Inflatsioon ja palgatõusu surve – kaks märksõna, mis kirjeldavad meie majanduse hetkeolukorda. Suhtlesime sel teemal agentuuri Tank tegevjuhi Marge Kari, MediaCom Estonia juhi Olga Peresilla, Optimisti asutaja Magnus Lužkovi ning Imagine\TBWA tegevjuhi ja partneri Helen Roonetiga.

Kuidas mõjutab teid kõrge inflatsioon ning surve palgatõusule?

Marge: Tänases sõja olukorras ei ole see teema kuidagi ainult meie sektori mure eraldi, vaid mõjutab kõiki. Seega peab vaatama laiemalt ning tervikpilti ja kulude kasvu vaates suutma teha otsuseid, mis ettevõtet käimas hoiab.

Olga: Inflatsioon ja surve palgatõusule panevad kriitiliselt mõtlema, millist väärtust me loome nii oma klientidele kui ka töötajatele. Palgasurvet meie valdkonnas oli tegelikult tajuda ka varasematel aastatel (vähemalt viimase 2–3 aasta jooksul). Jälgides meie sektorit Eestis, siis oli ka muudel suurtel turgudel näha, et surve palgatõusule oli tekitatud peamiselt start-up’ide poolt. Meediaagentuure peeti heaks kooliks, kus saab juba enam-vähem valmis spetsialisti. 

Helen: Surve palgatõusule on viimastel aastatel väga tugevalt tõusnud ja ajakirjandusel on sellel oma osa, kui teema pidevalt pildis on.

Magnus: Ülikooli ajal ühes loengus kirjeldas Linnar Priimägi oma esimest ja ainukest hobusega ratsutamise kogemust. Ta istus sadulasse ja hobune pistis kappama. Noor Linnar hoidis kümne küünega kinni ja lootis, et jääb ellu. Jäi ka. Natuke sama tunne on hetkel – hinnad ja palgad on pannud kappama ja kurat seda teab, millal ja kus nad seisma jäävad. Tuleb sadulas püsida näkku peksvate kadakaokste kiuste.

Lisaks hinnatõusule kimbutab sektorit tööjõu puudus – kas suudame pakkuda konkurentsivõimelist palka ja võimalusi?

Marge: Oleneb, keda agentuur otsib – kas pika kogemusega inimest või algajat, keda välja õpetada. Seetõttu ei saa päris nii öelda, et kimbutab tööjõu puudus, sest kandideerijaid justkui jagub. Pigem on paigast ära kompetentside tase ja palgasoovi suurus. Pikaajalise kogemuse ja oskustega talendid küsivad pigem õiglast tasu. Murekoht on paariaastase kogemusega tegelased, kelle enesehinnang on kõrge, aga oskused ja arenemisvalmidus kesised. Seetõttu on tihti tunne, et inimestest on puudus. Samuti on meie sektorisse tööotsijatel vaja mõista, kuhu nad kandideerivad. Näiteks CD või AD koht mõnes start-up’is versus loovagentuuris ei ole töötasu ega töö sisu osas kuidagi võrreldavad. Kui hinnatakse loomingulist vabadust ja arengut ning eriilmelisi projekte, siis suudavad loovagentuurid seda täna väärilise tasu eest hästi pakkuda. Kui aga aetakse taga palju raha ja igasugu näilisi hüvesid ning ühetaolist tööd, siis ongi sobilik valida start-up’i maailm.

Olga: Kindlasti suudame! Tihtilugu küsimus ei ole isegi selles, kas konkurentsivõimeline palk ja ägedad võimalused on meie sektoris olemas. Põhjus, miks meil mõnikord ei õnnestu andekaid inimesi juurde meelitada või miks mõnikord neid kaotame, seisneb selles, et meie valdkond jätkuvalt tegutseb seaduspärasuse järgi. Selle võttis hästi kokku üks tuntud kohalik ärimees: “Anne ja õnn tulevad siis, kui töö on tehtud”. Teisalt olukorras, kus tööjõuturg on kuivaks tõmbunud, on väga palju võimalusi panna ennast proovile erinevates ettevõtetes ning selle juures veel omandada mitmekülgset kogemust.

Ei saa pahaks panna tahet olla pidevalt liikumises ja ennast otsida erinevates ettevõtetes ning meeskondades, arvestades pidevalt muutuvat maailma. Lõppude lõpuks on see igaühe isiklik otsus – kas olla mees nagu orkester või omada teatud oskuste ja ekspertiiside komplekti, mida turg hindab. Kui inimene on enda jaoks otsustanud, millist teed ta soovib oma elus liikuda, siis muud küsimused muutuvad teisejärguliseks.

Helen: Kindlasti. Küll aga palka ja motivatsioonipakette kokku pannes peame siiski jälgima oma eelarvet nii nagu iga teine ettevõte.

Magnus: Kui me räägime ainult rahast, siis IT-sektori ja start-up’idega me konkureerida ei suuda. Õnneks on alates teatud elatustasemest alates ka muu oluline. Meie inimesed saavad pakkumisi iga päev ja väga vähesed on liikumist kaalunud. Optimistis on see miski olemas, mida raha eest osta ei saa.

Mida olete oma ettevõttes teinud teisiti, et talente hoida ja juurde meelitada?

Marge: Loovvaldkonna ettevõtete vara on üksteisega sobivad inimesed ja meeskonnatöö. Need tagavad head kliendisuhted ja järjepidevuse ning tasemel lahendused. Suure meelitamisega ei ole siin midagi teha. Loevad inimesed ning teod ja kuvand, mille agentuur endast jätab.  

Olga: Kõigepealt olen alustanud tööga iseenda kallal! Usun, et ettevõtte tugevus algab juhist. Ärikeskkond muutub, tööjõuturule tulevad uue põlvkondade esindajad, ettevõttele lojaalsed töötajad võivad karta muutusi, maailmas toimuvad globaalsed muutused – korraga on nii palju faktoreid, mis lausa karjuvad, et kui ma ei õpi ja ei arenda endas teatud külgi, siis varsti ei ole minus enam seda õiget sädet ja energiat.

Samuti olen hakanud pöörama veelgi rohkem tähelepanu agentuuri kultuurile. Kultuur on alati olnud väga oluline osa meie meeskonnast.  Lisaks varasemale panustan rohkem sellesse, et meie ümber tekiks huvitavate ja inspireerivate partnerite võrgustik. Andekatel inimestel on vaja keskkonda, mis aitab neil professionaalselt kasvada ja viib neid tähtede poole. Ainult ühe lokaalse agentuuri raames on raske pakkuda võimaluste rohkust ja tööalase lennu kõrgust. Tänapäeva maailm sidemed rahvusvahelise ketiga õnneks võimaldavad mõelda ja tegutseda piiride väliselt.

Helen: Agentuuris töötades on inimeste jaoks oluline sageli eelkõige huvitavad ja väljakutseid esitavad kliendid, millega me töötame pidevalt. Oluline on siinkohal ka agentuuri enda brändi arendamine ning kasvatamine ja teadlik pildis olek. Loomulikult on meil tänasel päeval paindlik tööaeg, mis on kombineeritud kodukontoriga. Heaks tiimitunde tekitamiseks on olulised ka erinevad üritused ja koos tegemised. Lisaks tegeleme järelkasvuga ning teeme koostööd koolidega.

Magnus: Meie põhiline gravitatsioon on tahe puudutada oma valdkonna lage. Inimesed tulevad siia ennast erialaselt teostama. Ja kui koos on piisavalt palju sarnase unistusega inimesi, siis on ka kõik tööd ümbritsev väga nauditav kogemus. Kindlasti saab hitiks ka teises riigis töötamise võimalus seoses Saksamaa ja India kontoriga.

Hinnad kasvavad palkadest kiiremini – kuidas teie inimesed sellega hakkama saavad? Kuidas ise juhina agentuuri tulevikku läbi selle prisma hindate? 

Marge: Me kõik peame sellega hakkama saama nii üksikisiku kui ka ettevõttena, kiireid lahendusi ei ole. Kõigil meil on täna vaja rohkem oma kulude juhtimisega tegeleda. Ja kui ettevõtte püsikulud kasvavad märkimisväärselt, et tagada meeskonna motivatsioon, siis on loogiline, et tuleb korrigeerida agentuuri teenuste hindu ning pidada klientidega läbirääkimisi.

Olga: Reklaami- ja turundusevaldkond väga tugevasti sõltub sellest, millised meeleolud ja väljavaated valitsevad ärikeskkonnas. Kahjuks kohati kiputakse unustama, et turundus ja reklaam on tööriistad, millega saab ärile kaasa aidata ka väljakutset pakkuvatel aegadel. Ees on rasked ja ebaselged ajad, kuid iga raske periood saab kunagi läbi. Pandeemia andis juba mitmeid väärtuslikke õppetunde.See aeg on õpetanud, et kriis ei tundu hirmus olevat siis, kui julged katsetada ning testida esmapilgult ebastandardseid lahendusi.

Täna ei pea kõrgtasemel spetsialist istuma meie enda kontoris, sest ta võib olla Läti või Londoni MediaCom-i töötaja…või sootuks freelancer. Tööjõuturg muutub ja pingelised ajad ei anna muud võimalust, vaid minna nende muutustega kaasa ja olla võimalikult avatud. 

