Võib tunduda, et turundus on kaldunud tugevasti performance-turunduse suunda ning loovust ja brändingut tähtsustatakse vähem. Wolti Baltikumi haru juht Liis Ristal väidab, et mõlemad on olulised: „Kui taandada loovus, siis jääb järele hind ja hinna alusel konkureerimine pole enamasti kasumlik.“ Lugu persoonilugude sarjast, kus tutvustame põhjalikumalt Eesti (tipp)juhte, nende ettevõtete spetsiifikat, aga ka laiemaid vaateid ärile ja elule ning mõistagi turundusele.

Liis Ristal on Wolti Baltikumi haru juht, kes on varem töötanud Adcashi globaalse turunduse juhina, Postimehe reklaamidirektorina ja erinevatel juhtivatel kohtadel meediaagentuuris Aegis (Dentsu).

Wolti kohta ütles üks Soome ajakirjanik, et see on nagu Amazon Prime teenus – tunni ajaga saab klient mistahes kauba koju kätte.

Väga armas võrdlus! Meie ambitsioon on saada kõikide asjade äpiks: inimene tellib seda, mida hing ihkab ja saab kauba 35-60 minutiga kätte. Selline plaan on meil  kõigis 23-s riigis, kus tegutseme.

Alustasime eelmisel kevadel mitte-restorani tellimustega, sest pandeemia ajal tekkis klientidel vajadus ka muid tooteid peale restoranitoidu tellida. Hetkel on Lätis sellega kiiremini läinud kui Eestis, alustasime seal edukalt koostööd Rimiga.

Kuhu kategooriasse Wolti üldse lahterdada, kas olete kullerfirma?

Meid on raske lahterdada. Oleme logistikafirma, turundusfirma ja e- kaubandusfirma. Suudame reaalajas koheselt kliendi vajadust rahuldada.

Millisena näete oma kliendi teekonda? Kas see algab mõne teie partneri e-poest või Wolti platvormilt?

Teekond hakkab meie platvormilt, selles mõttes oleme nagu Amazon. Pakume ka muude kaupade puhul sama ostuteekonna mugavust nagu restoranitoidu puhul

Keskmine paki teekonna kestvus Tallinnas on täna 13-15 minutit, aga selle aasta eesmärk on viia see keskmiselt 10 minuti peale. Tulevikus saab klient 10 minutiga Wolti kaudu ostetud lumelabida kätte.

Kui veel Amazoniga paralleele tõmmata, siis neil on päris palju private label tooteid, näiteks patareid ja mähkmed jne. Kas ka teil on see plaanis?

Private label tooteid me ei plaani hetkel turule tuua.

Platvormidel nagu Spotify või Amazon või Wolt on suur jõud. Müüjateni jõuab vähe raha, platvormid riisuvad koore ja paljud kauplejad on seepärast väga õnnetud.

Platvormil on suur jõud. Iga suur jõudu võib kasutada nii heaks kui halvaks. Meie oleme valinud aitaja rolli ja toetanud covidi ajal restorane nii palju kui saame. Oleme pakkunud näiteks tasuta kojuvedusid, et hoida restoranide tellimuste arvu üleval. Lisaks oleme pakkunud klientidele Wolti krediiti, mida saab kasutada restoranidest tellides allahindlusena. Näiteks 15-eurosest ostukorvist on 5 eurot on Wolti krediit ja seetõttu on tellimus kliendile 10 eurot. Allahindluse maksab kinni Wolt, mitte restoran. Restorani jaoks on käive endiselt 15€ eurot.

Kas teie platvormil kauplejad saavad endale ka kliendiandmed – näiteks kes on tema restoranist toitu tellinud, et saaks edaspidi otsepakkumisi teha?

