On täiesti võimalik, et elame hetkel viimases ajastus, kus inimesed käsitsi trükkides infot otsivad. Kirjutavad märksõnu. Avavad brauseri. Guugeldavad. See harjumus ei kao üleöö, aga see kaob, sest traditsiooniline otsingumootor pole enam mugav ja tahame vastuseid kiiremini, kirjutab Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi.

Google’i ajastu õpetas meid mõtlema masinate keeles. Kui tahtsid midagi teada, pidid oma küsimuse “tõlkima” märksõnadeks: “ilm Tallinnas”, “parim sushi restoran Pärnus”, “kuidas siduda lipsu”. See ei ole loomulik mõtlemine, vaid kompromiss. Otsing ei saanud sinust aru, vaid sina pidid õppima otsingust aru saama.

AI telefon ei küsi enam: “mis märksõna?”. See küsib: “mida sa tegelikult tahad?”. See muutus ei ole kosmeetiline, vaid fundamentaalne. Kui varem tuli inimesel kohaneda tehnoloogiaga, siis nüüd kohaneb tehnoloogia inimesega. Sa ei pea enam kirjutama: “parim kohvik Tallinn kesklinn avatud praegu”, sa ütled: “Mul on 30 minutit ja tahan rahulikku kohta kohvi jaoks.”

Tulevikus tundub märksõnade sisestamine sama veider kui täna tundub SMS-i kirjutamine üheksanupulise telefoniga või telefoniraamatu lappamine. Me oleme harjunud mõtlema, et oskus “õigesti guugeldada” on digipädevus. Võib-olla on see lihtsalt üleminekuperioodi oskus, sest maailmas, kus tehnoloogia mõistab sind ilma, et peaksid end tõlkima märksõnadeks, ei ole otsing enam keskne tegevus.

AI pole enam eraldi äpp, vaid osa telefonist 

AI ei ole enam üks äpp teiste seas. See on kiht, mis jookseb üle kõigest: suhtlusest, piltidest, kalendrist, navigeerimisest ja igapäevastest otsustest. See tähendab, et telefon ei ole enam tööriist, mida kasutad, vaid süsteem, mis töötab koos sinuga. Hommikul ei pea sa avama ilmaäppi, vaid sind tervitab juba ülevaade kogu päevast: ilm, kohtumised ja ülevaade meilidest. Enne plaanitud kohtumist ei pea sa otsima aadressi, vaid liikumisteekond on sulle juba ette arvestatud. AI telefoni soovitused lähtuvad sinu harjumustest ja vajadustest.

“Nutitelefon” oli õige sõna ajastul, kus seadmel olid äpid, kasutaja pidi ise tegutsema, info tuli otsida. Aga kui seade mõistab konteksti, teeb ettepanekuid, tegutseb sinu eest, õpib sind tundma ja su vajadusi ennetama, siis see ei ole enam “nutikas telefon”. See on midagi enamat. Uue põlvkonnaga muutub see piir selgelt tajutavaks, sest me ei räägi enam lihtsalt paremast telefonist.

Eestlased on tehisintellekti usku

Eesti on alati olnud digitaalse käitumise eesliinil. Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud värske uuring kinnitab, et AI kasutus kasvab kiiresti. Kuigi 42% eestlastest kasutab AI-d telefonis, on olulisem, mida sellega tehakse. Inimesed küsivad AI-lt nõu, mitte ei otsi linke, lasevad tekstid ümber kirjutada, mitte ei guugelda juhendeid, suhtlevad seadmega, mitte ei kasuta seda tööriistana.

Eestis arendatakse juba täna lahendusi, mis peaksid tegema suhtlemise riigiga lihtsamaks ja inimkesksemaks. Üks selline projekt on Bürokratt ehk riiklik tehisintellektil põhinev virtuaalassistent, mille eesmärk on teha avalikust infost vajaliku leidmine kiiremaks ja mugavamaks. Idee on lihtne: inimene ei pea enam teadma, kust midagi otsida või millise asutuse poole pöörduda, vaid ta saab tehisintellektilt lihtsalt küsida.

AI-ga seotud arutelude juures jääb sageli kõlama mure, et see võib inimesi asendada või ühiskonda lõhestada, aga miks ei võiks me Bürokrati näitel võtta AI-d kui generatsioonide ja erinevate sotsiaalkihte ühendava jõuna. Küsimus ei ole ainult tehnoloogias, vaid selles, kuidas seda kasutame ja kellele selle kättesaadavaks teeme.

Vanem inimene ei pea enam õppima kiiresti areneval internetiajastul kümneid samme, vaid saab lihtsalt ühte nuppu all hoida ja küsida. Mitte neurotüüpilised inimesed või erivajadusega kasutajad ei pea kohanema tehnoloogiaga, vaid tehnoloogia kohandub nendega.

Uus ajastu vajab uut nime 

Iga tehnoloogiline hüpe on toonud uue mõiste nagu sülearvuti, mobiiltelefon ja nutitelefon. Järgmine samm ei ole lihtsalt kasutusele võtta AI telefon, mis kirjeldab tehnoloogiat, vaid see võiks olla midagi, mis kirjeldab kogemust. Kaunis emakeeles võib see olla: isikutelefon, mõttetelefon või midagi hoopis eriilmelisemat. Nutitelefon kui sõna ei kao ilmselt veel tükk aega kuskile, aga AI ei ole enam kauge ja tundmatu tulevik, vaid olevik, mille arengut saame suure põnevusega jälgida.

Autor: Saskia Kivi, Samsung Eesti

Kõik uudised