaleid, võidab idee

Sel aastal on Kuldmuna filmi ja raadio kategooria žürii esimees Leiburi müügi- ja turundusdirektor Anne Tääkre. Rääkisime Annega, millised on tema ootused konkursile ja soovitused tööde esitamiseks.

Millega igapäevaselt oma töös tegeled?

Igapäevaselt juhin Leiburis turundust ja müüki. Tiim on meil mõlemas valdkonnas üsna väike ja seetõttu olen sunnitud ka ise natukene tööd tegema. Kuulun ka Baltikumi juhtkonda ja seetõttu kulub osa ajast ülebaltikumilistele teemadele, mis on seotud tootearenduse ja kommunikatsiooniga.

Enne Leiburit juhtisin 9 aastat Orkla Eestis maiustuste ja snäki kategooria turundust ning tootearendust. Kalevis alustasin oma turunduskarjääri tootejuhina ja koos Orkla ajaga kokku olin Eesti armastatuima kaubamärgiga seotud 21 aastat. Vahepeal juhtisin tootearendust ning turundust ka Teres ja mõned aastad olin seotud õllebrändiga Puls.

Oled valdkonnas tegutsenud 25 aastat. Mis on Sinu hinnangul olnud selle aja jooksul valdkonna suurimad muutused?

Toiduainetööstuses olen tegelikult töötanud juba 31 aastat, sellest 26 tegelenud turunduse, tootearenduse ja periooditi ka müügiga.

Turunduses toimuvad muutused peamiselt kahes valdkonnas:

1) mis on hetkel oluline tarbijale,

2) kommunikatsioonikanalid, millega tarbijani jõuda.

Ma päris veerand sajandit tagasi ei läheks, see nõuaks ilmselt eraldi artiklit ja kuuluks ajaloo valdkonda. Kui 10 aastat tagasi oli peamiseks trendiks toidutööstuse tootearenduses ja kommunikatsioonis tervislikkus, siis nüüd on see väga tugevasti seotud jätkusuutlikkuse teemadega. Vahel on viimane isegi olulisem, kuid üldiselt on neid eraldiseisvatena raske käsitleda. Need on teemad, millele toiduainetööstuses mõeldakse tavaliselt ammu enne kui tarbija need fookusesse tõstab. Loomulikult on äris edukas see, kes pakub tarbijale seda, mida ta ihaldab ja mis on tema jaoks oluline. Leiburis on käimas mitmeid projekte, mis on seotud peamiselt toiduraiskamise vähendamisega, pakkematerjalide jätkusuutlikuks muutmisega ja loomulikult kõige rohkem tervislike toodete arendamisega. Leivatoodete puhul on see õnneks üsna lihtne, sest tootegrupp tervikuna mõjub meie enesetundele hästi.

Turunduse väljakutse on kõige selle tegevuse tarbijale vahendamine. Sõnum peab olema selge ja kõigile arusaadav. Kuidas seda aga teha, kui öelda on nii palju? Milliseid kanaleid kasutada? Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on turunduskanaliteks mitte ainult traditsiooniline peavoolumeedia ja ostukohas väljas olev reklaam, vaid kogu digimaailmas ringi liikuv info, mis võib olla alates sotsiaalmeedias lekitatud tooteinfost kuni ostuks kasutatavate digitaalsete kanaliteni.

Tihti on kõige edukamad need kampaaniad, mille puhul tarbija isegi ei kahtlusta, et on reklaami ohvriks langenud. Mulle tundub, et klassikalise suhtekorralduse ja reklaami erinevus muutub järjest väiksemaks. Järjest olulisemaks muutub meedia planeerimine ja analüüsimine.

Mis on Sind valdkonna juures nii kaua hoidnud?

Ilmselt valdkonna pidev muutumine ja väljakutsed. Pole olnud rahulikku jalg üle põlve istumist ja alati peab mõtlema sammukese ette, kusjuures need sammud jäävad kogu aeg lühemaks. Kogu aeg on midagi muutumises.

Milline on Sinu arvates Eesti reklaamimaastik?

Töö on tellija materjalist. Nii reklaami tegijad kui selle tellijad, kelle toode või teenus on suunatud peamiselt Eesti turule, suudavad piiratud eelarvetega teha väga head reklaami. Usun, et iga agentuuri unistus on teha miljonite eest Super Bowli reklaami, aga paraku peab ta arvestama kohaliku kliendi puhul ikkagi piiratud eelarvega, mille eest oodatakse Super Bowliga samaväärse kvaliteediga tulemust. Eesti reklaamimaastik on täiesti maailmatasemel. On väga häid ja väga halbu reklaame. Häid ja professionaalselt teostatuid on rohkem.