Ei saa, sest GDPR ei luba. Meie platvormilt ostvad kliendid on meie kliendid. Nad ei ole ühe konkreetse restorani kliendid, sest nad ostavad meie kaudu paljudest erinevatest restoranidest. Küll aga saame aidata restoranidel meie platvormil igasuguseid turunduskampaaniaid teha. Meile on oluline, et partneril läheks hästi, siis läheb meil ka hästi.

Kuidas saavutada seda, et kliendid aktiivselt Wolti rakendust kasutaksid?

Sel teemal võiks pidada pika loengu! Aga lühidalt: see on paljude väikeste tegevuste summa. Ostuteekond algab juba enne äpi allalaadimist, brändi tuntusest.

Kogu klienditeekond või ahel on jagatud üheksaks sammuks ja need üheksa sammu on omakorda jagatud ala-sammudeks, millega kaasnevad konkreetsed tegevused. Turundus ei ole lihtne!

Samas paljud turundusgurud väidavad, et algoritmid teevad turundamine lihtsaks.

Turundus pole lihtne, sest inimesed pole lihtsad. Hea näide on igasugused finantsinstrumentidega kauplemise algoritmid – algoritmid töötavad siis, kui olukord on normaalne. Kui aga juhtuvad ootamatud olukorrad nagu presidendivalimised või mõni sõjaline konflikt näiteks, siis algoritmid lõpetavad töö.

Viimasel ajal on turundus kaldunud tugevasti performance-turunduse suunda ning loovust ja brändingut tähtsustatakse vähem.

Mõlemad on olulised. Kui taandada loovus, siis jääb järele hind ja hinna alusel konkureerimine pole enamasti kasumlik. Vajalik on õige vahekord, teatud keemia brändingu ja müügile suunatud turunduse vahel. Ma ei eelista ühte teisele, mõlemad lähenemised on omal kohal.

Kas teete turundust maja sees või kasutate agentuure?

Enamuse turundustööd teeme maja sees. Meil on Soomes oma User Acquisition Team, Angry Birdsist üles ostetud parimad spetsialistid. Nemad aitavad kõiki meie grupi riike, aga sisend tuleb ikka kohapealt. Konkreetsed sõnumid ja visuaalid on kohaliku turu spetsiifilised. Aeg-ajalt kasutame ka agentuure, kui teeme midagi suuremat. Näiteks ilmselt märkasid „Ole nagu oled” kampaaniat, selle aitas teha agentuur Bechtle & Milzarajs.

Kirjelda oma tüüpilist töönädalat, kuidas aeg erinevate tegevuste vahel jaotub?

Mul pole tüüpilist töönädalat! Aga kui sa nii küsid, siis tavaliselt on päevas 6-7 tundi planeeritud töid ja 1-2 tundi reserveeritud ootamatusteks. Kuna meil pole finantsjuhti ega personalijuhti, siis teen ka nende tööd. Lisaks veel jooksev juhtimine ja müügitöö ka. Töötan rohkem kui 40 tundi nädalas. Alustan tööpäeva tavaliselt kell 8.30 ja lõpetan kl 6-7 õhtul.

Millist aja planeerimise süsteemi kasutad, on sul mõni hea tööriist soovitada?

Ma kasutan Google’i kalendrit ja muid Google’i tööriistu. Pole leidnud veel sellist äppi, mis oleks tõeliselt kasulik ja mugav.

Kuidas vältida ületöötamist ja läbipõlemist?

Oluline on muutus mõttemallis – ma ei võta tööd kui tööd. See on minu frma, siin on minu inimesed. Nii nagu panustan, nii on ka tulemused. Oluline on ka enese tunnetamine – kui vaja, tuleb aeg maha võtta. Ja meeskonda tuleb usaldada.

Tippjuhi saatus on paraku selline, et võid anda endast parima, aga saad ikka kinga. Näiteks ettevõtte struktuuri muudetakse või on mingid poliitilised allhoovused. Selliseid näiteid on palju. Kuidas sellega emotsionaalselt toime tulla – annad endast kõik, aga firma jaoks oled ikka nupp malelaual?

