Zavodi strateegia juht Nilay Rammul selgitab põhjalikus arvamusloos, miks läks agentuur üle 6-tunnisele tööpäevale ja kuidas see mõjutab Zavodi töökeskkonda ning loovust.

Kriisid panevad inimesi analüüsima ja oma väärtusi ümber hindama. Pandeemia on sundinud meid pikalt ja põhjalikult vaatlema kaasaegse töökoha korraldust ning sellega seotud teemasid, nagu töö-eraelu tasakaal, vaimne tervis ja töötajate paindlikkus.

Töötajad hindavad aina rohkem, et töö-eraelu suhtes valitseks parem tasakaal ning me Zavodis võtsime ette teekonna selle saavutamise suunas, ilma, et see ohustaks meie produktiivsust. Me kehtestasime 6-tunnise tööpäeva ja jätsime palgad samaks.

Olles analüüsinud valdkonnaga seotud tohutut hulka uuringuid, oleme kindlad, et 6 keskendunud tunniga saab rohkem ära teha kui 8 keskendumata tunniga. Nagu ütleb Parkinsoni seadus: „Kui meil on nädalas 40 tundi tööd, leiame viise, kuidas töötada kõik 40 tundi.“

Kõige põnevam fakt mainitud uuringute puhul on see, et lühendatud töötundide puhul täheldati palju suuremat produktiivsust. 

Lühendatud tööpäeva elluviimisega ei kasva mitte ainult tootlikkus, vaid ka töötajate motivatsioon. Lühendatud tööaja tulemuseks on vähem stressi ja õnnelikumad inimesed. Õnnelikud inimesed on omakorda produktiivsemad ja loovamad. Saagu sellest doominoefekt, mille tulemusi kogeme üsna varsti.  

Kust tekkis mõte viia läbi säärane muutus?

Naljakas, et kui inimene pole just nurka surutud, siis ta ei mõtle kunagi põhjapanevate muudatuste peale, vaid otsib pigem ajutisi võimalusi oma probleemide lahendamiseks. Kriisid, sõltumata nende suurusest, panevad meid analüüsima ja oma väärtusi ümber hindama. 

Pean silmas kõike kaasaegse töökeskkonnaga seonduvat, kaasa arvatud tööpäevade pikkust.

Ammu enne pandeemiat kahtlesid paljud ELi riigid status quo-s ja viisid läbi erinevaid uuringuid, et mõõta tootlikkuse ja töötundide vahelist seost. Kuigi lühendatud tööaja puhul täheldati oluliselt suuremat tootlikkust, polnud paljud ettevõtted valmis loobuma „täistööajaga“ töötajatest – pelgalt, igaks juhuks. Pandeemia on olukorda muutnud. Üha enam ettevõtteid analüüsivad põhjalikult kaasaegset töökohta ning seotud teemasid, nagu töö-eraelu tasakaal, vaimne tervis ja töötajate paindlikkus.

See ei ole uudis, et 40-tunnine töönädal pärineb 19. sajandi sotsialistlikest ideedest, eesmärgiga kaitsta tolleaegse töötaja õiguseid, kui puudus tööaja ülempiir. Ometi käitume endiselt 19. sajandi vabrikutöölistena – lepime, et tööpäev kestab 8 tundi ja et iseenda ning pere jaoks peabki jääma vähem aega.

Pandeemia mitte ainult ei sundinud ettevõtteid paindlikumaid töötingimusi pakkuma, vaid pani töökollektiivid jõuliselt kaasa rääkima, kuidas ja millal tööd teha (WARC, 2021). Ammu oli tõestatud, et produktiivsusel pole midagi pistmist sellega, kust kohast sa töötad ning päevakorrale tõusis põhiküsimus:„Milliseid eeldusi me veel teeme?”

Mulle meenub Henry Fordi tsitaat: „Kui ma oleksin inimestelt küsinud, mida nad tahavad, oleksid nad vastanud, et kiiremaid hobuseid.“ Enne pandeemiat piisas ehk paremast toitlustusest või uuemast tehnoloogiast, et töötajad oleksid õnnelikumad. Küsimus oli alati: „Kuidas parandada (loe: töötajat ära osta) praegust olukorda?“

Kui küsimus oleks olnud „Kuidas luua kõigile parem töö-eraelu tasakaal?“, oleksid vastused aidanud lahendada suuremat pilti, mitte lappida pisiasju. Probleem oli vähem seotud lõunapausi või parema arvutiga, vaid hoopis parema töö- ja eraelu tasakaalu loomisega, ilma et see kahjustaks tootlikkust.

Esitasime oma uue identiteedi kujundamise käigus olulise küsimuse ja saime aru, meil on ettevõtte jaoks võimalik teha palju enamat kui uue logo kujundamine või rohkem tiimi ühistegevusi. Meil on võimalik luua kollektiivile parem töökultuur.

Kuidas minna üle kuuetunnisele tööpäevale?

Lühendatud töönädala võimalusi on erinevaid. Variant on 4-päevane nädal, mis vähendab tööaega 20% võrra. Võib vähendada töötunde nädalas, näiteks 40 tunnilt 36 peale. Lepitakse kokku endale sobiv struktuur, näiteks kaks vaba pärastlõunat. Meie Zavodis otsustasime 6-tunnise tööpäeva kasuks, jättes töötasu samaks.

Kas sellest saab asja? JAH. 

Kõik teemakohased uuringud näitavad, et isiklik produktiivsus on otseselt seotud etteantud ajaraamiga. Teisisõnu, „kui meil on 40 tundi tööd nädalas, leiame viise, kuidas töötada 40 tundi“. Kui meie käsutuses on lisaaega, siis hakkavad projektid aina kasvama ja töö laieneb automaatselt, et määratud ajaperiood saaks täidetud.

Minu isiklik kogemus suures agentuuris

Oma kogemuste põhjal saan kõike kinnitada. Kui ma töötasin Istanbulis Saatchi&Saatchi Networkis, polnud meil tööaja ülempiiri. Formaalselt oli ajaraamistik paigas, aga tegelikkuses ei huvitanud see kedagi. Läbipõlemist ülistati mitmel tasandil. See oli nagu Mad Men’i episood, täis põnevaid kliente, joovastavaid koosolemisi ning small talk’i, lõputuid töötunde, äärmiselt kehva töö- ja eraelu tasakaalu, kõrgelennulise karjääri hinnaga raisatud noorust reklaamitööstuses.

Meil oli aega maa ja ilm, et oma eraelu töökohaga klappima panna. Vot selline oli minu normaalsus. Kui hakkasin Zavodis osalise tööajaga vanemstrateegilise planeerijana tööle, sattusin alguses paanikasse – pean palju rohkem tööd palju lühema aja jooksul ära tegema. Sain kiiresti aru, et minu muredel polnud alust. Zavodis olen muutunud kõige produktiivsemaks versiooniks endast, ilma, et oleks kunagi tähtaegadega jänni jäänud. Ilmselgelt, kui ma lugesin Adam Granti tsitaati selle kohta, samastusin täielikult: „Ma oleksin valmis kihla vedama, et enamikul töökohtadel saavad inimesed 6 keskendunud tunniga rohkem tehtud kui 8 keskendumata tunniga.“ Jep, just nii ongi!

Loomulikult peavad reeglid olema paigas. Teades, et mul on vähem aega, et pakkuda terviklikke strateegiaid, sättisin nii, et mu ajakava oleks katkematu ja saaksin töötada süvitsi. Tulemus oli üllatav. Ma polnud mitte ainult produktiivsem, vaid suutsin ka erialaselt areneda. Sellest räägivad mitmed uuringud. Advanced Brain Monitoring’i teadlased ilmestasid, et algajatest laskesportlastest said kiiremini eksperdid, kui neil oli lühem treeningperiood. 

Üks meie Zavodi põhiväärtusi on lihtsus. Seda saab tõlgendada erinevalt. Kuid meie jaoks tähendab „lihtsus” peamiselt kahte asja: „Vähem = rohkem“ ja „kiire“ tähendab oskuslikku tegutsemist. See ei tähenda mitte ainult lihtsat ja kaasaegset töötegemist, vaid kliendiprotsesside tõhustamist. Kiiresti tegutsemine nõuab oskuslikku lähenemist. Ja oskuslikkus tuleb siis, kui peame töötama kiiremini.

Mis kasu toob endaga lühendatud tööpäev?

Lühendatud tööpäeva kehtestamine suurendab aja jooksul tootlikkust ja aitab luua paremaid loovlahendusi. Samuti tõstab see motivatsiooni, vähendab stressi ja tõmbab ligi ning hoiab pikaajalisi töötajaid. 

Lühemal tööpäeval on mitmeid psühholoogilisi eeliseid. See vähendab stressi ja ärevust. See aitab hoida paremaid peresuhteid, sest meil on rohkem aega ja energiat oma lähedastele. See toob kaasa olulise tõusu elukvaliteedis. Rääkimata sellest, mida see tähendab meie lapsevanematest kolleegidele.

„Üks suurimaid töö-eraelu taskaalu mõjutajaid on vaieldamatult tööl veedetud aeg,“ kinnitab Toronto ülikooli ajakasutuse uurimisele pühendunud sotsioloog Melissa Milkie. „Ehk tööaja kärpimine mõjub töötavatele peredele kindlasti tasakaalustavalt.“ Töötava emana võin seda väidet kahe käega kinnitada.

Tegemist on lihtsa doominoefektiga. Lühem tööpäev tähendab õnnelikumaid inimesi. Ja inimesed töötavad suurema innuga, kui nad on õnnelikumad.

Mida see kõik meie loovtöötajatele tähendab?

Uuringud leiavad, et erinevad loovlähenemised on seotud meie sisemise motivatsiooniga – soov luua loomise enda, mitte välise tasu pärast. Motivatsiooni kasvatamiseks ja loovuse soodustamiseks vajavad töötajad lisaks vaba aega, et nende mõtted saaksid uute ideedega kohaneda ja mängida.

Lühem nädal kingib täisväärtuslikuma elu ja võimaluse olla loovam ning produktiivsem.

Nagu kõikides reklaamiagentuurides, on ka Zavodi üks põhiväärtusi ilmselgelt „loovus“. On ütlemata tähtis, kuidas loovusele läheneda nii, et su tiim oleks rahul. Kui ainufookus on loovtöötajate oskustel, siis kaob vastutus juhtidelt ning paneb kogu raskuse loovmeeskonna õlgadele. Kui aga agentuur keskendub „loovuse kannustamisele“, nagu seda teeb Zavod, siis tunnistab ta, et loovus on rohkem kui lihtsalt töötaja oskus, see on organisatsiooniline küsimus, mis nõuab organisatsioonilist lahendust. Juhid peaksid panustama säärasele  töökultuuri loomisele, mis võimaldaks loovtöötajatel jõuda maailmatasemel lahendusteni. 

Meil on praktiline tegevjuht, kes on valmis panema uuendustele käed külge ja astuma lisasammu, et viia meie loovus uuele tasemel ja leida parem töö-eraelu tasakaal. 

Ja üleminek 6-tunnisele tööpäevale on alles algus. 

Usume teaduslikku mõtteviisi – kui sa ei proovi, siis sa ei saa teada! Loodetavasti lõpetame oma testperioodi edukalt ja aitame Eesti reklaamitööstuse standardeid edendada!

Nilay Rammul, Zavod Advertising, Strateegia juht

Toimetas Kaarel Täll, TULI

Kõik uudised