Kui vaadata ainult numbreid, näib vastus lihtne. CVKeskuse 2025. aasta kokkuvõtte järgi oli Eestis kõige tihedam konkurents just turundusvaldkonnas – ühele vabale ametikohale kandideeris keskmiselt 92 inimest, ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Maailmas on pilt sama karm: Chartered Management Institute’i värske uuringu järgi on koondamised turunduses kasvanud 30% ja kolmveerand valdkonna spetsialistidest peab töö leidmist raskemaks kui kaks aastat tagasi. 

Esmapilgul näib loogiline järeldus olevat, et turundust õppima minna ei ole just kõige pragmaatilisem otsus. Küll aga ei ole kõik nii must-valge ning kui numbreid lähemalt vaadata, rullub lahti hoopis huvitavam lugu. 

Mis tegelikult kaob?

Kadumas pole turundus ise, vaid turunduse nn administratiivne ja operatiivne osa – rutiinne sisuloome, raportite kokkupanek ja kampaaniate tehniline seadistamine. 

Just need rutiinsed ülesanded olid aastakümneid noore turundaja esimesed tööülesanded. Praktikant kirjutas postitusi, seadistas kampaaniaid, pani kokku raporteid ja õppis selle käigus, kuidas organisatsioon toimib. Kadunud pole amet, vaid karjääriredeli alumine pulk. 

PwC 2026. aasta üleilmne AI-töö baromeeter analüüsis enam kui miljardit töökuulutust kuuel kontinendil ning näitab, et AI-oskusi nõudvad töökohad kasvavad ligi kaheksa korda kiiremini kui tööturg tervikuna. 

Tehisaru teeb turunduses juba praegu märkimisväärse osa igapäevasest tööst, hinnanguliselt ligi veerandi kõigist turundustegevustest. Seegi on aastaga peaaegu kahekordistunud. Kui programmeerimises on suurelt peale tulnud vibe-coding, siis sisuliselt sama toimub ka turunduses ning seda võib nimetada vibe-marketing’uks

Uus reaalsus: juba algtase nõuab kogenud oskusi 

Tööturul liigub naljaga pooleks ütlemine, et värbajad otsivad 30-aastase kogemusega 25-aastaseid turundajaid. Aga eks igal ütlemisel on tõepõhi all. 

PwC uurijad nimetavad seda nähtust ilmekalt – seniorisation, karjääriredeli kokkusurumine. AI-le kõige avatumatel tegevusaladel on algtaseme rollid nüüd seitse korda tõenäolisemalt sellised, mis nõuavad traditsioonilisi hilisema karjääri oskusi: strateegilist otsustamist, huvigruppide juhtimist ja liidrivõimekust. Selliste “seenioristunud” algtaseme rollide arv on alates 2019. aastast kasvanud 35%. 

Teisisõnu: noortelt oodatakse esimesel tööpäeval seda, mida varem oodati 35-aastaselt. Ja siit tõstatubki küsimus, millele turunduskogukond peab ausalt vastama: kes koolitab välja järgmise põlvkonna, kui õpipoisitööd teeb edaspidi masin? 

Kuhu turunduskompetents liigub? 

PwC kirjeldab tekkivat tööturgu kahe rajana. Ühel rajal on rollid, mille AI muudab nii lihtsaks, et neid suudab teha igaüks. Nende väärtus langeb. Teisel rajal on rollid, kus AI võimendab eksperdi otsustusvõimet. Need kasvavad kaks korda kiiremini ning maksavad märkimisväärselt paremini. AI-oskustega töötaja teenib samas rollis kuni 56% rohkem. 

Turunduses tähendab see nihet täitjast orkestreerijaks. Hinda lähevad brändi juhtimise otsused, kliendi sügavam mõistmine, äriline otsustusvõime ja oskus juhtida AI-süsteeme, mitte oskus ise iga teksti valmis kirjutada. 

Boston Consulting Groupi tänavuse juuni uuring näitab turundusjuhtide seas lõhet: 96% turundusjuhtidest ütleb, et AI muudab funktsiooni otsast lõpuni, kuid vaid kolmandik on selle transformatsiooni päriselt läbi viinud. Just selles lõhes peituvad töökohad. Keegi peab selle töö ära tegema. Ja see keegi on turundaja, kes valdab mõlemat maailma. 

Ka Eesti ei vaata seda protsessi kõrvalt. Kutsekoja OSKA eelmise aasta lõpus tehtud tehisintellekti-uuring toob välja, et Eesti ettevõtted on AI rakendamisel turunduses liiderriikidega samal tasemel – muutus pole mitte tulemas, vaid see on juba käes. 

Turundus kui juhikool 

Selle kõrval jääb sageli tähelepanuta veel üks oluline vaade. Turundaja on ainus roll organisatsioonis, kes peab iga päev mõistma korraga klienti, toodet, finantse, müüki, tootmist ja juhtkonda. Ta puutub kokku organisatsiooni kõigi tasanditega. Spencer Stuarti uuring “From CMO to CEO” sõnastab sama mõtte nii: turundaja asub innovatsiooni, müügi, tarneahela, tootmise ja finantside ristumiskohas. See ristfunktsionaalne vaade on täpselt see, mida juhilt oodatakse. 

Seda mõtet kinnitavad ka numbrid. Fortune 500 tarbijale suunatud ettevõtetel on koguni 50 turundustaustaga tegevjuhti. Fast Company kirjutas mõni aeg tagasi, et tänapäeva turundusjuhi roll on muutunud üheks kõige laiemaks juhtimisülesandeks kogu C-tasandil. 

Samas artiklis sõnastab General Electricu endine turundusjuht, praegune tegevjuht Linda Boff turunduse erilisuse kujundlikult: turundus on korraga mõlemal pool peeglit – toob välise maailma organisatsiooni sisse ja viib kasvu tagasi turule.

Olgu öeldud, et levinuim tee tegevjuhi toolini on siiski endiselt operatsioonid, finants ja müük. Seega, turundus pole küll peatee, aga tarbijaäris ja brändipõhises majanduses selle kaal kasvab – ja mida rohkem sõltub ettevõtete kasv kliendi mõistmisest, seda kiiremini. 

Siit ka paradoks, mis väärib läbimõtlemist: kui AI võtab üle rutiinse operatiivtöö, jääb turundusest alles just see osa, mis on alati olnud juhtide kasvulava – otsustamine, kliendi mõistmine, lugude jutustamine ja funktsioonide ülene koostöö. Seega, tehisaru ei muuda turundust mitte vähem, vaid veel rohkem juhtimiskooliks. 

Kas siis õppida? 

Jah. Aga mitte vanaviisi. Turundus üksi ei ole enam eriala. Eriala on turundus, AI-kirjaoskus ja äriline otsustusvõime kõik koos. Noor, kes valib turunduse eriala ja õpib selle kõrvale juhtima tehisaru ning lugema ärinumbreid, ei vali kaduvat ametit, vaid suure potentsiaaliga juhtimispraktika. 

Siit veel üks järeldus, mis puudutab meid kõiki, kes me tööturul oleme: kui juba algtaseme rollid nõuavad kogemusega oskusi, muutub kogemus taas kullaks. Tööturg, mis on aastaid eelistanud noorust, hakkab hindama otsustusvõimet. Ja otsustusvõimet ei omanda kursuselt, see kasvab aastatega, eksimuste, vastutuse ja päriselt tehtud otsuste kaudu. 

Mida see meilt nõuab? 

Lõpetuseks üleskutse turunduskogukonnale. Kui me juunioreid ei palka, lõikame läbi omaenda valdkonna tuleviku. Redeli alumine pulk tuleb teadlikult uuesti ehitada, aga teistsugusena. Vaja on praktika- ja mentorlusmudeleid, kus noor ei õpi mitte täitmist, vaid otsustamist. Kus kogenud turundaja ja AI-põlvkonna noor töötavad kõrvuti ning õpivad teineteiselt: üks annab otsustusvõime ja konteksti, teine kiiruse ja tööriistad. 

Küsimus ei ole selles, kas turundust on veel vaja. Küsimus on selles, kas meil jätkub tarkust kasvatada järelkasv, kes oskab teha seda, mida masin ei tee – otsustada ja kasutada loovust. 

Autor: Leitti Mändmets, strateegilise turunduse ekspert, Turundajate Liidu järelkasvu töögrupi liige

Kõik uudised