Elektriinseneridel, õppejõududel, liiklusdispetšeritel ja mitmetel teistel ametitel on brutokuupalga mediaan kolme aastaga kerkinud ligikaudu 700–900 euro võrra. Kokku leidub 113 ametit, kus palgatõus oli eurodes vähemalt kaks korda suurem kui Eesti üldine mediaanpalga kasv, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Analüüsis võrreldi 2023. ja 2026. aasta esimese kahe kvartali mediaanpalkade keskmisi, et vähendada perioodilise kõikumise mõju. Eesti üldine brutopalga mediaan kerkis selle ajaga 1474 eurolt 1797 euroni ehk ligikaudu 323 euro võrra. Vähemalt kaks korda suurem tõus oli 113 ametil.

„Analüüsisime kokku 1085 ametit ja neist 1070-l oli mediaanpalk kolme aastaga tõusnud. Samas jäi vaid ligikaudu 250 ametil palgakasv Eesti üldnäitaja ehk ligi 22% lähedale (±2 protsendipunkti),“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul oli ülejäänud enam kui 830 ametist üle 480-l palgakasv sellest väiksem ja üle 350-l suurem. „Seega võib üksnes Eesti üldisest palgakasvust lähtudes lihtsasti oma tegelikke palgavõimalusi üle- või alahinnata.“

CVKeskus.ee tööportaali turundusjuhi Henry Auväärti sõnul leidub palgahüpetega ameteid ka valdkondades, kus üldine palgatõus on olnud tagasihoidlik. „Näiteks ehitusettevõtetes kerkis mediaanpalk kolme aastaga 204 euro võrra, kuid ehitusplatsi koordinaatoritel lisandus samal ajal ligi 740 eurot kuus,“ ütles Auväärt.

Kui palju kerkisid palgad tööstuses, tootmises, ehituses ja transpordis?

Tööstuse ja tootmisega seotud ametitest kasvas tehaste juhtide mediaanpalk kolme aastaga 827 euro võrra, ulatudes 3555 euroni kuus. Mujal liigitamata mehaanikainseneride mediaanpalgale lisandus selle ajaga 790 eurot ning mujal liigitamata töötleva tööstuse juhtidel 757 eurot.

Ehitus- ja elektritööde valdkonnas kerkis kolme aastaga ehitusosakonna juhatajate mediaanpalk 886 euro, elektriinseneridel 769 euro ning ehitusplatsi koordinaatoritel 739 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4175, 3291 ja 2950 euroni kuus.

Energeetikaga seotud ametitest suurenes soojuselektrijaama operaatorite mediaanpalk 693 euro võrra, jõudes 3197 euroni. Mujal liigitamata elektriinseneridel lisandus 657 eurot.

Transpordi ja logistika valdkonnas kerkis liiklusdispetšerite mediaanpalk 892 euro võrra, ulatudes 2693 euroni kuus. Transpordiosakonna juhatajate mediaanpalgale lisandus 693 eurot.

Hariduses lisandus mitmel ametil palgale üle 700 euro

Hariduse ja koolituse valdkonnas kerkis professorite mediaanpalk kolme aastaga 896 euro, dotsentidel 834 euro ning lektoritel 779 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4757, 3506 ja 3212 euroni kuus.

Õppejõud-õpetajate mediaanpalgale lisandus 757 eurot, õppesuuna juhtidel 688 eurot ning haridustehnoloogidel 666 eurot.

Personalitöö ja tööhõive valdkonnas suurenes töösuhete juhtide mediaanpalk 823 euro, täienduskoolituse juhtidel 737 euro ning personalijuhtidel 678 euro võrra.

IT-s, finantsvaldkonnas, turunduses ja tervishoius leidus üle 1000-euroseid palgahüppeid

IT-valdkonna ametitest kasvas mujal liigitamata süsteemianalüütikute mediaanpalk 1192 euro, mujal liigitamata tarkvaraarendajatel 1187 euro ning mujal liigitamata IKT-juhtidel 950 euro võrra. Nende ametite mediaanpalk ulatus vastavalt 4367, 4424 ja 5500 euroni kuus.

Mujal liigitamata finantsvahendus- ja kindlustusteenuste juhtide mediaanpalk kerkis 1226 euro võrra. Finantsvaldkonna ja raamatupidamisega seotud ametitest kasvas audiitorite mediaanpalk 923 euro, finantsanalüütikutel 789 euro ning finantskontrolleritel 777 euro võrra.

Turunduse ja kommunikatsiooniga seotud ametitest kasvas turu-uuringute analüütikute mediaanpalk 1071 euro, kommunikatsiooniosakonna juhatajatel 700 euro ja kommunikatsioonijuhtidel 667 euro võrra.

Kokku kerkis mediaanpalk vähemalt 1000 euro võrra kuus 19 ametil. Neist 13 olid tervishoiu ja meditsiini valdkonnas. Suurim tõus oli erakorralise meditsiini arstidel, kelle mediaanpalgale lisandus 1745 eurot. Arst-juhtidel kerkis sama näitaja 1249 euro ning anestesioloogia ja intensiivravi arstidel 1247 euro võrra.

Tegevusaladest oli suurim palgatõus energeetikas

Tegevusalade võrdluses kerkis mediaanpalk kõige rohkem energeetikas, kus lisandus kolme aastaga 821 eurot. Finants- ja kindlustustegevuses oli tõus 644 eurot, info ja side valdkonnas 562 eurot ning avalikus halduses ja riigikaitses 480 eurot.

Hariduses suurenes mediaanpalk 357 euro, töötlevas tööstuses 323 euro ning ehituses 204 euro võrra. Nende tegevusaladega seotud mitmetel ametitel oli palgakasv üldnäitajast märksa suurem.

Metoodika

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri analüüsis võrreldi 2023. ja 2026. aasta esimese ning teise kvartali brutopalga mediaane. Kummagi aasta võrdlusnäitaja arvutati kahe kvartali mediaanide aritmeetilise keskmisena, et vähendada perioodilise kõikumise mõju. See ei ole kogu poolaasta töötasude põhjal arvutatud mediaan.

Ametite võrdlusse kaasati ametid, kus töötas mõlemal võrreldaval aastal esimese kahe kvartali keskmisena vähemalt 50 inimest ning kõigi nelja kvartali mediaanpalgaandmed olid olemas. Tingimustele vastas 1085 ametit 33 erialasest valdkonnast. Neist 1070 ametil mediaanpalk tõusis ja 15 ametil langes.

Analüüs ei põhine küsitlusel, vaid selleks kasutati Statistikaameti palgaandmeid, mille allikaks on töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid.

Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised