Erinevate impulsside paljususes on tugevaimad brändid need, kes kõnetavad oma sihtgruppe läbi erievate meelte. Helidel ja muusikal on siinkohal väga oluline roll. Bränd Sound ja muusikapsühholoog Dali Kask räägivad, miks on helibränding oluline ja kellele see on mõeldud.
Ka tänavu Kuldmuna galal oli kasutatud spetsiaalselt ürituse jaoks loodud helikujundust. Foto: Rene Lutterus
Nutikõlarid, aju ja maailm
Elame ajal, kus turundajatel on enneolematult palju võimalusi oma brändide, toodete või teenustega jõuda klientideni läbi nende kõrvade. Kuulmismeele kaudu saadavad impulsid mõjutavad emotsioone ja tekitavad assotsiatsioone kiiremini ja võimsamalt kui nägemismeele kaudu saadavad impulsid.
Kuna nutitelefonide näol on kõlar kõigil täna taskus või käes, siis usume, et helibränding mängib varasemaga võrreldes turunduses üha suuremat ja olulisemat rolli.
Kui mingid aastad tagasi kasutasid helibrändingut kui turundusvõimalust vaid rahvusvahelised brändid (nagu näiteks McDonald’s, Intel või Universal Pictures), siis täna peaks see kuuluma iga endast lugupidava brändi turundusvahendite hulka.
Helibränding kui konkurentsieelis
Digitaalmeedia areneb iga päevaga üha kiiremini. Tänapäeva infomüras on võimalik enda toodet või teenust reklaamides kaduda värviliste, kuid hääletute piltide infomürasse. Instagram võimaldab nüüd juba tükk aega lisada pildile ka muusikat, aga paljudel juhtudel kasutatakse mõnda muusikapangast võetud lugu, mis täidab helilise tühimiku, kuid ei taga unikaalsust.
Audiobrändingu ühe juhtfiguuri Julian Treasure uuringute kohaselt võib selline lähemine brändi mõjususele isegi halvasti mõjuda. Strateegiline ja pikaajaliselt läbimõeldud helibränding muudab brändi meeldejäävaks ja seob tarbija emotsionaalselt brändiga. Kõik helid, mis ühe brändi erinevates kanalites või puutepunktides kliendiga kõlavad loovad sellest brändist ka kuvandit. Kui brändil on helide kasutamisel hea strateegia ning seda viiakse tulemuslikult ellu on võimalik brändi mõjusust kasvatada kuni 11 korda.
Läbimõeldud ja pikaajaline strateegia välistab ka helide ja muusika juhusliku valiku. Siis ei saa juhtuda, et ühel päeval läheb klipi taustaks Nirvana ja teisel päeval Daft Punk. Mitmed turundajad on kurtnud ka, et muusika valimine näiteks sotsiaalmeedia klippide taustaks on tihti peale üks ajakulukas ja stressirohke tegevus.
Helibrändingu näiteid Eestist
Nii nagu lemmiklaul, kinnistub ka brändi tunnusmeloodia inimese mälusse. Mõelge kasvõi raadioreklaamile “Carglass paigaldab, Carglass parandab”. Seda tunnusmellodiat kasutab Carglass erinevates riikides erinevates keeltes ja hoolimata sellest, kas see lugu meile meeldib või mitte, loob ta välkkiire assotsiatsiooni konkreetse brändinguga. Ka kohalikul tasandil võib näha, kui palju kõmu ja vastuolu tekitas Lidl oma kampaaniaga “Pa-Pa-Parim Suvi”
Tallinna Lennujaama helibrändingu aluseks on Eesti hümni esimesed noodid. Parim võimalus kuvada heliliselt nii Tallinna Lennujaama kui ka Eesti riiki. Lennujaama helilised elemendid on kuuldavad lennujaama avalikes ruumides. Need helid loovad lennujaamast positiivse kuvandi ja pakuvad koos läbimõeldud ja hubase sisekujundusega külastajatele meeldiva ja rahustava tervikelamuse.
Häid näiteid Eestis teostatud helibrändingust leiab veelgi. Näiteks oli Bränd Sound aastal 2022 partneriks Teater Vanemuinele, et luua helilogo, mida saaks kasutada podcastides, raadiokanalites ja reklaamklippides.
Hiljuti toimunud TULI korraldatud Kuldmuna galal toetas Bränd Soundi poolt loodud ürituse helikujundus õhtu peateemat ja originaalsignatuur koondas auditooriumi tähelepanu laval toimuvale.
Muusika CVI osana
Kas on võimalik kirjeldada ettevõttele sobivat muusikavalikut standardiseeritult osana CVI-st? Muusikavaliku kriteeriume on võimalik edasi anda visuaalse identiteedi kirjeldusega sarnases keeles. Mõistagi tuleks ettevõttel korporatiivmuusika valiku kirjeldamist alustada ettevõtte peamistest väärtustest, kuivõrd just nende kommunikeerimine on korporatiivmuusika peamine funktsioon. Just sel moel toetavad teadlikult välja töötatud muusikavaliku kriteeriumid ettevõtte visuaalset identiteeti. Sarnaselt ettevõtte logos ja teeninduskeskkonnas kasutatavate värvidega on ka muusikas võimalik opereerida erinevate tonaalsuste ja varjunditega.
Helide ja muusikaga on võimalik illustreerida erinevaid graafilisi kujundeid ja vorme. Nurgelisust logokujundis saab näiteks väljendada erinevate rütmifiguratsioonidega – sujuvama või hakituma rütmiga. Kriteeriume muusikavaliku parameetrite määratlemiseks on teisigi: tempo, vorm, tämber, esitus, žanr jms.
Helibrändingu strateegia ellu viimine
Kui ettevõtte muusikaline kontseptsioon on loodud, tuleb hinnata kommunikatsioonikanaleid, mille kaudu on võimalik tarbijale edastada ettevõtte muusikalist nägu. Kommunikatsioonikanali olemusest ning tehnilisest tasemest sõltub kasutatava muusika kõlapilt ja kuju. Nii näiteks ei võimalda telefoni audiosüsteem kvaliteetselt edastada keerulise kõlapildiga muusikat.
Ettevõtte korporatiivmuusika parameetrite lisamisel kujuneb CVI-st CAVI (Corporate AUDIO-Visual Identity), mis lihtsustab turundusjuhi tööd muusikavalikute tegemisel ja tagab brändile unikaalsuse ja meeldejäävuse.
Autorid: Bränd Sound ja Dali Kask (muusikapsühholoog) Toimetas: Kärt Tomp, TULI