Helen: Hinnad kasvavad täna kõikjal mujal välja arvatud agentuuride tunnihinnad. Surve soodsamatele hindadele on klientide poolt tugev, kuna konkurents on suur agentuuride ja freelancerite vahel. Samas see on praegune hetk ja nagu elus ikka – asjad tasakaalustuvad. Ilmselgelt ei saa hetkeolukord olla jätkusuutlik, kui palgatase tõuseb – peavad ka teenuste hinnad tõusma, mis on ju majanduse loomulik areng.

Magnus: Korraks mõtlen vist iga päev sellele, et kuidas üldse Eestis hakkama saadakse. Sektori kvaliteetsemas otsas tegutsejana ei ole meil ilmselt põhjust hädaldada. Meil on head kliendid, teeme oma tööd hingega. Sellised inimesed saavad alati hakkama. Suure osa oma tuludest investeerime hetkel paari teise riiki laienemisse, et riske natuke hajutada ja tulevikku kindlamaks muuta. 

Kui suure osa annavad teie hinnangul palgale juurde erinevad agentuuri poolt töötajale pakutavad lisaväärtused? 

Marge: Kogemus ütleb, et mitte liiga palju. Arvan, et see on valdkonniti väga erinev ja sõltub ka ettevõtte suurusest. Suuremates organisatsioonides, kus palgatasemete vahed on suuremad, on kindlasti mingile osale töötajatele erinevad spordikompensatsioonid või tervisekindlustused olulised ning ka ettevõtte vaatest on see mõistlik. Väiksemates kollektiivides toimivamad personaalsemad lähenemised.  

Olga: Lisaväärtused on vaieldamatult olulised, kuid lisaväärtuste list on juba hügieenifaktor, vähemalt meie sektoris. Aeg nõuab, et tööandja ei pakuks lihtsalt töökohta, vaid looks keskkonna, mis teeb spetsialisti õnnelikuks ning tekitab temas soovi olla kaasatud ettevõtte käekäiku. Minu arvates mõnevõrra tähtsam on see, kuidas tuvastada värbamise ajal, et leitud on õige inimene ehk inimene, kelle ambitsioonid ja tegutsemispõhimõtted ühtivad olemasoleva meeskonnaga. Kui neis on tajutavaid erinevusi ning lisaks sellele puudub motivatsioon kasvada konkreetse ettevõttega kokku, siis ükski lisaväärtuste pakett ei hoia inimest ega ka pane teda tööalaselt arenema.   

Helen: Väga palju annavad juurde. Palk peab olema konkurendivõimeline, kuid kui valitakse tööandjat, siis emotsionaalne ja materiaalne lisaväärtus kindlasti on see, mis mõjutab lõplikku otsust. 

Magnus: Rahas mõõdetavad lisaväärtused vast kuskil 15% – reisimine, koolitused, kontorihüved, sporditoetused ja terviseteenused. 

Kuidas kliendid hinnatõusu suhtuvad – kas selleks ollakse valmis ja olemasoleva olukorraga on lepitud?

Marge: Kliendid võtavad hindadest läbirääkimisi avatult ja kui see on põhjendatud ning selge, siis pole kokkulepete saavutamine probleem. Probleemne koht on täna avaliku sektori kliendid, kellel on hankega fikseeritud pikaajaline leping, mis ei võimalda hindade läbirääkimisi ka erandkorras. Arvestades tänast ümbritsevat olukorda, tuleks harida ka tänaseid avaliku sektori kliente ja alustada näiteks TULI poolt diskussiooni, et uued pika perioodi hankelepingud sisaldaks võimalust tunnihindade läbirääkimiseks üldise majandusliku olukorra järsu muutuse korral. Ehitussektori hangetel on see ju tänaseks saavutatud.

Olga: Kohalikud kliendid mõistavad, millises keskkonnas me töötame. Mingisugusel määral on nad muutusteks valmis. Küll aga kui me vaatame Eestist välja, siis on ettevõtted ettevaatlikud ja pigem hoiavad tagasi. Siin on palju erinevaid faktoreid, mistõttu ei julgeta vastu võtta niivõrd palju uusi väljakutseid ja sellest tulenevalt on vaja ka teha palju põhjendustööd. 

Helen: Kui on hea ning pikaajaline toimiv kliendisuhe, mida soovitakse hoida, siis mõistetakse ka agentuuri vaadet ning tullakse vastu.

Magnus: Olime kevadel sunnitud kerge hinnatõusu tegema ja kliendid olid väga mõistvad. Muidugi me polnud ammu hindu tõstnud ka.

Kärt Tomp, TULI

Tank, MediaCom Estonia, Imagine\TBWA ja Optimist on TULI liikmed. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 95 liiget.

 

Kõik uudised