Disainmõtlemise treener ning disainibüroo Design Minds asutaja Jane Oblikas räägib, kuidas suurele tarbimisprallele kriips peale tõmmata ning milline on turunduse tegelik jalajälg.

Sa mainisid meilivahetuses, et turunduse ülesanne on suur tarbimispidu lõpetada. Kuidas seda teha?

Vastutus keskkonnamõju eest lasub ettevõtetel ja organisatsioonidel. Toote või teenuse müügist tulenev jalajälg on otseselt seotud ettevõtte ringsuse ambitsioonidega ja ringdisaini põhimõtetega. See, et suudame vaid 7.2% planeedi ressurssidest ringlusse võtta, on eeskätt disaini küsimus. Me oleme oma tooted ja teenused disaininud lineaarselt – võtame ressursi, kasutame ja viskame minema. 

Ringdisaini eesmärk on toota nii, et jääke ei teki ja kõik, mis kasutusest üle jääb, läheb tagasi kas tehnoloogilisse või bioloogilisse ringlusse. Siin saab turundus suunata tarbijaid vastavalt käituma. Saame muuta valikukeskkonnad selliseks, kus kestlikud valikud oleksid lihtsamad, kättesaadavad, mugavad, taskukohased ning pakutud vaikevalikuna. 

Lisaks peame turundajatena muutma inimeste hoiakuid ja suunama neid kestlikult käituma. Käitumisteaduse põhimõtete tundmine on siin abiks ja tutvustan ettekandes ka üht praktilist tööriista tarbijakäitumise suunamiseks.

Lisaks on ringdisainil veelgi ambitsioonikam põhimõte, mis kutsub ettevõtet toodet või teenust arendama loodusressursse ja ökosüsteemi taastootvalt. Ehk tooted ja teenused ei raiska planeedi ressursse vaid taasloovad neid. Selliseid tooteid saame rahuliku südamega tarbida.

Kas oled nõus, et roheteemadesse ja kapitalismi on vastuolu sisse kirjutatud? Inimesed peavad raha teenima, kuid raha teenimine paratamatult koormab maailma. 

Selle väitega ma päris nõus ei ole. Jälle tuleme tagasi disaini juurde. Kui disaini lähteülesanne on arendada jätkusuutlikult nii planeedi kui ka ettevõtte omaniku vaatest, siis on see võimalik. Me lihtsalt ei ole seda siiani teinud. 

Jah, selleks on vaja kaasata rohkem spetsialiste ja vaadata ettevõtte tegevust ökosüsteemi ühe osana, luua valdkonnaüleseid võrgustikke ja lahendada komplekssemaid ülesandeid, kuid see on võimalik. Ma toon oma ettekandes mõned näited, kuidas seda tehtud on. Jätkusuutlik areng on ainus võimalik tee edasi.

Turundajad peavad võtma kliimamuutuste kui protsessi kommunikeerimise südameasjaks ja avama tarbijate silmad ja südamed. Me vajame turundajaid, kes muudavad nähtavaks ettevõtte protsessid, kasutatavad ressursid ja selle, millise jalajälje iga ost maailma jätab. Nähtavaks tuleb muuta ka see, mida ettevõte planeedi ressursside taastamiseks ette võtab. Maailma ressursse taastootva toote või teenuse tarbimine ei ole kurjast.

Esined 9. novembril konverentsil Making Sense. Millest sa seal räägid? 

Oma ettekandes „How marketing empowers sustainable business?“ tahan ma puudutada kolme teemaplokki. 

Esiteks vaataks, milline on turunduse roll ringmajanduse kontekstis. Alustaks sellest, mis on ringmajandus ja miks seda vaja on. Jah, tean, et ringmajandusest ja rohepöördest on justkui piisavalt räägitud, aga reaalsus on see, et rahvusvaheliste kliimauuringute järgi liigume me tänase majandusmudeliga kolmekraadise soojenemise kursil. 

Me ületame kuues valdkonnas planeedi võimekuse (vt allolevat joonist), samal ajal ringselt kasutades vaid 7,2% ressurssidest. Kliimamuutus on protsess, mida on üksikisiku tasandil keeruline hoomata ja seetõttu on reaalsed muutused majanduskeskkonnas väga aeglased. 

Samas liigume väga suurel kiirusel kliimakatastroofi poole, allolevast graafikust on näha, et ainult 14 aastaga oleme maailma ökosüsteemi sisuliselt kreeni viinud. Seega ei ole me veel piisavalt palju, piisavalt veenvalt ja piisavalt paljudele suutnud selgeks teha, et muutus peab toimuma täna.

Teadaolevalt on kliimamuutused inimtekkelised ja nende käivitavaks mootoriks on tarbimine. Aga erinevad uuringud kinnitavad, et tarbijad ei võta keskkonnamõju eest vastutust. Tarbijatena tunneme, et meie panusest pole kasu ja meie tegevusel pole mõju. Seega, kuigi oleks mugav jätta keskkonnamõju tarbija kanda, pole meil seda valikut. 

Teise teemana tahangi arutleda selle üle, mis on turunduse tegelik jalajälg. Me peame mõistma, et on kolme tüüpi turunduse jalajälge:

• otsene –  turunduskampaaniate jalajälg
• kaasnev –  teenuse/toote müügikasvust tulenev jalajälg
• kaudne – inimeste hoiakute kujundamisest tulenev (osta rohkem vs. tarbi vastutustundlikult) jalajälg

Otsese turunduse jalajäljega tegelemine ei ole piisav. Mina tahan keskenduda eelkõige teisele ja kolmandale, sest kampaania enda jalajälg on imepisike võrreldes selle kahju või potentsiaalse kasuga, mida toob endaga kaasa lisamüük ja inimeste tarbimisele suunamine.

Viimase teemana tahan tutvustada erinevaid turundustrateegiaid koos näidetega, mis toetavad ettevõtte ringsuse ambitsioone.

Loe Making Sense’ist Osta pilet

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised