Eesti on startuppide arengu, välistalentide värbamise ja Ukraina sõja valguses teinud suure hüppe multikultuurilise ühiskonna suunas. Sotsiaalsest aspektist vaadatuna on aga mitmeid arengukohti, kus riigina veel järgi jõuda, sealhulgas tolerantsuse edendamisest, millele iga inimene, ettevõte ja turundaja saab tegelikult kaasa aidata. 

Tolerantsus aitab vähendada stereotüüpset suhtumist, eelarvamusi ning polariseerumist erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Suurem tolerantsus ei mõju hästi mitte üksnes neile meie seast, kes kuuluvad mõnda vähemusgruppi, vaid suurendab meie kõigi heaolu. Mitmete uuringute ja case studyde kohaselt suurendab multikultuuriline töökeskkond erinevate nägemuste ja kogemuste paljususes ka innovatsiooni ja on tugevalt seotud ettevõtte eduga. Eestist on aja tahtel saanud multikultuuriline ühiskond. Sushi, Gruusia köök, Ladina tantsud Eestis – oleme oma ühiskonda üle võtnud sujuvalt mitmeidki muude kultuuride tegemisi ja rikastanud oma kultuuriga ka teisi siin kultuuriruumis viibijaid. 

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis mitmekultuurilisuse kurssi hakkasime riigina võtma tugevamalt 2015. aastal, kui alustasid tööd Work in Estonia, Startup Estonia ning ka meie tegevus välistöötajate kohanemist toetavas ettevõttes MoveMyTalentis hoogustus, sest ühine eesmärk oli siia tuua välistalente ja -teadmisi, mis aitaks kaasa ettevõtete arengule ja kasvule. Politsei- ja Piirivalveameti statistika on näidanud erinevate kultuuride tugevamat kasvu 2016. aastast alates. 

Täna tegutseb Eestis juba hulgaliselt ettevõtteid, kus üle 50% töötajatest on erineva kultuurse ja etnilise taustaga. Oleme jõudnud punkti, kus välistööliste värbamine on tihti möödapääsmatu, kuna talenti pole kohapealt leida ja ettevõtted otsivad neid väljastpoolt. Seeläbi saame öelda, et Eesti on juba täna kindlasti mitmekultuuriline ühiskond. Kiirelt toimunud arengute valguses on ka riik pidanud kiirelt sammu pidama ja väljakutseid jagub tänaseni: inglisekeelne arstisüsteem, võõrkeelsed koolid, lasteaiad jne. Selle kõrval on aga oluline ka riigi valmisolek sotsiaalsest aspektist: kuidas edendada ühiskonna tolerantsus teiste rahvaste ja kultuuride suhtes? See on lünk, mida meist igaüks saab aidata täita, sealhulgas ka turundajad.

Eestis jagatakse mitmekesise tööandja märgist, tähistatakse mitmekesisuse päeva ja kuud, mille eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Selle raames kaasa lööma ja üritusi korraldama on oodatud kõik Eesti ettevõtted ja organisatsioonid. Kuid kuidas luua veelgi laiaulatuslikumat nähtavamat mõju ühiskonnas? Siin võib üheks suunaks olla üleskutse ettevõtete ja organisatsioonide turundajatele, hakata aktiivsemalt kasutama ka mitmekultuurilist kommunikatsioonikeelt, alustades näiteks pildikeelest. Mitmekultuurilist turundust näeb ka meie riigis, aga seda teevad põhiliselt rahvusvaheliselt tuntud brändid: Nike, McDonalds jt. Eestis tegutsevatest rahvusvahelistest ettevõtetest turundavad mitmekultuuriliselt ka juba ettevõtted, kus välistalentide osakaal meeskonnas on arvestatav, näiteks Nordea, Bolt, Playtech. Kuid selle sammu ja eestkõneleja rolli saavad võtta ka teised ettevõtted, kas siis läbi kampaania või miks mitte ka püsiva reklaamikeele? Nii harjub ka ühiskond nägema pildis erinevaid kultuure, rahvusi, kes ju tegelikult täna meie ümber elavad ja meiega sarnaseid igapäevaseid tooteid-teenuseid tarbivad. 

Me ei ole enam nõukogudeaegne kinni jäänud kultuuriruum. Jah, me oleme rohkem kartvad ja ettevaatlikud ja seda põhjusega. Oleme oma ajaloos kogenud väga palju ebastabiilsust ja viimased kaks aastat on seda veelgi võimendanud. Oleme kartlikumad ja kahtlustavamad, sest peame olema valmis, et kohe jälle toimub järgmine muutus, seepärast näeme ja võimendame tihtipeale rohkem hirme kui võimalusi. Samas on minu hinnangul ühiskonnas paranenud ka võime vaadata otsa endas tekkinud vastakatele või ebamugavatele tunnetele ja leida neile loogiline või inimlik seletus. Meil on kõik vajalikud atribuuudid ja alged olemas tolerantsusele: inimlikkus, heatahtlikkus, abivalmidus. Nüüd oleks vaja, et keegi tuleb ja aitab ühiskonnas seda tugevamalt pilti tuua ja seda sotsiaalset suunda toetada. 

Tõenäoliselt muutub Eesti ühiskond tulevikus veelgi mitmekultuurilisemaks. Inimesed, kes siia elama asuvad, kas üksi või oma peredega, võivad olla meist vägagi erinevad. Nende kultuur, tavad, kombed ja väärtushinnangud võivad olla meile võõrad, ometi on nende olemus, unistused, oskused meiega sarnased. Süsteemi valestikasutajaid on igal pool maailmas: Euroopas, Ameerikas, ka eestlaste seas – see ei saa olla eelarvamuseks teisest kultuuriruumist siia elama tulnud inimese puhul. Me oleme mitmekultuuriline ühiskond ja siin saame üksikisikutena ja saavad ka turundajad aidata sotsiaalselt üheskoos vastutust võtta. Loome rohkem sotsiaalseid ettevõtetevahelisi koostöid, üritusi kultuuride lõimumiseks, sotsiaalseid kampaaniaid ja multikultuurilist visuaalset keelt ühiskonna tolerantsuse toetamiseks. 

Autor: Hanno Ahonen, MoveMyTalent
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised