23.10.2019

Uuring: Vähesed Eesti suurettevõtted kommunikeerivad oma ühiskondlikku mõju

Eesti suurettevõtted eesmärgistavad ja mõõdavad oma ühiskondlikku mõju ja vastutust vähe, selgub nende aastaaruannetest. Põhjamaadele, Hollandile ja
Saksamaale jääme ses osas viiekordselt alla. Kuigi uuring on hinnang aastaaruannete
kvaliteedile, mitte kommunikatsioonile, on vähe usutav, et ettevõte, kes
millelegi oma strateegias tähelepanu pöörab, seda aastaaruandes ei raporteeriks.

Fotol konsultatsioonifirma Sustinere partner Marko Siller. Pildistas Eveli Makko.

Konsultatsioonifirma Sustinere poolt kolmandat korda läbi
viidud Eesti 100 suurima mõjuga firma aastaaruannete analüüs näitab, et vaid 15
ettevõtet raporteerib oma ühiskondlikku vastutust terviklikult ja põhjalikult.
Pea kõik tugevamad raporteerijad on börsi- või riigifirmad. 2018. aasta
raportite baasil tehtud analüüsist selgub, et teemade avalikustamise kvaliteet
on paranenud, ent koondtulemus on jäänud samale tasemele. 

Jääme selliste näitajatega Põhjamaadele, Hollandile ja
Saksamaale umbes viiekordselt alla. Kuigi üldpilt püsib võrreldes aastatagusega
sama, on edasiminekut märgata TOP25 hulgas – nende keskmine tulemus on aastaga
neli protsendipunkti kasvanud. Tugevamad arenevad sihipäraselt, tipus muutub
ühtlasemaks. 

Võrreldes aasta varasemaga on raportites rohkem andmeid:
kõigist kajastatud teemadest on 38%-l seal lisaks tekstile ka kinnitavad
tulemusnäitajad (vrdl. eelmisel korral 32%). Paraku jääb tervelt 62% kõigist
raporteeritud teemadest pelgalt kirjeldava jutu tasemele. 

Kõige tugevamalt on raporteeritud kategooriad on personal ja
töökeskkond (keskmine tulemus 23%), kõige nõrgemalt keskkonnajuhtimine (15%).
100-st ettevõttest vaid 4%-l on sõnastanud aruandes ühiskondliku vastutuse
eesmärgid ja vaid 2% paneb eesmärkidele ka numbrilised eesmärgid külge. 

„Kuigi ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutliku arengu
teemadel on hakanud ettevõtted rohkem ja sisukamalt sõna võtma, ei ole avalik
raporteerimine suuremat hoogu sisse saanud. 2019. aasta on toonud näiteks
kliimaküsimused jõuliselt avalikku diskussiooni. See nõuab ka ärisektorilt
arvamuse kujundamist, sisulist tegevust, arengu mõõtmist ja esitlemist. Ootame
huviga järgmise aasta tulemusi,“ kommenteeris Sustinere partner Marko Siller

„Oma tegevuse laiema mõju avalikustamine võiks olla teema,
kus suudame oma välismaa konkurentidega sama keelt rääkida. Täna on Eesti
põhjalikumad aruanded väljundite kesksed ega aseta kajastatud tulemusi
laiemasse konteksti – milline on saavutatud muutus ja mõju. Uute ootustega
keskkonnas annaks just see investoritele, äripartneritele ja tavakodanikele
põhjust usaldamiseks,“ lisas Siller. 

Uuring ei reasta ettevõtteid paremusjärjestusse, küll aga
võib Eestis eeskuju võtta näiteks Tallinna Lennujaama, Tallinna Vee
ja Nordeconi aastaaruannetest. 

Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse
konsultatsiooniettevõte Sustinere tegi ühiskondliku vastutuse aruandluse
uuringut juba kolmandat aastat, eesmärgiga aidata kaasa avatud ja läbipaistva
ärikultuuri tekkele ning ettevõtete ühiskondliku mõju suurendamisele. Uuringusse
kaasati 100 Eesti mõjukamat ettevõtet käibe ja töötajate arvu järgi. Analüüsiti
ettevõtete sotsiaalse- ja keskkonnamõju, vastutustundliku juhtimise ja laiema
ühiskondliku tegevuse raporteerimise taset aastaaruannetes.

Toimetas: Silja Oja, TULI

Kõik uudised

TULIs on üle saja liikme. Liitu sinagi Eesti suurima turunduskogukonnaga!

Loe siit, mis hüvesid TULI liikmed naudivad.

TULIst lähemalt