Millised reklaamid on Sulle enim meelde jäänud?

See on üsna piinlik, aga esimesena meenus kõige halvem reklaam, mida viimasel ajal näinud olen. See on minu jaoks lihtsalt nii ärritav, et sööbib mällu igaveseks! Tegemist on „Pohmu“ reklaamiga. Ajal, mil lausjoomist ikkagi taunitakse ja kogu joogi- ja toiduainetööstus näeb hullu vaeva, et nende poolt tarbijani jõudvad sõnumid oleks vastutustundlikud kuni kõige väiksemate detailideni, tundub selline lahendus päris õõvastav. Samas usun, et sihtrühm on toote ilusasti üles leidnud…

Positiivselt poolelt on mulle silma jäänud mõningad sotsiaalreklaamid, näiteks „Ole IT-vaatlik“. Sõnum on lihtne ja vajalik ning sõnamänguna ka hästi välja toodud.

COOP panga aktsia emissiooni kommunikatsioon oli hea, kuigi tulemusega vist väga rahule ei jäädud.

Kes kuuluvad tänavu Kuldmuna filmi ja raadio žüriisse? Miks just nemad?

Üritasin liikmete valikul lähtuda põhimõttest, et kaetud oleks võimalikult palju valdkondi reklaami tellijast kuni valmis reklaamini. Kõik on oma töös väga hinnatud spetsialistid ja usun, et turundusringkonnas ka tuntud.

Hindama hakkavad: Katrin Vernik A. Le Coqist kui reklaami tellija, Tanel Toomi kutsusin eelkõige reklaamitegijana (loomulikult on „Tõde ja õigus“ meie hinge sügava jälje jätnud, aga Tanel on teinud ka suurepäraseid reklaamfilme), Anne Muldme TalTechist, Heiki Abel Sky+st, Priit Aus Kuukulgurist, Timo Hartikainen VAASist ja Siim Nikopensius Optimistist. Hindan väga kõigi panust Eesti turundus- ja reklaamivaldkonnas ning olen kindel, et otsus tuleb õiglane ja professionaalne.

Kuidas olla Kuldmuna filmi ja raadio kategoorias edukas? Mida soovitad?

Kuldmuna on eelkõige loovust ja teostuse professionaalsust hindav konkurss. Kindlasti aitab kaasa, kui professionaalsust peetakse silmas ka juba tööde esitamisel. Pean siin silmas eelkõige lisatud kirjelduse konkreetsust, et nii reklaami eesmärk kui ka tulemus ja mõju sihtrühmale oleks selgesti väljatoodud. Kuni kolmeminutilise case study lisamine muudab žürii hindamise kindlasti lihtsamaks. Kindlasti tasub kõigist reeglitest ja tähtaegadest kinni pidada.

Mida jälgid reklaamide hindamisel? Mis teeb Sinu arvates reklaamist hea reklaami?

Minu jaoks on kõige olulisem loovus. Ajal, kui reklaam jõuab sinuni kõige ootamatumaid kanaleid pidi, võidab idee. Unustada ei tohi ka muidugi, kas see idee täidab eesmärki ja on sihtgrupile oluline. Loomulikult peab hea reklaam olema kvaliteetselt teostatud.

Filmi- ja raadioreklaam kui traditsioonilise reklaami väljundid on minu jaoks alati olnud kõige huvitavamad sõnumikandjad. Kanalid, kuidas film sihtrühmani jõuab, muutuvad pidevalt ja võimalusi tuleb üha juurde, aga muutub ka tarbija, kellele see suunatud on. Sõnum peab sihtrühma tähelepanu köitma juba esimestel sekunditel, sest vastasel juhul kaotab vaataja huvi.

Mis on reklaamide juures peamised kitsaskohad?

Tahaks öelda eelarve, aga tegelikult on tehtud ka väga väikese eelarvega väga häid reklaame. Peamised kitsaskohad on ikka loovus ja originaalsus.

Millised on ootused konkursile?

Enda egoismist lähtudes annab konkurss mulle võimaluse erinevaid töid analüüsides nendest õppida. Üldises plaanis loodan muidugi, et parimad tööd jõuavad ka rahvusvahelistele konkurssidele ja toovad meie reklaamitootjatele au, kuulsust ning huvitavaid pakkumisi.

Intervjueeris: Helena Vaht, Dalton