Kui juht ei ole kaasatud suurtesse mängudesse ja ta ei valda poliitilist taustainfot, siis pole ta hea juht. Kui sa oled kaasatud grupi tasemel otsustesse, siis ei saa eriti ootamatuid halbu üllatusi tulla. Hea juht peab olema osaline suuremas mängus ja poliitikategemises, sellest ei tohi kõrvale jääda.

Mida teed, kui Wolt sind kui tippjuhti enam ei vaja?

Wolt ei saa minust lahti. Kui mu teeneid tippjuhina ei vajata, siis ma hakkan kulleriks. Kulleritöö on lõbus ja sellega on võimalik hästi teenida.

Naisjuhte on Eestis vähe. Kas on oluline naisjuhte kuidagi eraldi esile tõsta, näiteks konverentsiesinejate valikusse rohkem naisi sisse tuua?

Sugu ei määra midagi. Mulle makstakse selle eest, et oleksin hea juht. Mitte see, et olen naine või naisjuht. Soo määratlusse ei tohi kinni jääda.

Kui rääkida sookvootidest, siis kas meil peaks olema ka vanuse ja rahvuse kvoodid? Olen oma vaadetelt liberaalne. Rahvus, vanus, sugu ja usk on minetanud tähenduse.

Ma olen juht, mitte naisjuht. Klassifikatsioon „naisjuht” on aegunud. Mulle ei maksta selle eest, et olen naine, olen juht ja inimene.

Kui juba rahvuse peale jutt läks, siis teatud poliitikud on Wolti nimetanud immigratsioonipumbaks.

Võtame tööle ainult Eestis elamis- ja tööloa saanud inimesi. Vähemusrahvustest domineerivad meie kullerite seas ukrainlased ja venelased. Mustanahalisi on paarkümmend paari tuhande kulleri seas. Nad paistavad silma, sest sõidavad enamasti rattaga. Aga Wolt kui immigratsoonipump on EKRE müüt.

Kui palju Wolti kuller teenib?

Kui kuller töötab 40 tundi nädalas, siis teenib ca 1700- 1800 eurot neto, millest lähevad maha transpordikulud. Kui kuller töötab ka nädalavahetustel, siis on teenistus 2000 eurot neto või isegi rohkem.

Kas sul on mõni juhtimisguru, eeskuju?

Kõige suurem eeskuju on olnud mulle mu vanaisa, kes oli laevakapten. Sõitsin suviti temaga koos merd, sõltumata ilmast. Õppisin sellest, kuidas  võtta vastutust, hinnata riske ja juhtida meeskonda. See on minu vundament, tänu vanaisale olen täna juhina see, kes ma olen.

Kui rääkida juhtimisteooriatest, siis pigem huvitavad mind asjad, millele need teooriad tuginevad. Mind huvitab aju töö, see seletab inimeste käitumist. Hea raamat sel teemal on Daniel Kahnemanni “Thinking Fast and Slow”.

Intervjueeris: Harry Kuutmann

Toimetas: Silja Oja

Veel Liis Ristali raamatusoovitusi:

• We Are Our Brains: A Neurobiography of the Brain, from the Womb to Alzheimer’s
• The Master and His Emissary: The Divided Brain and the Making of the Western World

---

Intervjuusid Turundajate Liidu (TULI) tippjuhtide sarjast:

• Industry62 juht Andrus Altrov: toon pigem kasumi ohvriks, selleks et teha midagi ägedat
• Guido Pärnits: Ülemiste kui linnavärav võiks kasvada välisturismi magnetiks
• Piret Mürk-Dubout: kriisiaeg sundis Tallinki looma kaks majasisest agentuuri
• Tarmo Noop: naudin koostööd ja vastutust, aga kolme aasta pärast on aeg pensionile minna

Loe kõiki TULI-s ilmunud intervjuusid SIIT!

Kõik uudised