Dinosaurused ei surnud välja hetkel, kui hiiglaslik asteroid 66 miljonit aastat tagasi Mehhiko lähedal maad tabas. Ökosüsteem muutus mõne aastaga. Dinosauruste kadumine võttis veel kauem aega, sest nad elasid vana maailma varudest.

Väliselt näis meteoriidijärgne maailm isegi üsna samasugune nagu varem. Tegelik muutus toimus keskkonnas: päikesevalgust jäi vähemaks, taimestik kadus ja senised toiduahelad hakkasid kokku varisema.

Midagi sarnast toimub praegu agentuuride maailmas. See ei puuduta ainult Eestit.

AI-meteoriit on maailma juba tabanud. Agentuurid on endiselt olemas, kliendid tellivad töid ja inimesed käivad koosolekutel. Seetõttu võib tunduda, et tegelikult polegi midagi fundamentaalset muutunud.

Aga „toitu“ jääb järjest vähemaks. Töö, mille tegemise eest oli klient varem valmis tasuma kümnete töötundide eest, saab nüüd tehtud tundide või minutitega. Teksti kirjutamine, tõlkimine, kokkuvõtete tegemine, ideede genereerimine, analüüs, visuaalide loomine ja taustauuringud muutuvad kiiresti odavamaks.

Seetõttu pole küsimus selles, kas agentuurid kaovad. Küsimus on selles, millised agentuurid jäävad ellu.

Dinosauruste ajast ei jäänud ellu kõige suuremad ja tugevamad. Ellu jäid need, kes vajasid vähem ressursse, suutsid kiiresti kohaneda ja leidsid muutunud keskkonnas uue viisi hakkama saada.

Agentuuridega võib minna samamoodi. Ellu ei pruugi jääda need, kellel on kõige rohkem inimesi või kõige suurem tootmisvõimekus, vaid need, kes suudavad AI abil teha vähemate ressurssidega rohkem. Need, kelle väärtus ei põhine pelgalt masinliku töö tegemisel. Nende väärtus on selles, mida AI ise veel hästi ei tee: otsustusvõimes, strateegias, konteksti mõistmises, suhetes, usalduses ja vastutuse võtmises.

Teadmisest, mida teha, aga ei piisa. Tuleb end muutuseks kokku võtta ja leppida sellega, et see on ebamugav. Senised töövõtted, hinnastamine ja rollid meeskonnas tuleb üle vaadata ning osast sellest, mis on aastaid hästi toiminud, tuleb loobuda. Eesti vananeval agentuurimaastikul võib see saada paljudele suureks probleemiks. Mitmeid agentuure juhivad endiselt nende kunagised ülesehitajad. Kogemus on väärtus, kuid sellest saab koorem, kui see ütleb vaid üht: seni on ju hästi läinud.

Kui kellelgi tekib küsimus, kas tööd päriselt vähemaks jääb, siis pakun veel ühe metafoori: tasub mõelda ekskavaatorile.

Kui ekskavaator kasutusele võeti, ei kadunud labidas ära. Labidat on tänaseni vaja. On kohti, kuhu ekskavaator ei mahu, ja töid, mis nõuavad täpsust, tunnetust või käsitööd.

Suuri kraave ei kaevata enam saja labidamehega.

Vajadus labidatööliste järele vähenes, sest üks masin tegi ära kümnete inimeste töö. Suurim väärtus ei jäänud sellele, kes oskas kõige kiiremini labidaga kaevata. Väärtus liikus sellele, kellel oli ekskavaator, kes suutis sellesse investeerida ja kes oskas seda hästi juhtida.

AI-ga toimub praegu väga sarnane muutus. Ka tulevikus jääb agentuurides alles „labidatöö“: nüansid, erandolukorrad, peentöö ja ülesanded, kus inimene peab ise sekkuma. Aga suuremahulises tootmises konkureerib käsitöö järjest enam masinaga. Küsimus on edaspidi selles, milliste agentuuride käes on ekskavaator.

See kõik ei käi ainult agentuuride kohta. Sama surve jõuab kogu konsultatsioonisektorisse ning sealt edasi suure osa valgekraetööni kõikjal maailmas. Advokaadid, analüütikud, finantsinimesed, projektijuhid, personalitöötajad ja paljud teised teevad iga päev hulga tööd, mis seisneb info otsimises, töötlemises, võrdlemises, kokkuvõtmises ja esitamiseks vormistamises. Just nendes ülesannetes muutub AI kõige kiiremini tugevamaks.

See ei tähenda, et need ametid kaovad. Küll aga on sama töö tegemiseks tulevikus vaja oluliselt vähem inimesi.

P.S. Lugu üle vaadanud kolleegid ütlesid, et maalin liiga musta pildi. Seega, selles loos on aga ka hea uudis: parimaid inimesi on vaja ka edaspidi. Päris aru ja tehisaru koos loovad supervõimed, mida meil enamasti eraldiseisvalt ei ole.

Igaüks saab oma puudujääke tehisaru abil võimestada. Heade mõtetega, kuid kirjutamises kohmakas inimene loob juba täna ise suurepäraseid tekste. Tehnokraatlik strateeg teeb kauneid esitlusslaide. Keskmine spetsialist suudab toota kujundusi, mis ei jää alla küljendaja tööle.

Ainult tööriistast siiski ei piisa. Vaja on midagi enamat: inimlikku lisaväärtust, mille piirjooned on juba selgelt välja kujunemas. Supervõimed sünnivad kolme asja koosmõjul: strateegiline mõtlemine ja kogemus, arusaamine AI võimekusest ning õigesti seadistatud tööriistad. Kellel on olemas kõik kolm, selle käes on ka ekskavaator.

Autor: Indrek Raudjalg, Agenda PR partner, AI-suuna juht

Kõik uudised