Avame kulissid ühe mõjukaima ja silmi avanud kampaania telgitagustesse. Kuidas läks töösse seadust muutev kampaania ning mis oli selle edu võti? Oma kommentaarid annavad Eesti Seksuaaltervise Liidu kommunikatsioonijuht Katrin Salundi ning Optimisti loovjuht Siim Nikopensius.

“Kui päris algusest alustada, siis Eesti Seksuaaltervise Liit on teinud seksuaalse enesemääramise ea tõstmiseks valitsuse poole pöördumise juba aastal 2009 ja ka 2016.

Erinevates komisjonides tekitas see nendel aastatel küll arutelu, kuid tegudeni asi ei jõudnud. Tagantjärele võib tõdeda, et puudu jäi siis teema laiemast kajastusest meedias ja nn ühiskondlikust survest. Eelmisel aastal hakkas eapiiri tõstmise vajaduse teema taas podisema mitmes ringkonnas, millele andsid lisahoogu meedias ilmunud artiklid laste seksuaalsest väärkohtlemisest ratsa- ja jalgpalli trennides. Otsustasime, et peame uuesti sel teemal tegutsema hakkama.

Koostööni agentuuriga Optimist jõudsime, kui olime sealse projektijuhi ja hea sõbraga töövälisel ajal eapiiri teemat arutanud. Tuli välja, et Optimistis, kus on ka eelnevalt ühiskonnas tundlikud teemad korda läinud, oldi seda küsimust juba korduvalt arutatud ning jõutud ka ühe võimaliku lähenemiseni. Järgmiseks istusimegi juba ühise laua taha kokku, tegelikkuses küll läbi Zoomi, igaüks oma laua taga.

Tegu ei olnud klassikalises mõttes briifi esitamise ja loovlahenduse loomisega, vaid ühise pingutusega, et elu Eestis parem ja turvalisem oleks. Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt oli teave probleemi olemusest, agentuurilt palusime loovlahendust selle märgatavaks ja ühiskonda kaasavaks tegemisel. Tuleb tunnistada, et Eestis on ikka veel levinud nn ohvrit süüdistavad hoiakud, kus arvatakse, et seksuaalvägivalda kogenud on juhtunus ise süüdi. Seda kasutavad meelsasti ka seksuaalvägivalla toimepanijad – ta ju ise tahtis ja ise provotseeris. Kõrvale jäetakse võrdsuse aspekt, mis peaks olema igas seksuaalsuhtes keskse tähtsusega.

Kui Optimist oma loovlahendust meile näitas, siis oli see šokeeriv isegi meie jaoks, aga teadsime, et seda just ongi vaja.

Tean, et agentuuril oli modellide leidmisega raske. Arutasime ka seda, kas noore modellina kasutada poissi või tüdrukut, sest seksuaalne ärakasutamine võib toimuda sõltumata soost. Meie jaoks oli tähtis, et reklaami tegemine ise ei oleks vägivaldne ehk ka noor modell oleks täisealine. Täname siinkohal neid julgeid modelle, kes selle aktsiooniga olid nõus kaasa tulema.

Feiklugu noore ja täiskasvanu ehk 14 aastase Piia ja 54 aastase Kristo suhtest ilmus 18. märtsil Õhtulehes. Reaktsioon sellele oli oodatult tuline. Seda oligi vaja, et ühiskonnas tekiks arusaam, et 14 pole okei. Lugu jagasid ja kommenteerisid sajad inimesed. 

See lugu andis paljudele julguse ja soovi ka oma lugu rääkida – meile kirjutasid mitmed inimesed, kes oma nooruses läbielutut jagasid.
Samal päeval Piia ja Kristo loo avaldamisega saatsime Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt EV Riigikogule ja Valitsusele pöördumise seksuaalse enesemääramise vanuse tõstmiseks seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale.

Hea meel on tõdeda, et seekord hakkasid asjad liikuma ja justiitsminister Maris Lauri vastavasisulise eelnõu ettevalmistamisega tegelema hakkas. 

Tänaseks on eelnõu valmis ja loodetavasti on ealise enesemääramise vanusepiir järgmisest aastast juba 16 eluaastat,” kommenteerib kampaaniat Eesti Seksuaaltervise Liidu kommunikatsioonijuht ja koolitaja Katrin Salundi.

Oma kommentaari kampaaniale andis ka Optimisti loovjuht Siim Nikopensius:

“Olime Optimisti tiimis seda teemat arutanud juba paar kuud enne seda kui Seksuaaltervise Liiduga kohtusime. Idee autor Anoorupa Bose ja mina käisime vestlesime oma agentuuri inimestega et uurida, mis on teadlikkus ja arvamus sel teemal. Jõudsime ühiselt järeldusele, et eapiiri tõstmise vajaduse on olemas ja meil on motivatsiooni selleks midagi ette võtta. Samuti uurisime, kuidas seda teemat on meedias eelnevalt tõstatatud, ja vaatasime lähemalt otsa keerukustele, miks progress on takerdunud. Selge oli, et soft lähenemisega muutusi läbi ei vii.

Kui meedias avaldati Mia Belle Trisna juhtum, vajutasime gaasi põhja – töötasime kiirelt ja ületunde tehes. Kuigi oleksime tahtnud kampaaniat pikemalt ette valmistada ei tahtnud raisku lasta soodsat pinnast. Kliendiroll oli selles kampaanias ülioluline. Seksuaaltervise Liidul oli piirutu usaldus meie vastu – see oli meile kui loovatele unelmate kogemus.

Nägime vaeva näitlejate otsimisega ja olime neile igati toeks, kuna nad said palju polariseerivat tagasisidet – ka ähvardusi. Kampaania live’i mineku päeval valitses agentuuris väga eriline meeleolu – agentuurist ca 10 inimese raske töö oli väljas ja mida tund edasi, nägime, et sellel oli ka jõud, mida olime lootnud. 

95% sellest tööst tegime töö pro bono. Küsisime levitamiseks meediapindu – ja saime ka eitavaid vastuseid, sest ei tahetud end selle teemaga siduda. Selline suhtumine oli üllatav. Esile tahaksime tuua julge kliendi Telia, kes panustas kampaaniasse andes tasuta meediapindu.

#14poleokei on endiselt Optimisti südames. Me soovime selle teemaga tegeleda ka teistes riikides. Hetkel valmistame kohtumisi teiste riikide samaväärsete organisatsioonidega, et jagada kogemusi ja knowhowd eesti kampaaniast.”

#14poleokei kampaania oli edukas ka numbriliselt. Vähem kui 24 tunniga klikati artiklit üle 200 000 korra, kommentaare ja reakstioone oli üle 25 000. Kampaania katvus oli üle 1 000 000 ja kaasatus üle 300 000.

Et saada täpsemat ülevaadet, vaata ka case studyt!

Kuldmuna 2021 enim Kuldmune saanud töö oli kampaania “14 pole okei”, samuti nimetati Optimist Aasta suhtekorraldusagentuuriks 2021. Eesti Seksuaaltervise Liit sai Aasta klient 2021 tunnustuse.

Loe veel: Aasta PR agentuur 2021: tulemuslike ja eristuvate tööde taga seisab hästi koostöötav tiim

Optimist on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 94 liiget.

Margaret Põldsaar, TULI

Kõik uudised