Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

Turundaja ei peaks ettevõttes vastutama ainult kommunikatsiooni ja kampaaniate eest, vaid olema kaasatud ka tootearendusse, hinnastamisse ja müüki, ütles Saarioinen Eesti turundus- ja tootearendusjuht Triin Lõoke „Pointi“ värskes episoodis.

Seejuures peab turundaja olema kahe jalaga maa peal ning teadma, mis toob turunduses edu. „Minu jaoks on turundaja ülesanne mitte ilmtingimata minna muutma või revolutsiooni korraldama, vaid pigem hoida seda, mis töötab,“ ütles Lõoke. Kui müüginumbrid siiski langevad, tuleb tema sõnul turundajal leida uusi lähenemisi ja osata neid ka põhjendada.

Samasugust mõtteviisi ootab Lõoke ka inimestelt, keda ta oma tiimi värbab. „Turundaja peab oskama argumenteerida ja põhjendada. Ma otsin kaasamõtlemist, vastutustunnet ja koostööoskusi. Ma tahan vaidlust. Ma hindan, et julgetakse öelda, et see ei ole õige või seda võiks teha hoopis nii. Ma eeldan diskussiooni.“ Lisaks vestleb Lõoke kandidaatide soovitajate ja endiste juhtidega, et mõista, kuidas inimene varem probleeme lahendas.

13 aastat oma karjäärist töötas Lõoke HKScan Estonias, kus juhtis Baltikumi brändi-, kommunikatsiooni- ja tooteportfelli arendust. Nii pikalt hoidis teda ettevõttes sealne töökultuur. „See oli asjalik, andis võimaluse katsetada ja olla julge. Oli võimalus eksida, aga samal ajal ka vastutada. Anne Mere oli ise väga hea turundaja, ta oskas keskkonda luua. Kui ta liikus tegevdirektoriks ja Liina Kähri tuli, siis selline keskkond jätkus. Ma tõesti ütlen, et mul olid vabad käed ja sain väga suuri asju teha. Minu jaoks loob hea turundaja selguse, mida me teeme, kellele me teeme ja miks me teeme. Anne Mere oli hästi julge käekirjaga. Ta tahtis, et kui me midagi teeme, siis see paistaks välja. Kuna olen selguse ja konkreetsuse pooldaja, siis mulle väga sobis selline keskkond.“

Välisturgudele laienemise kohta õppis Lõoke, et tooteid, pakendeid, turundust ja kommunikatsiooni ei saa ühest riigist teise üks ühele kopeerida, vaid neid tuleb kohandada. „Me alguses panime pakendi esiplaanile kolm keelt, proovisime Eesti pakendiga minna. See absoluutselt ei toimi. Ma ütleks, et see lõpuks hakkas isegi Eesti turul meie kahjuks töötama. Sa pead rääkima esiplaanil kohalikku keelt.“

Kohandamist vajavad ka tooted ise, sest tarbimisharjumused ja eelistused on riigiti erinevad. „Kui Eestis oleme harjunud, et viiner on seitse sentimeetrit, siis Leedus on see kümme või kaksteist sentimeetrit, hot dog’i oma. Me ei saa minna tegema neid asju üks ühele. Kui seal tarbitakse kümnesentimeetrist viinerit pigem hommikusöögiks, siis Eestis oleme harjunud tarbima seda hoopis õhtusöögiks.“

Lõoke on töötanud ka strateegina kasvuagentuuris Intense Growth Hub. „Ma võtsin sealt kaasa väga tugeva turundus-, brändi- ja kampaaniuuringute vaate ja kogu selle väärtuse, mis sealt tuleb,“ ütles ta. „Tihtipeale ikkagi tellitakse uuring ja mingid nopped jõuavad organisatsioonini, aga tegelikult see potentsiaal jääb kasutamata.“ Täispikas episoodis tõi Lõoke ka näiteid, kuidas uuringud aitavad saavutada turunduses paremaid tulemusi.

Lisaks kuuled, kuidas turundajana käituda, kui ettevõtte turuliidri positsioon satub ohtu, kui suurt osa tooteportfellist tasub igal aastal uuendada ning milliseid reklaame Eesti kultuuriruumis enam teha ei saa. Samuti meenutas Lõoke töötamist alkoholitööstuses ja selgitas, miks ta sellesse valdkonda enam ei naaseks.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Autor: Emor

Kõik uudised