“Meie hüpotees on, et loovus on põhiline asi, mis suudab ärisid võimendada. Eriti maailmas, kus on suur konkurents ja palju müra,” lausub Roshanak Fatahian. Koos kolleegi Albert Steniga räägib ta Making Sense’il tehisintellektist ja mitmekesisusest.

Osta pilet Making Sense’ile

Roshanak ja Albert teenivad igapäevast leiba mainekas Rootsi loovagentuuris Forsman & Bodenfors. Esimene on ​​ mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse juht ning teine tehisintellekti ja loovinnovatsiooni juht. Intervjuus räägib Roshanak, mis saab loovagentuuridest tulevikus ning miks on hõõrdumine loovtöös väga tähtis.

Kas me üle- või alahindame tehisintellekti mõju loovusele? 

Ma arvan, et sellega on nagu kõige muuga – peame lihtsalt mõistma, millal seda kasutada, millal on sellest loovusele kasu ja millal mitte. Tehisintellekti nähakse praegu pigem tööriistana, mille abil efektiivsem olla, aga loovtöös ei ole efektiivsus nii oluline – võib-olla ainult produktsioonis.

AI näeb küll mustreid, aga see ei mõista kultuuri. Kui tahad olla osa kultuurist, on vaja kultuuri tajuda. Loovtöös on oluline avatus ja see, et näeksime uusi vaatenurki. Ma arvan, et AI abil on see samuti võimalik, aga sellest eriti ei räägita. 

Kuidas tehisintellekt loovagentuure muudab? Eestis on ses osas tunda veidi ärevust, kas Rootsis ka?

Arvan, et tehisintellekt ei asenda loovinimesi, sest nende ülesanne on luua maailmu, mida pole olemas. AI ei suuda seda praegu teha. 

Meil pole vaja muretseda, vaid mõelda, kuidas AI abil uusi tööviise leida. Albert toob esitluses näiteid valdkondadest, kus AI on andnud täiesti uue vaatenurga ja muutnud inimeste mõtteviisi. AI kasutamine on nagu tants. Kord teed sina sammu, siis AI ja  seejärel jälle sina. 

Mulle tundub, et varem oli ärevust rohkem. Alguses tuli rong jaama, aga ei teatud, mida teha ega mis sellest kõigest saab. Tunti lihtsalt kohustust, et peab midagi tegema. Praegu mõistame seda kõike paremini. Ärevus on pigem neil, kes ei oska AI-d kasutada. Teiste jaoks on see põnev. 

Ühel hetkel rebrändisid reklaamiagentuurid end loovagentuurideks. Kui tehisintellekt võtab nn traditsioonilist loovtööd üle, kas agentuurid hakkavad end taas leiutama?

Kui rääkida järgmisest sammust, siis paljud agentuurid räägivad kultuurist ja selle muutmisest. Tahetakse olla osa kultuurist.

Aga kui vaadata, kuidas maailm on COVIDist alates muutunud, peavad agentuurid end aina rohkem positsioneerima äritulemuste seisukohalt. Peame selgitama, et loovus suudab äri ja kasumit kasvatada ning et turundus on investeering, mis toob kasu. Tegevjuht peab mõistma, et see ei ole kulu.

Te räägite oma esitluses ka loovuse ja innovatsiooni vahelisest hõõrdumisest. Mida see täpsemalt tähendab? 

See tähendab, et loovus ja innovatsioon tekivad paremini mitmekesistes gruppides. Töökollektiiv peab olema mitmekesine. Erinevad vaatenurgad ja ideed hakkavad koos lumepallina veerema ning viivad innovatsioonini.

Hõõrdumine tähendab seda, et te ei pea olema ühel meelel. Tiimis peab olema turvaline keskkond, aga loovuse jaoks on vaja hõõrdumist. On vaja, et erinevad ideed omavahel põrkuksid ning nende vahele tekiks idee, mis töötab. Kui jääme eriarvamusele, leiame järgmise sammu. AI puhul on probleem selles, et ta ütleb „jah”. Seepärast peamegi vastu vaidlema. 

Kas AI muudab loovtöö demokraatlikumaks või teeb see just originaalsuse saavutamise raskemaks?

Olin varem Stockholmi DDB digijuht. See on see maailm, kust ma tulen. Ma armastan internetti, sest see muutis maailma demokraatlikumaks ja andis inimestele rohkem võimalusi. Võtame näiteks muusikatööstuse: enne internetti otsustasid plaadifirmad, mida avaldatakse. Mingil hetkel tekkisid SoundCloudi muusikud ja teised, keda vanas süsteemis poleks eksisteerinud.

Ma arvan, et AI aitab ka uutel häältel kuuldavaks saada. AI teeb teadmistega sama, mida internet tegi muusikatööstusega. Mitmekesisuse seisukohalt on see üks parimaid asju, mis saab juhtuda.

Vaata kõiki Making Sense’i esinejaid

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised