08.02.2022

Turundusvaldkonna eripära: välisvärbamise vajadus on endiselt madal

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) viis EASi Work in Estonia programmi tellimusel läbi välisvärbamise hetkeolukorra ja vajaduste uuringu, kust selgus, et välisvärbamise kogemusega tööandjate hulk on kahe aastaga kolmandiku võrra kasvanud ning tänaseks on ligi kolmandik ettevõtteid välismaalt töötajaid värvanud. Samas kinnitas uuring, et turunduse valdkonnas kasutatakse välisvärbvamist endiselt harva.

Anneli Aab.

„Tööjõu kättesaadavus on Eestis tegutsevate ettevõtete jaoks üheks olulisemaks arengupiduriks.  Tööjõuprobleemi aitab leevendada välisvärbamine, aga selleks, et Work in Estonia programm saaks ettevõtteid selles paremini toetada, viisimegi tööandjate seas läbi uuringu, et mõista ettevõtjate välisvärbamise võimalusi, vajadusi ja murekohti,“ ütles Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.

Work in Estonia on sarnase uuringu tellinud ka 2017. ja 2019. aastal ning varasemate uuringutega võrreldes on välisvärbamise kogemusega tööandjate hulk kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra. Välismaalt on töötajaid värvanud 30% küsitletutest ning kolmandik uuringus osalenud tööandjatest kavatseb ka sel aastal talente värvata välismaalt. Kavatsustes on toimunud suur hüpe – 2019. aastal oli selline plaan vaid viiel protsendil tööandjatest.

„Üksikut välistöötajat on lihtsam töökollektiivi kaasata kui mitut. Samas on värbamise maht seotud ettevõtte suurusega – mida suurem on ettevõte tööandjana, seda rohkem värvatakse töötajaid väljastpoolt,“ kommenteeris Aab uuringu tulemusi.

Turunduses esineb välisvärbamist vähe

Eesti ettevõtjad on leidnud oma ettevõttesse välisspetsialiste eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest.

Senine välisspetsialistide värbamise vajadus on olnud valdkondlik. Kõige enam on välisspetsialiste värvatud IT ja muu valdkonna alla kuuluvatele ametikohtadele, vastavalt 24% ja 22% täidetud ametikohtadest. Kõige väiksem on ametikohtade osatähtsus finantsvaldkonnas (6%), aga ka turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas (8%). Suhteliselt võrdse osatähtsusega on ametikohti täidetud müügi ja kliendisuhete (14%), tööstustehnoloogia (14%) ja juhtimise valdkonnas (11%).

IT-valdkonnas on värvatud kõige enam välisspetsialiste tarkvara arendaja ametikohale. Spetsiifiliste ametikohtadena toodi vastustes välja automaatikasüsteemide programmeerija, kvaliteedihaldur, andmeteadur ja Scrum Master. Turunduse valdkonnas märgiti ametikohtadena, kuhu on välisspetsialiste värvatud, eelkõige turundusspetsialisti ja müügijuhi ametikohtasid.

Tulevikku vaadates prognoosivad tööandjad, et välisspetsialistide värbamine ja struktuur kattub järgneva aasta jooksul senisega ning ka välisvärbamise sihtriigid ei muutu väga oluliselt.

Suur haldus- ja ajakulu

Peamise takistusena välisspetsialisti värbamisel näevad ettevõtted suurt halduskoormust ja ajakulu, samas kui töötajaid on kiiresti vaja. Välistööjõu piirarv pärsib ettevõtete hinnangul selgelt välisvärbamist ja on väga oluline probleem selliste oskustega spetsialistide puhul, keda Eestis ei koolitata. Seda tõid sagedamini esile töötleva tööstuse ja muu tegevusvaldkonna alla liigitatud tööandjad.

Ettevõtted ootavad uuringu järgi riigi tuge välisvärbamisel eelkõige regulatsioonidega seonduvates küsimustes, selgust kaugtöö maksuküsimustes ning pehmemat lähenemist palga alammäära küsimuses. Puudust tuntakse ka kiiremast, lihtsamast ja läbipaistvamast asjaajamisest, seda nii välismaalase pangakonto avamisel, maksude tasumisel, elamislubade taotlemisel kui dokumentide kontrollimisel.

Ettevõtted ootavad suuremat riigi tuge ka välisspetsialisti ja tema pere sulandamisel Eesti ühiskonda. Välja toodi, et napib inglise keelt valdavaid perearste, ingliskeelseid õppimisvõimalusi välisspetsialisti lapsele, aga ka seda, et puudub terviklik lähenemine eesti keele õppe osas välisspetsialistide endi puhul.

Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, uuringu autorid olid Mati Mõtte, Martin Hayford, Uku Varblane ning Siim Espenberg.

Toimetas Kaarel Täll, TULI

EAS on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 87 liiget.

Kõik uudised